Arstid on puukborrelioosi diagnoosides oskuslikumad

Ehkki puukborrelioosi esinemissagedus mullu võrreldes 2012. aastaga langes, on see terviseameti kinnitusel jätkuvalt kõrgel tasemel.

Puukborrelioosi haigestumisi registreeriti meil möödunud aastal 1132 korral, puukentsefaliiti haigestumisi oli 114. 2012. aastal olid need arvud vastavalt 1546 ja 178.
Tõeliseks borrelioosiaastaks oli aga 2011, mil registreeriti 2303 borrelioosijuhtu.
Puukentsefaliiti haigestumisi oli siis 250.
«Pärast 2007 aastat on perearstid ja eriarstid oluliselt parandanud teadmisi puukborrelioosi suhtes, mille tulemusena on kasvanud laboratoorsete uuringute arv ja selgunud enam-vähem tegelik puukborrelioosi haigusjuhtude arv aastas,» nentis terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.
Puukide arvukus kasvab
Puukide arvukus ja nende bioloogiline aktiivsus looduses on viimaste aastate jooksul oluliselt kasvanud ja seda mitte ainult Eestis, seetõttu on  oluliselt tõusnud inimeste kokkupuude puukidega ja nakatumise sagedus, lisas Saluri.
Vaatamata ennetussoovitustele kasutada puugipeleteid, riietuda sobilikult loodusesse minnes, pööratakse terviseameti kinnitusel jätkuvalt liiga vähe tähelepanu puukide hammustuse ennetamisele.

Allikas:
http://tarbija24.postimees.ee/2754108/arstid-on-puukborrelioosi-diagnoosides-oskuslikumad

Puukborrelioos – liigne paanika või tõsine mure?

Saaremaal, kus haigestumus puukborrelioosi on Eestis kõige suurem, on puugid tervemad kui Ida-Virumaal, kus haigestumus on kõige väiksem.

Mitmed spetsialistid on seisukohal, et Eesti kannatab puukborrelioosi hüperdiagnostika all, sest meie statistika näitab mitu korda suuremat haigestumust kui lähiriikides.
Mullu oli meil 100 000 inimese kohta 115 borrelioosi haigusjuhtu, samas Lätis oli vastav näitaja 35 ja Soomes 29. 2011. aastal oli meil haigusjuhtude arv 100 000 elaniku kohta 172, Soomes samal ajal 31 ja Lätis 39. Eriti teravalt hakkab silma haigete hulk Saaremaal – mullu oli Eesti suurimal saarel terviseameti kinnitusel 100 000 elaniku kohta 689 borrelioosijuhtu, tunamullu 1048.
Tartu Ülikooli kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja Matti Maimets on seisukohal, et haigestumuste arv ei saa lähiriikidega võrreldes nii erinev olla. Tema arvates seisneb probleem selles, et Eestis kiputakse igasugustele tervisehädadele panema kergekäeliselt borrelioosi diagnoosi.
«Pole põhjust arvata, et Eestis on rohkem puuke kui mujal Euroopas. Paljudes kohtades langeb puukide arvukus inimtegevuse tõttu drastiliselt,» tunnistas ka Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadur Julia Geller, toonitades, et iga puuk ei ole nakkusekandja ja kokkupuude puugiga ei tähenda kohe veel haigestumist.
«Puukborrelioosi on meil kerge ülediagnoosida,» kinnitas Matti Maimets. Puukidega kokkupuutumine on Eestis väga tõenäoline – käime ju kõik vahel metsas ja niidul.
«Kui oleme kunagi haigust kandva puugiga kokku puutunud, siis inimene ei pruugi haigeks jääda, aga borrelioosi antikehad tekivad temas ikkagi ja kestavad terve elu,» rääkis Maimets.
Ta tõi näite: kümneaastasena puukidega kokku puutunud mees läheb 60-aastaselt kaelavaluga arstile ja talle tehakse analüüs. Antikehad on positiivsed. «Arst ütleb hurraa, meil on diagnoos käes – borrelioos! Tegelikult on tegemist ealiste terviseprobleemidega,» rääkis Maimets.
Seetõttu on Maimetsa sõnul lepitud kokku borrelioosi kliinilises pildis, ilma milleta pole mõtet verd ega seljaajuvedelikku analüüsidagi. Tema sõnul on laboratoorsed uuringud abiks küll kliinilise leiu kinnitamisel, kuid kunagi ei tohiks diagnoos põhineda üksnes neil ega ebamäärastel sümptomitel.
Kõige selgemalt annab borrelioosist märku migreeruv erüteem, mida rahvakeeli nimetatakse punaseks ringiks. Seda esineb Maimetsa kinnitusel koguni 95 protsendil borrelioosijuhtudest. «Erüteem võib suureneda, vahel on see keskelt heledam ja äärtest tumedam. Vahel tekivad ka sekundaarsed erüteemid teistesse kehapiirkondadesse,» kirjeldas Maimets.
Samas esimene punetav laik ümber puugihammustuse ei ole erüteem, vaid lihtsalt reaktsioon puugile, mis kaob enamasti paari päevaga. «Migreeruv erüteem tekib tavaliselt kolmandal kuni viiendal päeval ja hakkab laienema. Siis on kindel, et tegemist on borrelioosiga,» rääkis Maimets. Harva juhtub, et erüteemi ei tekigi.
«Järgmisena on kõige sagedamad närvisüsteeminähud, aga ka need peavad olema selgesti diagnoositavad,» rääkis arst. Lastel esineb näiteks näonärvihalvatust, mille tagajärjel vajub üks suunurk alla.
Veel iseloomustavad borrelioosi ootamatult tekkinud «radikuliit» või südamehäired. «Äkki jääb südamelöögisagedus väga aeglaseks või tekivad
ootamatult liigesetursed,» rääkis Maimets. Kui kõik muud haigused on välistatud ja antikehad positiivsed, on võimalik öelda, et tegu on borrelioosiga.
Terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri kinnitusel oli eelmisel aastal 73 protsenti borrelioosi diagnoosidest pandud laboratoorse kinnituse alusel, ülejäänud kliinilise pildi alusel. Tunamullu oli borrelioosi diagnoosimise aluseks laboratoorne kinnitus umbes 84 protsendil juhtudest, kliinilise pildi alusel pandi diagnoos 16 protsendil haigestumistest.
2009. aastal uuris meditsiinilabor Quattromed terviseameti palvel täiendavalt Saaremaalt võetud positiivseid borrelioosi proove – see uuring ülemäärast ülediagnoosimist ei kinnitanud, kuid samas ka ei välistanud.
Ka TAI viroloogia osakond on uurinud Eesti puuke. Näiteks aastatel 2006 kuni 2009 Saaremaal kogutud puukidest olid Borrelia-positiivsed umbes 11 protsenti (93 puuki 869 uuritust), Läänemaal kuus protsenti (12 puuki 200 uuritust). Samas aga olid 2012. aastal uuritud Saaremaa puukidest umbes 20–30 protsenti Borrelia-positiivsed. Pärnumaal oli see näitaja peaaegu sama. «Üle Eesti ongi see näitaja keskmiselt 15 protsenti, varieerudes neljast protsendist kuni 30 protsendini,» lausus Julia Geller TAIst.
Samuti mainis Geller, et Tartu-, Valga-, Võru- ja Ida-Virumaal on Borrelia suhtes positiivseid puuke mõne protsendi võrra rohkem, mis võib olla tingitud sellest, et Ida- ja Lõuna-Eestis on kaks puugiliiki – laanepuuk ja võsapuuk. Seejuures diagnoositakse puukborrelioosi Ida-Virumaal kõige vähem.
Kui aastatel 2006 kuni 2009 uuritud Saaremaa puukidest olid Borrelia-positiivsed 11 protsenti, siis Ida-Virumaal oli see protsent 16. Samas tunnistas Geller, et puugid ei ole kõikjal ühtlaselt levinud. «Oleme käinud Ida-Viru metsades, kus lähedal on suvilad ja eramajad. Inimesed, kes seal päris kaua elavad, väidavad, et aastakümnete jooksul pole nad kunagi näinud puuke enda ega koduloomade peal,» selgitas teadur.
Gelleri arvates ei pruugi seega kõrge borrelioosi haigestumise tase teatud maakonnas olla seotud puukide arvukuse või puukide infitseeritavusega, vaid pigem on põhjuseks  ülediagnoosimine, mitteühtlane puukide levimus või näiteks looduslikud eripärad ning inimeste harjumused ja elukombed.
«Kui borrelioosi diagnoos kergekäeliselt ära pannakse, võib jääda tegelik haigus üldse ravimata. Näiteks võib inimesel olla hoopis vähk, aga ta saab borrelioosi diagnoosi ja vale ravi,» tõdes doktor Maimets.
Borrelioosi antibiootikumiravi kestab kaks kuni neli nädalat. «Ametlik seisukoht on selline, et kui puukborrelioosi on üks kord korralikult ravitud, siis seda uuesti ravima ei pea,» kinnitas Maimets, kelleni on jõudnud patsient, kes on saanud kahe aasta jooksul 13 antibiootikumikuuri borrelioosi raviks.
Maimetsa sõnul ei juhtu tegelikult üldjuhul midagi, kui inimene borrelioosiga arstile ei jõua: «Pikaajalisi kahjustusi üldjuhul ei teki ka siis, kui haigus jääb ravimata. Iga infektsioon lõpeb ära, immuunsüsteem saab üldjuhul sellest jagu ja raskeid tüsistusi peaaegu ei olegi.»
Mõni inimene võibki borrelioosi «püstijalu» põdeda. «See võib piirduda ühe-kahepäevase peavaluga, sest umbes pooled puukborrelioosi haigestunud ei ole kunagi haiguse andnud puuki näinud,» selgitas arst.

Allikas:
http://www.tarbija24.ee/1274412/puukborrelioos-liigne-paanika-voi-tosine-mure

Uut puugihaigust võib esineda ka Eestis

Palju on juttu olnud puukide levitatavast uuest haigusest anaplasmoosist. «Eesti kohta on andmeid vähe, aga kui me vaatame olukorda Euroopas, siis ei ole mingit põhjust arvata, et seda haigust Eestis ei oleks,» tunnistas Tartu Ülikooli kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja Matti Maimets.

 

Terviseameti teatel kuulub anaplasmoos selle aasta 1. aprillist registreerimisele, kuid seni ei ole ühestki haigusjuhust teada antud.
Haigus algab gripilaadsete haigusnähtudega, esineb palavik, pea- ja lihasvalu.
Lisaks tekivad veremuutused – võib tekkida trombopeenia, mille korral langeb vere hüübimisvõime, lümfopeenia, mille tagajärjel suurenevad lümfisõlmed, või leukopeenia ehk valgeliblede arvu langemine veres.
Haigus allub antibiootikumiravile ja kui samal ajal on puuk andnud inimesele ka borrelioosi, siis ravitakse mõlemat haigust korraga.
Haigusest on võimalik täielikult terveks saada.
«Näiteks noore inimese puhul, kellel oli puuk ja kellel on vere valgeliblesid liiga vähe, võiksime mõelda anaplasmoosile.
Inimesel peavad olema veremuutused, mida ei ole võimalik põhjendada muudmoodi,» rääkis Maimets.

Allikas:
http://www.tarbija24.ee/1274606/uut-puugihaigust-voib-esineda-ka-eestis

Borrelioosivaktsiin ei läinud kaubaks

Aastaid tagasi oli USAs müügil puukborrelioosivastane vaktsiin, kuid seda ei ostetud ja tootmine lõpetati.

 

Ravimifirma Baxter on välja töötamas puukborrelioosivastast vaktsiini.
Tartu Ülikooli kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja Matti Maimetsa sõnul oli tegelikult 1998. aastal borrelioosivaktsiin Ameerikas müügil, kuid kuna seda ei ostetud, siis lõpetati vaktsiini tootmine. «Väga hea vaktsiin oli, töötas hästi,» kinnitas Maimets.
Samas ei toiminud vaktsiin jällegi Euroopas, kuna puugiliigid on erinevad.
Kui borrelioosi­vaktsiin turule tuleb, ennustab Maimets sellele suurt edu.
«Ka entsefaliidivaktsiin läheb väga hästi.
Aastas kulub umbes 60 000 doosi vaktsiini. Samas on palju ohtlikumaid haiguseid, näiteks papilloomviirus, mille vastu keegi vaktsineerida ei taha,» lausus ta.

Allikas:
http://www.tarbija24.ee/1274616/borrelioosivaktsiin-ei-lainud-kaubaks

Pisike elukas võib teha palju häda

Puukborrelioosi nakatumine on võrreldes eelmise aastaga veidi vähenenud, Valgamaal on tänavu registreeritud üks juhtum.
Tuleb siiski teada, mida on tark teha või tegemata jätta, kui puuk on hammustanud.

 

Kui puukentsefaliiti esineb Eestis harilikult vaid aasta soojematel kuudel, siis puukborrelioosi avastavad arstid inimestel aasta ringi.

Terviseameti andmetel nakatus tänavu viie kuuga borrelioosi 226 inimest, mullu samal ajal aga 244.

Valga haigla polikliinilise ja erakorralise meditsiini osakonna vanemõe Jane Talviku sõnul vajas eelmisel aastal haigla erakorralise meditsiini osakonnas puugieemaldamist 87 patsienti.

«Viimane puuk sai patsiendilt eemaldatud eelmise aasta detsembris ning selle aasta esimene puuk veebruaris,» sõnas Talvik.

Kasutusel erinevad nipid

Kogemuste põhjal võib vanemõde öelda, et inimestel on puukide eemal­damiseks erinevaid salanippe. «Küll on puuke nahalt põletatud, küll tilgutatakse talle peale bensiini, vesinikku, alkoholi, eetrit, õlisid ning kodukeemiat,» rääkis meditsiinitöötaja. Sellised meetodid toovad Talviku sõnul siiski rohkem kahju kui kasu.

«Samuti ei tohi puuki kehast pigistada. Võib juhtuda, et surmavõitluse käigus puuk alles haigusetekitajaid haava eraldabki,» lisas ta.

Talvik soovitab inimestel, kes puuki eemaldada ei oska, minna kas perearsti juurde või tulla haigla erakorralise meditsiiniosakonna vastuvõttu. «Olen näinud väga drastilisi nahakahjustusi, kui on püütud ise puuki eemaldada – alates sügavatest väljalõigetest nahal kuni põletushaavadeni välja,» ütles Talvik.

Tähelepanuta ei tohi jätta ka lemmikloomi, kes nii õues kui toas ringi liiguvad ja on seega puukide tuppa kandjad.

Kui otsustatakse aga puuk ise eemaldada, tuleb kasutada väikseid pintsette, millega tuleb haarata putukat pea poolt, nii naha lähedalt kui võimalik. «Seejärel tõmba puuk ettevaatlikult otse välja. Pärast tuleb haav kindlasti desinfitseeriva vahendiga puhastada,» jagas ta õpetussõnu.

Puuk teeb arengus läbi kolm faasi

Oma arengus teeb puuk läbi kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanu. Elutsükkel on lühike, tavaliselt kaks-kolm aastat. Selle aja jooksul kasvab ta kümnendiku millimeetri suurusest vastsest kolme-nelja millimeetri pikkuseks täiskasvanud olendiks, kes kuulub ämblikulaadsete sekka.

Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra, vajades vaid mõne tilga verd. Enne kui ta asub verd imema, laseb ta oma kidadega varustatud iminoka kaudu haavasse natuke sülge. Sülg toimib osaliselt tuimestusvahendina, mis muudab hammustuse valutuks, samas sisaldab see ka vere hüübimist takistavat ainet.

Talviku sõnul on üpris tavaline, et puugihammustust ei märgatagi. «Kuna puuk läbib oma arengus eri faase, siis tõepoolest, inimesed tunnevad ära täiskasvanud puugi, kuid ei tunne vastset ega nümfi. Tihtilugu ei pöörata tähelepanu imepisikesele olendile nahal ja see pühitakse lihtsalt maha. Samas aga pole nakatumisel vahet, kellelt hammustada saadi,» selgitas Talvik.

Haiguse levitajad

Puugid on olulised nakkushaiguste levitajad. Nad kannavad edasi katku, tüüfust, tulareemiat, puukentsefaliiti, puukborrelioosi ja teisi haigusi.

Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Viirused võivad levida inimesele ka nakatunud looma, näiteks kitse või lehma pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel. Haigus ei levi inimeselt inimesele, seega haige ei ole teistele nakkusohtlik.

Puukentsefaliidi viirusega nakatumisel ilmnevad üks-kaks nädalat pärast hammustust gripisarnased haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasvaludega. Liigeste ning lihaste valulikkuse vähendamiseks kasutatakse valu- ja põletikuvastaseid ainei­d. Need vaevused kestavad kuni nädala ja seejärel saab enamik inimesi terveks. «Ent umbes igal kolmandal nakatunul tungib viirus edasi ajju ja ajukelmetesse,» rõhutas Talvik.

See avaldub haiguse ägenemises: tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. «Loomulikult peab sellisel juhul viivitamatult arsti poole pöörduma,» nentis Talvik.

Enamik haigetest paraneb, kuid põdemise järgselt võivad jääda mitmesugused jääknähud nagu tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatus, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi ja see tõbi võib lõppeda ka surmaga. Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb aga eluaegne immuunsus.

Puukborrelioosi tunnus on nahalööve

Puukborrelioos on puukidega leviv haigus, mis kahjustab nahka, närvisüsteemi, liigeseid ja südant. Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva.

Puukborrelioosile on iseloomulikud palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigeste ja lihaste valud, kaalu langus. Haiguse peamine tunnus on nahalööve – vähemalt viiesentimeetrise läbimõõduga punetavat laik, mis tekib 3–32 päeva jooksul pärast hammustust.

«Aja möödudes lööve kaob. Harvemini tekivad haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või mõnel juhul ka südames,» rääkis Talvik.

Sümptomid võivad ilmneda mõne nädala kuni kuu möödumisel nakatumisest. Haigusnähud on väsimus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas. Mõnikord esineb ühepoolset näonärvi halvatust. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Pärast läbipõdemist immuunsust ei teki ning inimene võib uuesti nakatuda.

Talviku sõnutsi arvavad patsiendid tihti, et kohe pärast puugihammustust on võimalik verest määrata antikehad ehk siis teada saada, kas puuk oli nakatunud või mitte. «Antikehad tekivad verre siiski alles kolm kuni kuus nädalat pärast nakatumist, kui on tekkinud ka esimesed haiguse sümptomid,» selgitas ta. Veel rõhutas Talvik, et diagnoosimisel on äärmiselt vajalik teada hammustuse kuupäeva.

Kuigi puukide eest kindlat kaitset pole, on siiski võimalik hammustuste vältimiseks mõndagi teha. Puukide levikualal käies tuleks kanda  kinnist, pikkade varrukatega riietust ja pikki pükse. Otstarbekas on tõmmata sokid püksisäärte peale.

«Eelistada tuleks heledaid riideid, sest nende peal on puugid hästi näha ja on võimalik nad juba enne hammustust eemaldada,» jagas Talvik õpetussõnu. Pärast metsaskäiku tuleks kogu keha üle vaadata. Kasutama peaks putukatõrjevahendeid.

Puukborrelioosi vastu vaktsiin küll puudub, kuid puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele. «Vaktsineerida saab perearsti juures või eelregistreerimisega Valga haigla vaktsineerimise kabinetis,» lisas Talvik.

Eelmisel aastal registreeriti borrelioosijuhtusid 1546, 2011. aastal 2303. Puukentsefaliidi juhtusid registreeriti mullu 178, aasta varem 250. Valgamaal registreeriti eelmisel aastal 18 borrelioosi- ja kaks entsefaliidijuhtu.

Meelespea

Kui leiad puugi, kes on nahale kinnitunud, siis:

• ära satu paanikasse;
• ära häiri puuki, see tähendab ära kratsi, tiri, pigista või muul moel ürita vigastada kinnitunud puuki, sest puuk võib eritada nahasse sülge;
• ära pane kinnituskohale muid keemilisi vahendeid peale desinfitseeriva toimega vahendite;
• ära ürita puuke uputada, sest nad hingavad iga viie tunni tagant ühe korra.

Puugi eemaldamine

• Kaitse oma sõrmi kokkuvolditud paberrätikuga või kasuta kummikindaid.
• Võimaluse korral kasuta spetsiaalseid pintsette ja suurendusklaasi.
• Haara pintsettidega võimalikult nahapinna lähedalt.
• Tõmba puuki pintsette kasutades kindlalt ühtlase survega otse üles, et eemaldada puuk koos lõugtundlatega.
• Ära lömasta puuki, kuna tegemist võib olla haigusetekitaja kandjaga ning neid sisaldavad ka puugi kehavedelikud, kaasa arvatud imetud veri.
• Kui puugi pea jääb naha sisse, püüa seda eemaldada nagu pindu.
• Kasuta kinnituskoha desinfitseerimiseks enne ja pärast puugi eemaldamist antiseptilisi vahendeid.
• Pese pärast puugi eemaldamist käed ja pintsetid.
• Märgi puugi eemaldamise aeg kalendrisse ning kontrolli eemalduskohta 30 päeva jooksul, avastamaks võimalikke haigusnähtusid.
• Kui ilmnevad haigusnähud ja tekib ravi vajadus, võta ühendust perearstiga.
• Võimaluse korral säilita puuki kas 70kraadises alkoholis kaanega kindlalt suletud nõus või sügavkülmas –20 kraadi juures.

Allikas:
http://www.valgamaalane.ee/1266132/pisike-elukas-voib-teha-palju-hada/

Borrelioosi salakaval nägu

Puukborrelioos on salakaval haigus. Seda tekitav bakter jääb kehasse väga pikaks ajaks, väidavad Oslo ülikooli teadlased.

Inimesed kahtlustavad, et neil on tekkinud krooniline borrelioos, kuid laboris tehtud analüüsid ei näita mikroobinakkusel tekkinud antikehi. Just see haiguspilt iseloomustabki kroonilist Borrelia-nakkust, mille puhul bakterid varjavad end liigestes, vahendab Novaator.ee.
Borrelia burgdorferi on keeritsakujuline bakter, kes võib tungida vererakkudesse ja liigub nii kogu kehas ringi. Puukborrelioosi ehk Lyme’i tõve haigusnähud on väga mitmepalgelised. Haigus peaks olema antibiootikumidega ravitav, kuid pikaajalised põdejad kurdavad pidevat väsimust ja liigesemuresid.

Puugihammustusega borrelioosi nakatunutel võivad haigusnähud püsida väga pikka aega.
Inimesed kahtlustavad, et neil on tekkinud krooniline borrelioos, kuid laboris tehtud analüüsid ei näita mikroobinakkusel tekkinud antikehi. Just see haiguspilt iseloomustabki kroonilist Borrelia-nakkust, mille puhul bakterid varjavad end liigestes, näitas Oslo ülikooli uurimus.
Borrelia burgdorferi on keeritsakujuline bakter, kes võib tungida vererakkudesse ja liigub nii kogu kehas ringi. Puukborrelioosi ehk Lyme’i tõve haigusnähud on väga mitmepalgelised. Haigus peaks olema antibiootikumidega ravitav, kuid pikaajalised põdejad kurdavad pidevat väsimust ja liigesemuresid.
Mikrobioloogid Ivar Mysterud ja Morten Laane kahtlustasid, et korra nakatunud inimese kehasse jäävad mikroobid kuni elu lõpuni, kuid bakterivastaseid antikehi tekib väga vähe.
Nad kogusid vereproove paljudelt inimestelt, kes uskusid, et nad on pikka aega borrelioosi põdenud. Verd filmiti ja pildistati võimsa mikroskoobi all. See lubas täpselt jälgida, kuidas bakterid vererakkudesse tungivad ja sealt uuesti välja saavad.
Uurijad segasid vereproove soolalahusega, nii muutusid rakkudest väljuvad bakterid eriti hästi märgatavaks. Soolalahuse kontsentratsiooniga mängides sai nähtavaks muuta erinevaid mikroobide elujärke.
Mysterudi sõnul on borrelioositekitajal õhukesed rakuseinad, mida on raske värvida. Lisaks kipuvad bakterid elutingimuste muutudes minema puhkeasendisse või moodustama õhukest biokilet. Neil juhtudel pole mikroobirakkudel iseloomulikku keeritsa kuju. Seepärast on Borreliat kudedes raske leida. Vererakkudest vabanevad bakterid võivad olla kaetud sealt näpatud valkudega, see raskendab immuunsüsteemil haigustekitajate äratundmist.
Vereproove uudse protokolli järgi töödeldes on võimalik bakterid üsna tavalise võimsa mikroskoobiga üles leida. Lisaks pakkusid teadlased välja oletuse, et borrelioosibakterid peidavad end inimese keha nendes piirkondades, kus on võimalikult vähe hapnikku.
Heaks pelgupaigaks on liigesed. Aeg-ajalt liigub osa mikroobidest mujale ja siis tekivad inimesel uuesti borrelioosinähud.
Uurimus ilmus ajakirjas Biological and Biomedical Reports.

Eestis on ülediagnoosimise oht

Eestis on puukborrelioosi haigestumine viimastel aastatel olnud tõusuteel. Eriti paistavad selles osas silma Saaremaa ja Muhu. Borrelioosi kõige tüüpilisem tunnus on ekseemi meenutav punetav laik puugihammustuse kohal või mujal, see tekib ühe kuni nelja nädala jooksul.
Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professori Irja Lutsari sõnul uuris ta koos Tartu Ülikooli sisekliiniku arstidega Saaremaal puukborrelioosi diagnoosi saanuid ning sajast inimesest, kelle verest leiti borrelioosi antikehad olid klassikalised borrelioosisümptomid olemas vaid kahel. “See ei ole loogiline, eriti arvestades, et Saaremaal oli haigestumus sada korda kõrgem kui mujal,” ütles Lutsar.
Tema sõnul viitas uuring, et ainuüksi antikehade puhul diagnoosi panemine võib anda valesid tulemusi. “Eestis on palju metsa ning me kõik oleme puukidega ühel või teisel moel kokku puutunud, seega on ka antikehad paljude inimeste veres, kuigi nad ei pruugi olla kunagi olnud haigestunud,” ütles ta.
Kui diagnoos pannakse ainuüksi antikehade põhjal, siis on sellel Lutsari sõnul kaks ohtu. Esiteks määratakse antibiootikume neile, kes seda ei vaja. Palju ohtlikum on aga see, kui liigesevalude või üldist väsimust kaebava inimese verest leitud antikehade põhjal langetatakse borrelioosidiagnoos, kuid mingi tõsisem haigus jääb seetõttu avastamata.
 Allikas:
http://novaator.ee/ET/meditsiin/borrelioosi_salakaval_nagu/

Kas puuke on tänavu vähe või palju?

Osad meist on esimestel soojadel kevadpäevadel juba puukidega kokku puutunud, leides neid oma lemmikloomadelt või iseendalt. Teised aga imestavad, kuhu puugid tänavu on jäänud – pole ühtki näinud.

„Möödunud kevadel oli hullumaja, nagu soojaks läks nii kass kubises puukidest. Pidin teda päevas mitu korda kontrollima hoolimata sellest, et puugirohi oli turjale pandud,“ kirjeldab Harjumaal mereäärses külas elav naine. „Sel aastal aga pole ma vaatamata hoolikale otsimisele kassi seljast veel ühtki puuki leidnud. Ei tea, kas on liiga külm või ongi neid vähemaks jäänud?“

Maaleht võttis sõnal sabast ja uuris Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvilt, kuidas puukidega tänavu lood on.
„Ametlikku ja korrapärast seiret puukide leviku ja arvukuse kohta meil ei korraldata, seetõttu ei saa ka nende esinemise kohta sellel kevadel üldistust teha, jääb igaühe enda kogemus,“ selgitab keskkonnaameti spetsialist Tõnu Talvi.
Ka Talvi enda kokkupuuted nende lülijalgsetega on tänavu väga tagasihoidlikud. „Põhjustena oskan oletada vaid, et kevad on väga hiline ja seni ka jahe olnud, mis kindlasti piirab osalt ka puukide aktiivsust,“ mõtiskleb ta.
Puukide arvukuse ja talvitustingimuste seoste kohta on tehtud erinevaid uuringuid, millest mõned viitavad väga külma ja kuiva talve ja puukide arvukuse negatiivsele seosele. Ehk siis - pikk, paksu lumikattega ja väheste suladega talv peaks talvituvatele puukidele halvemini mõjuma kui soe ja niiskem talv. Loomulikult on tingimused looduses väga paiksed ja kindlat reeglipära ei ole uuringutest välja tulnud.
Tervisemaeti andmetel on 2013. aasta algusest siiani puukborrelioos diagnoositud 131 juhul (nakkus saadud eelmisel puugihooajal - toim), entsefaliiti haigestunuid ei ole seni olnud.

Allikas:
http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/kas-puuke-on-tanavu-vahe-voi-palju.d?id=66090894

Borrelioosi vaktsiin võib saada viie aasta pärast reaalsuseks

Rühm Ameerika teadlasi on välja töötamas borrelioosivastast vaktsiini ning praegu olulisi vaktsiini kõrvalmõjusid tuvastatud ei ole.

 

Karolinska instituudi nakkushaiguste dotsent Rolf Gustafsson on protsessi jälginud ja kinnitab, et seis on paljulubav, kirjutab Aftonbladet.
Vaktsiini arendab välja ravimifirma Baxter.
Praegu on vaktsiini katsetatud 300 inimese peal ning eelduste kohaselt võiks vaktsiin valmida 2018. aastaks.
Tõsiseid kõrvalsümptomeid pole praegu täheldatud – vaid kerge punetus, turse ja valu.
2015. aastal saab alguse uus teadusuuringute faas, ning siis on vaktsiini katsetusel osalenud 10 000 inimest.
Kuna praegu veel puukborrelioosi vastu vaktsineerida ei saa, siis on kõige olulisem haigus võimalikult varases staadiumis ära tunda.
Borrelioos on ohtlik, kuna kahjustab nahka, närvisüsteemi ning liigeseid.
Samuti võib kahju tekitada südamele ja silmadele.
Loe, kuidas borrelioosi ära tunda siit!

Allikas:
http://www.tarbija24.ee/1252062/borrelioosi-vaktsiin-voib-saada-viie-aasta-parast-reaalsuseks/

Puuginakkuse oht tõuseb võidu vaktsiini hinnaga

"Vaktsiini apteegist ostmisel tasub aga arvestada, et see ravim säilib ainult külmas, ja parem on see osta võimalusel sama maja apteegist, kus toimub vaktsineerimine," manitseb Magdaleena polikliiniku vaktsineerija neid, kes tublisti kallinenud puugivaktsiini ise osta kavatsevad.
Aprilli alguses on taas aktiviseerunud puugid, kes levitavad puukentsefaliiti ja –borrelioosi.
Kui esimese tõve vastu on võimalik end vaktsineerida, siis borrelioosi vastu pole siiani tõhusat ravimit leiutatud.
Kevaditi kutsutakse inimesi üles – eriti neid, kel tuleb tihti looduses viibida – end tingimata puukentsefaliidi vastu vaktsineerima.
Tänavu on oma tervise eest hoolt kandvaid inimesi tabanud ebameeldiv üllatus – vaktsineerimisteenus on tänu preparaadi hinna tõusule vähemalt kolmandiku võrra kallimaks läinud.
Neljaliikmelisel perel 100 eurot vaktsineerimisele
Euroopas turustatakse kahte meieni jõudnud preparaati: Encepur ja TicoVac.
Kahe firma konkurentsi taga nähaksegi hinnatõusu põhjusi, sest siinsed juurdehindlused vaevalt sellist hüpet põhjustanud oleks.
Täiskasvanutele mõeldud Encepuri polevat praegu Eestis üldse, see jõudvat kohale alles neljandas kvartalis.
Veel olevat siin-seal selle kaubamärgi all pakutavat lastevarianti, kuid põhiliselt tuleb läbi ajada kallima TicoVaciga.

Kui mullu jäi vaktsineerimisteenuse hind veel alla 20 euro, tuleb nüüd keskmiselt 30 eurot välja käia. Lastele on teenus mõnevõrra odavam, kuid vähemaga kui 100 eurot üks neljaliikmeline pere kindlasti arvestada ei saa.
Immuunsuse tagav vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: esimesele järgneb ühe- kuni kolmekuulise vahe järel teine, aasta pärast kolmas.
Hiljem tuleb end immuunsuse säilimise huvides vaktsiiniga süstida veel iga kolme aasta tagant.
Neil, kellel varem odavama Encepuri vaktsiiniga puukentsefaliidivastase immuunsuse aluspõhi laotud, ei maksa Magdaleena polikliiniku vaktsineerimisteenust pakkuva kabineti töötaja sõnul muretseda.
"Korduvvaktsineerimisel ei oma tähtsust see, et olete varem saanud teise nimega vaktsiini – tegemist on ühe ja sama preparaadiga," lohutab spetsialist.
"Kui aga tahate perearsti retseptiga ise apteegist vaktsiini osta, siis meie teile seda ei süsti.
Vaktsiini apteegist ostmisel tasub aga arvestada, et see ravim säilib ainult külmas, ja parem on see osta võimalusel sama maja apteegist, kus toimub vaktsineerimine."
Lisalugemine jaapani keeles
Magdaleena polikliinikus töötav perearst kinnitab vaktsineerija sõnu, kuid ei keeldu ka ise oma kundele süsti tegemast.
Kas aga vaktsiin, mida pole võib-olla hoitud vastavalt säilitusnõuetele, ikka soovitud immuunsuse kaasa toob, ei oska perearst ennustada.
Igal juhul olevat kindlam valida vaktsineerimiskabineti teenus, mis oleks Magdaleenas vaid umbes poolteist eurot kallim.

Odavaimalt saab puugivaktsiini käsivarde Tartu ülikooli kliinikumis: täiskasvanule on see maksimaalselt 24,70 ja lastele vähemalt 14,50 eurot.
Rikkam rahvas saab taskukohase annuse kätte Tallinna Qvalitase arstikeskuses, kus suured inimesed peavad loovutama 36 ja lapsed 25 eurot.
Keskmised hinnad on Tallinna suurtes haiglates, jäädes 20–30 euro piiridesse.
Lääne-Tallinna keskhaigla kodulehe rubriigis "Puukentsefaliidivastane vaktsineerimine" pakutakse huvilistele ka lisalugemist puukide kohta lingilt www.puuk.info.
Kahjuks on sealne huvitav info mingil seletamatul põhjusel sulaselges jaapani keeles.
Ravimiinfo.ee järgi maksab täiskasvanu doos TicoVac vaktsiini apteegis 28,40 eurot.
Lastele mõeldud annus on märksa odavam, varieerudes apteegiti 10 euro piires.
Kohe seda igast apteegist kätte ei saa, rohtu tuleb tellida – apteekrid viitavad erilistele hoiutingimustele ning riskidele vaktsiini tagavaraks ostmisel.
Terviseameti andmetel ju-hib puukentsefaliiti nakatumi-se edetabelit Saaremaa, kus 100 000 elaniku kohta oli mullu 60,5 haigestumisjuhtu, järgnesid Pärnumaa (39,6) ja Võrumaa (29).
Kuressaare haigla hinnakirjas vaktsineerimisteenust ei leia.
Haigla infotelefonist aga lohutatakse, et süst tehakse kindlasti ära, kui vaktsiini apteegist kaasa ostate. Süstija telefon jäi eile kahjuks tummaks.

Allikas:
http://www.ohtuleht.ee/526691

Plaaster ennetab borrelioosi haigestumist

Puugihammustuse katmine antibiootikumi sisaldava plaastriga ei lase borrelioositekitajal kehas levida.
Borrelioos ehk Lyme´i haigus on ohtlik bakteriaalne haigus, mida levitavad puugid.
Euroopas võib borreeliabaktereid kanda üle poole puukidest ning haigus on laialt levinud.
Eestis oli 2010. aastal 1721 puukborrelioosi juhtu.
Varases järgus haigust saab ravida antibiootikumidega, kuid hooletusse jäetud borrelioos teeb kahju liigestele, südamele ja närvisüsteemile.
Müncheni Ludwig Maximiliani ülikooli mikrobioloogid uurisid borrelioositekitaja levimist imetajate kehas.
Hiirtega tehtud katsed näitasid, et hammastuskoha määrimine antibiootikumi sisaldava geeliga takistas edukalt haigustekitaja levikut.
Praeguseks on uurimisrühm välja töötanud plaastri, mis sisaldab mikroobide valgutootmist pidurdavat asitromütsiini.
Plaastri tõhusust inimestel uuritakse kolmanda järgu kliinilistes katsetes ning edukate tulemuste korral tuuakse see peatselt ravimiturule.
Uurimisrühma juhi Reinhard Starubingeri sõnul on tegu läbipaistva plaastriga, mis sisaldab väikeses koguses antibiootikumi.
Plaaster asetatakse puugihammustusele, see hävitab haava sattunud borrelioositekitajad ning takistab nakkuse levimist.
Kuna ravimidoos on väga väike, ei tohiks esineda kõrvalmõjusid.
Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Antimicrobial Chemotherapy.

Allikas:
http://novaator.ee/ET/meditsiin/plaaster_ennetab_borrelioosi_haigestumist/
 

Uurimus: ravitud borrelioos ei löö uuesti välja

Antibiootikumidega ravitud borrelioos ehk Lyme'i tõbi ei löö uuesti välja, selgus eile avaldatud Pennsylvania ülikooli ja New Yorgi meditsiinikolledži uurimusest.
Seni on arvatud, et spiroheetbakter Borrelia burddoferi põhjustatud borrelioos võib uueneda, kuigi seda on ravitud antibiootikumidega.
USA teadlaste uurimuse kohaselt on aga iga borrelioos uue nakatumise tulemus, vahendasid New York Times jt.

Teadlased jälgisid 17 patsienti, kellel oli ajavahemikus 1991-2011 vähemalt kaks korda olnud borrelioosi nähtava märgina puugi hammustuskohal punane nahalööve.
Leiti, et iga kord oli bakteri genotüüp erinev.

Antibiootikumide kuuri järel võib patsient muu hulgas tunda valu ja väsimust, mis on seoses bakteri poolt patsiendi immuunsussüsteemile põhjustatud kahjustustest.
Mida rohkem aega nakatumisest on möödunud, seda suuremad on tavaliselt kahjustused. Patsientidele on seni räägitud, et nad kannatavad kroonilise Lyme'i tõve käes, ehkki nende veres ei leidu märke borrelioosibakterist.

Allikas:
http://uudised.err.ee/index.php?06265940

Borrelioos kasvatab lümfivähki haigestumise riski

Taani ja Rootsi teadlasterühma uuring näitas, et Lyme`i tõbi ehk borrelioos kasvatab lümfivähki haigestumise riski.

Uuringus võrreldi 3000 lümfivähki põdenud inimese organismi seisundit sama arvu seda haigust mitte põdenutega, kirjutab mtv3.fi.

Uuring näitas, et borrelioosi põdenute seas oli vähki haigestunuid rohkem ja haigestumise risk märgatavalt suurenenud.

Lyme'i tõbi ehk borrelioos on spiroheedi Borrelia burgdorferi nakkus, mida levitavad puugid. Seda esineb imetajate ja lindude veres ja levib puukide vahendusel, kuna bakterit leidub puukide seedekanalis.

Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks kauem aega, kuni naha külge kinnitunud puugist haigusetekitajad inimesele üle kanduvad.

Mida kauem on puuk ohvril, seda suurem on nakatumise risk.

Lyme’i tõbi võib avalduda isegi aasta pärast puugi hammustust.

 

Allikas:

https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/28807/borrelioos-kasvatab-lumfivahki-haigestumise-riski

Puugivaktsiini hind lapsele võib erineda ligi kaks korda

Väikese vaatluse põhjal selgub, et puukentsefaliidivastane vaktsiin maksab täiskasvanule keskmiselt 30 eurot, laste vaktsineerimise hinnad kõiguvad 14–25 euro vahel.

Nii Ida-Tallinna keskhaigla (ITK), Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH) kui ka Tartu Ülikooli kliinikum tunnistasid, et puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine on sel hooajal märgatavalt kallinenud.

Vaktsiinide kallinemist põhjendati maaletooja poolse märgatava hinnatõusuga.

«Praegu on saada vaid ühe firma vaktsiini,» toonitas Tartu Ülikooli kliinikumi avalikkussuhete juht Kristi Tael.
Nimelt on ühel ravimifirmal kogu Euroopas vaktsiini tarneraskused ja tema konkurent kasutab juhust ning tõstab hinda.
Siiski on mõnes kohas veel alles teise ravimitootja varusid.
Hinnaerinevuste ja vaktsiini maksumuse kohta tuleb LTKH turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Diana Lorentsi sõnul pärida tootjalt.
«Hinnad erinevad ilmselt juurdehindluse tõttu või näiteks siis, kui on eelmise n-ö portsu vaktsiine veel alles.
Viimasel juhul saab olla ka veel madal hind.
Meie haiglas on juurdehindlus küll minimaalne ja hind on üsna tootjahinna lähedane,» ütles ta.
Puukentsefaliidivastast vaktsiini on võimalik osta ka apteegist.
Paide Selveri Südameapteegi proviisor-juhataja Ilme Piirsalu rõhutas, et apteegist vaktsiini ostmiseks on vaja arsti saatekirja.
Millal vaktsineerida?
Kõige õigem hetk on haiglate kinnitusel vaktsineerimiseks käes just nüüd – siis jõuab suve lõpuks ka immuunsuse saavutada.
Üldiselt on parem vaktsineerimisega alustada varakevadel, kuigi seda võib teha aastaringselt.
Puugihooaeg kestab aprillist oktoobrini.
Puugid aktiveeruvad, kui õhutemperatuur on püsivalt 4-5 kraadi.
Puugid levitavad puukentsefaliidi viirust ja puukborrelioosi. Neist esimese vastu on võimalik vaktsineerida.
Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist.
Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas umbes aasta hiljem.
Terviseameti andmetel oli 2012. aastal kõige suurem puukentsefaliiti haigestumine 100 000 elaniku kohta konkurentsitult Saaremaal (60,5), järgnesid Pärnumaa (39,6), Võrumaa (29) ja Hiiumaa (19,8). Tallinnas ja Harjumaal olid vastavad näitajad 6,5 ja 9,5.
Vähe oli juhtumeid ka Ida- ja Lääne-Virumaal ning Järvamaal.

Allikas:
http://www.tarbija24.ee/1212500/puugivaktsiini-hind-lapsele-voib-erineda-ligi-kaks-korda

Koht	Hind täiskasvanule	Hind lapsele
Lääne-Tallinna keskhaigla	30	25 *kuni 1. maini soodushind 18 eurot
Ida-Tallinna keskhaigla	30 *tellija asukohas maksab 32 eurot	20
Tartu Ülikooli kliinikum	27	14
Tallinna lastehaigla	20 (Encepur) ja 30 (Ticovac)	19 (Encepur) ja 23 (Ticovac)
Vaktsiinibuss	29	25
Tallinna munitsipaalperearstikeskus	30	20
Saue perearstikeskus	30	19 (vanuses 1–12)
Rapla perearstikeskus	25	22,50 (vanuses 1–15)
Qvalitas Arstikeskus	36 (Encepur ja Ticovac)	25 (Encepur ja Ticovac)
Medicum	35,50 (Encepur ja Ticovac)	24 (Encepur ja Ticovac)
Südameapteek (ostmiseks vaja retsepti)	28,40 (Ticovac) * Encepuri pole hetkel saadaval	15,27 (Encepur) ja 27,11 (Ticovac)

Puugivaktsiin kallines ligi poole võrra

End puukentsefaliidi vastu vaktsineerima läinud inimesi ehmatas, et vaktsiini hind on mullusega võrreldes 50 protsenti tõusnud - kui enne maksis puugisüst 18 eurot, siis nüüd maksab 28 eurot.

Terviseagentuuri juht perearst Madis Tiik selgitas, et hind sõltub sellest, mis hinnaga vaktsiini Eestisse tuuakse, kirjutab Saarte Hääl.

«Kuna maaletooja tõi sel aastal vaktsiini sellise hinnaga, mis on peaaegu rohkem kui 10 eurot kõrgem, kui oli eelmisel aastal, siis selline ongi vaktsiini väljamüügihind,» rääkis Tiik, kelle sõnul muutub hind igal aastal.

Ta selgitas, et kui ühel ravimifirmal on kogu Euroopas vaktsiini tarneraskused, siis teine firma, kellel on probleeme piisava koguse tootmisega, kasutab juhust ja tõstab hinda.
«Hinnatõusu tingibki see, et kui on defitsiit, siis hinnad tõusevad,» tõdes Tiik, kinnitades, et Terviseagentuuri puugibussis sel aastal vaktsiinisüsti hind enam ei muutu.
Terviseagentuur tegi eelmisel sügisel lepingud ravimifirmadega ära ja sisuliselt on neil aastavarud olemas.
Tallinnas nakkushaiguste keskuses maksab puugisüst aga 30 eurot.

Allikas:
http://www.tarbija24.ee/1211338/puugivaktsiin-kallines-ligi-poole-vorra

Kas lüpsisoe piim tõesti kaitseb puugihaigustesse nakatumise eest?

Endalt 12 puuki korjanud saarlane Kaarel Kasemets arvab, et töötlemata lehmapiim kaitseb puukide põhjustatud haiguste eest.
Samas on tõsiasi, et haigeks on jäädud pigem piima juues.

“Lapsepõlves jõime lüpsisooja piima ja karjapoisipõlves noppisin eneselt tihti puuke,” räägib Kasemets.
“Siis ei saanud keegi puukidelt mingeid haigusi.”
Mees arvab, et küllap hoolitses puugikandja – lehm – puugivastaste antikehade tootmise eest piimas.
“Meil on kõik väiksest peale lehmapiima joonud,” ütleb Järvamaal enam kui pooltsada lehma pidava Põllema-Saare talu perenaine Anne Nurk.
Puugid on nende kodukohas aga vaid koertele külge hakanud.
Tõsi, tütar sai Saaremaal ja Valgerannas käies puugi, kuid haigeks ei jäänud.
“Ei tea, kas lehmapiima joomine ses osas aitab või mitte,” ei oska ka perenaine seisukohta võtta.
Õieti ongi piima kui vaktsiini puhul mure selles, et seda väidet ei ole teaduslikult tõestatud.
Pidev väsimus andis tõvest märku
Mullu leidis Kaarel Kasemets, kes enam lehmapiima ei joo, enda pealt 12 puuki.
Tänavu veebruaris tundis Kasemets, et tal on tervis kehvaks muutunud, vaevas pidev väsimus.
Pärast uuringuid selgus, et põhjuseks oli borrelioos.
Mees neelas kolm nädalat järjest kolm korda päevas tablette ja sai haigusest võitu.
Tänavu on ta oma kehalt kolm puuki kinni nabinud ja tunneb jälle haigusele viitavaid ilminguid.
Viimastel aastatel ongi puuk -borrelioosi haigestumine kõvasti kasvanud, jõudes mullu 1423 juhuni.
Kõige ohtlikumad puugipaigad on Saare- ja Läänemaa.
Leisi valla perearsti Katrin Kallasmaa sõnul oli vallas mullu haigestumisi lausa 60, tänavu õnneks vaid kümmekond. Sel aastal on aga tuvastatud kolm puukentsefaliidi juhtu.
Kallasmaa räägib ka memmest, kes sai paar aastat tagasi oma koduõuel varitsenud puukidelt suve jooksul kolm korda borrelioosi.
Tänu antibiootikumravile õnnestus tal haigusest siiski jagu saada.
Puugihirm ajab inimesed arsti juurde
“Inimesed on ära hirmutatud ja käivad ennast tihedamini kontrollimas,” lisab perearst.
Puugihirmust võivad tulla ka peavalud, sest kui eelmisel aastal näitasid pea kõik tehtud analüüsid borrelioosi, siis tänavu on pooltel juhtudel olnud tegu valehäirega.
Borrelioosi vastu praegu veel vaktsiini ei ole, selle loomise kallal näevad teadlased Tšehhimaal alles vaeva.
Entsefaliidi vastu on aga võimalik vaktsineerida.
Mullu laskis ennast Eestis vaktsineerida üle 18 000 ja korduvvaktsineerida ligi 15 000 inimest.
Tulemused ongi näha – entsefaliiti haigestunuid oli läinud aastal ainult 90.
“Ma ei usu piima kaudu saadavat immuunsust,” märgib perearst Katrin Kallasmaa.
“Pigem võib toorpiimast just entsefaliidi saada.”
Kitsepiimaga on levinud entsefaliidinakkus
Tervisekaitseinspektsioonil ongi viimaste aastate kohta teada mitu juhtumit, kui inimesed on nakatunud entsefaliiti puugilt hammustada saanud kitse või lehma pastöriseerimata piima juues.
Kõige rohkearvulisem juhus leidis aset neli aastat tagasi Tallinna turismimessil, kus toorest kitsepiima mekkinutest haigestus 27 inimest ja neist 24 vajas ka haiglaravi.
Tartu ülikooli mikrobioloogia instituudi juhataja professor Irja Lutsari sõnul pole kogu maailmas tehtud uuringuid, kas lehmapiim võiks anda puugihaiguste vastu immuunsuse.
“Mõte on huvitav, aga teoreetiliselt ei ole see võimalik,” nendib professor.
“Borrelioosivastased antikehad on valgud, mis tavaliselt on suure molekulmassiga ning nende puhtal kujul imendumine seedetraktist on küsitav.
Tundub olevat ebatõenäoline, et neid saaks inimesele suu kaudu anda.”
Samas on tema sõnul võimalik, et antikehad on lehmapiimas olemas juhul, kui lehm on borrelioosi põdenud.
Borrelioosi või puukentsefaliiti põdemise järel peaks olema inimesel eluaegne immuunsus, kuid siin võib olla erijuhte.
Näiteks entsefaliidiviirust on mitut tüüpi.
Ka põdenu või uuesti nakutuda
Irja Lutsar peab varasema puugihaiguste puudumise põhjuseks seda, et neid ei olnud lihtsalt võimalik diagnoosida.
Vastav aparatuur ja diagnoosimise meetodid muutusid kättesaadavaks alles viimastel aastakümnetel.
Näiteks puukborrelioosi registreeritakse Eestis alles 1991. aastast.
Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul on puuknakkused hakanud viimastel aastatel nii Eestis kui ka mujal Euroopas kiiresti levima mitme kokkulangevuse tõttu: soojad talved ja puukide bioloogiliselt aktiivse perioodi pikenemine, puukide levitajate – näriliste ja ulukite – arvu suurenemine, puukide levitamine rändlindude poolt ja ka põllumajanduslike jäätmaade pindala laienemine.

---

Entsefaliit ja borrelioos
- Puuk varitseb enamasti rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal ja haagib ennast sealt ohvri külge.
- Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada.
- Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka -borrelioosi.
Entsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, borrelioosi vastu vaktsiini pole.
- Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega.
Need vaevused kestavad kuni nädala.
- Kolmandikul nakatunutest võib viirus tekitada ajukelmepõletiku.
Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne.
Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde.
- Kõige tavalisem borrelianakkuse tunnus on nahalööve (paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik), mis tekib hammustuskohal 1–4 nädala pärast.
Varem või hiljem lööve kaob, kuid haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes, südames.
Puugihammustuse vältimiseks
- Kanna heledat, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata.
Püksisääred topi sokkide või kummikute sisse.
- Kasuta putukatõrjevahendit.
Puukidele ei meeldi ka tugeva lõhnaga ained, näiteks odekolonn.
- Pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvataguseid.
Kui puuk on hammustanud
- Eemalda puuk võimalikult kiiresti või pöördu arsti poole.
- Ära määri nahasse tunginud puuki õli või piiritusega – see ärritab puuki ning paneb teda rohkelt sülge eritama.
- Võta puugist võimalikult pea lähedalt kinni, tõmba nahk pingule ja eemalda puuk ettevaatlikult, tagakeha pigistamata.
- Pese hammustuskohta vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga.

Allikas:
http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tervis/kas-lupsisoe-piim-toesti-kaitseb-puugihaigustesse-nakatumise-eest.d?id=24835211

Tänavu on registreeritud juba üle saja borrelioosijuhu

Tänavu on registreeritud juba 131 puukborrelioosi juhtu, puukentsefaliiti sel aastal veel registreeritud ei ole.

Enim borrelioosijuhte registreeriti  tervisemati andmetel jaanuaris – 49.
Veebruaris oli juhte 48 ja märtsis 34.
2012. aastal registreeriti borrelioosijuhtusid ühtekokku 1546, 2011. aastal 2303, mis on viimase kaheteistkümne aasta jooksul suurim registreeritud juhtude arv.
Puukentsefaliidi juhtusid registreeriti mullu 178 ja aasta varem 250.

Allikas:
http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tervis/tanavu-on-registreeritud-juba-ule-saja-borrelioosijuhu.d?id=65947892

Borrelioosibakter petab immuunsüsteemi

Bakterinakkuse puhul hakkab keha piirama raua kättesaadavust.
Haigel inimesel või loomal tekib punaliblede vähesus ehk aneemia, kuid ka haigustekitajad jäävad rauapuudusest kängu ning surevad.
Borrelioosi ehk Lyme´i tõve puhul puhul pole rauapuuduse tekitamisest kasu.
Kruvikujuline Borrelia burgdorferi   on ainulaadne mikroob, kes ei vaja eluks üldse rauda.
Neil bakteritel pole ühtegi geeni, mida on vaja rauda sisaldavate valkude tootmiseks.
Siiani ei teadnud mikrobioloogid, mida kasutavad borrelioositekitajad raua asemel.
USA John Hopkinsi ülikooli teadlasel Valeria Culottal õnnestus saladus välja uurida.
Selleks kasutas ta ülitäpset tehnikat, millega oli võimalik mõõta bakterites leiduvaid metalle sisaldavate valkude üliväikesi koguseid.
Selgus, et Borrelia kasutab elutähtsates ensüümides raua asemel hoopis mangaani.
Nüüd plaanib Culotta teada saada, kuidas mikroob endale mangaani hangib.
See omakorda võib aidata leida uusi viise borrelioosi raviks.
Praegu ravitakse borrelioosi antibiootikumidega, mis lõhuvad bakterite rakuseina.

Allikas:
http://novaator.ee/ET/meditsiin/borrelioosibakter_petab_immuunsusteemi/

Puugiohver rumala tohtri küüsis: arst väitis, et mul olevat psüühilised probleemid

«Maailm käis ringi, nagu oleks ma raskes joobes, ja öösiti vaevlesin lihaskrampides,» kirjeldab Annely (33) oma elu pärast kohtumist puugiga, mille tulemusena pidi ta maha müüma oma kinnisvara, et end ära elatada ja taastusravi eest maksta.

«Parem on metsas kokku saada karuga kui puugiga – esimest vähemalt näed, kui ta sulle vastu tuleb,» tõdeb Annely, kelle saatuslik kohtumine tillukese, kuni nelja mm suuruseks kasvava lestalisega toimus 2009. aasta suvel rattamatkal Vormsil – ja nagu saatuse irooniana terviseallikal käies. «Hüüatasin veel, et näe kui nunnu puuk!» meenutab Annely hetke, kui puuk tal allikaäärses padrikus üle käeselja ronis.
«Nägin küll, et tegemist on puugiga, kuid kuna ta ainult üle käe roomas ja kadus, arvasin, et midagi hullu sellest pole.»
Tagantjärele teab naine, et ohtlik pole mitte ainult puugi hammustus, vaid asja otsustab kokkupuude inimese verega.
«Mul oli käe peal väike verine kriim ja sellest nakatumiseks piisas,» räägib Annely.
Seepärast ei osanud ta tervise halvenemist algul kuidagi puugiga seostada, ja paraku ka mitte perearst, kelle poole Annely esmalt nõu ja abi saamiseks pöördus.
Haiguse esimesed tundemärgid hakkasid ilmnema septembris, umbes kuu aega pärast eeldatavat kokkupuudet.
«Tekkis selline veider olemine: pea käis ringi, iiveldas ja tõusis väike palavik,» meenutab Annely. «Kohati kadus nägemine ja koordinatsioon.
Olen alati olnud tugev sporditüdruk, aga siis hakkas isegi teisele korrusele kõndimine raskusi tekitama ja võttis selja märjaks.
Aja möödudes hakkasid tekkima ka kõne- ja tasakaaluhäired, nägu kiskus viltu ja oli tuim.
Süüa oli vaata et võimatu – parem käsi oli vaja vasakuga suu juurde juhtida, et toit ikka suhu jõuaks, ja supp kippus suust välja voolama.
Rääkida ei jaksanud, kümme sõna korraga ja siis pidi juba istuma.»
Ringiratast mööda arste
Kui õige diagnoos tulnuks kohe, võinuks Annely mõne kuuga terveks saada.
Perearst aga hakkas ravima grippi.
«Kui jaanuaris komandeeringus käies kokku kukkusin, otsustasin minna uuesti perearstile, ja siis selgus, et süda on nõrgaks jäänud,» räägib Annely, kes suunati Pelgulinna haiglasse südameuuringutele.
«Sealt aga kirjutati mind nädala pärast välja ja öeldi, et mu probleemid on psüühilist laadi ja patoloogiline südamehaige ma pole.
Soovitati südametugevdajaid süüa.
Palusin arste, et mind suunataks neuroloogile, sest pearinglus ja enesetunne olid juba äärmiselt kohutavad.
Pealegi polnud mul kunagi südamega muresid olnud, olin täisverd sportlane ja minu hobiks oli maratonijooks.
Vaimselt tundsin end endiselt tugevana, aga füüsis oli alla igasuguse arvestuse, Pelgulinna arstide suhtumine teemal «teil on psühholoogilised mured» pahandasid mind hinge põhjani.
Püsti olla ma ei suutnud, maailm käis ringi, nagu oleks raskes joobes, käisin ainult seina najal.»
Kuus kuud diagnoosi otsimist
Annely päästis tema saatusekaaslane, kes oli varem sama haigust põdenud ja teda nüüd matkama kutsus.
«Matkast pidin muidugi ära ütlema, kuid minu hädad tulid talle tuttavad ette ning ta soovitas mul pöörduda Mustamäe haigla neuroloogiaosakonda.
Seal anti mulle kohe range soovitus teha puugianalüüs.
Selguski, et põen borrelioosi,» lausub naine.
Haigestumisest kuni diagnoosini oli möödunud kuus kuud!
Kuid õige võitlus seisis veel alles ees. «Eeldasin, et perearst määrab mulle taastusravi ja aitab ka ajutise invaliidsuse vormistamisel, kuid seda ei juhtunud,» meenutab Annely, kelle sõnul rohud küll leevendasid mõneks ajaks enesetunnet, kuid paraku hakkasid haigusnähud paari-kolme kuu tagant korduma.
«Eriti valmistasid muret öised lihaskrambid, käte-jalgade suremine ka ärkvel olles ja pidev peavalu. Jalad olid nii kanged, et käisin nagu Pinocchio sirgete jalgadega.
Tihti oli tunne, et kogu organism on pahupidi pööratud.
Und vajasin ööpäevas 16 tundi, et siis paar tundi vastu pidada ja hädavajalikku toimetada.»
Kõveraks tõmbuvaid jalgu aitasid spetsiaalsete venitusharjutustega sirgeks saada taastusraviarst erakabinetis ja massöör Mustamäe polikliinikus, kellele Annely on siiralt tänulik.
«Nende pühendumine oli erakordne ja suhtumine väga meeldiv, kuigi kõige selle eest oli vaja ise maksta.
Ja päris palju.
Aga ilma selleta ma praegu üldse ei kõnniks oma jalal!»
Selleks, et kõige eest tasuda ning ennast ära elatada, müüs Annely oma korteri maha.
Miks peab puugihaige võitlema uuringute eest?
Paranevale Annelyle teebki muret just see, et haigusest nõrgestatud inimene peab üleloomuliku jõu kokku võtma ja talle vajalikud protseduurid ise välja võitlema.
«Inimene võib mitmeid kuid rivist väljas ja tõsiselt kurnatud olla, aga töötama ja elama peab vanaviisi, sest kohustused on kõigil kaelas.
Võib-olla veelgi rohkem, sest haigus, ravimid ja protseduurid nõuavad senisest rohkem raha.
Ometi on tähtis korrapärane puhkus ja taastusravi, et haigusest paraneda ja normaalne elurütm tagasi saada.»
«Jälgige end!» hoiatab puugihooaja eel Annely, kes praegu endiselt oma tervist taastab ja poole kohaga peamiselt kodus töötab.
«Kui enesetunne on järsku veider, tunnete uimasust ja väsimust ning teid vaevavad randme- ja kaelavalud või te ei puhka ennast tavapärase uneajaga välja, olles nagu zombi, tuleks lasta teha puugianalüüsid.
Punast laiku, mis, nagu räägitakse, nakatumist näitab, minul üldse ei tekkinudki, seega on vaja end ise jälgida!
Tavavereproovist puuginakkust näha pole, selleks on vaja eraldi proove.
Neid saab teha ka Suur-Ameerika tänaval asuvas diagnostikakeskuses, kui perearst keeldub neid tegemast. See muidugi jälle maksab.»

Neljaliikmelise lastega pere puugisüstid maksavad miinimumpalga

Puugivaktsiini ostmine käib paljudele peredele üle jõu, näiteks neljaliikmelisel perel kuluks vaktsineerimisele 5226 krooni ehk 335 eurot.
«Nii nagu ka väga korralik liikleja võib sattuda liiklusõnnetusse, võib isegi loodust tundev inimene saada puuginakkuse,» ütles haigekassa Harju osakonna direktor Ado Viik.
«Paraku ei kompenseeri ravikindlustus vaktsineerimist, kuid kindlustatu haigestumise korral võtab ravikindlustus tasumise üle ja aitab saada ka taastusravi.»
Täielik vaktsineerimine puukentsefaliidi viiruse vastu koosneb kolmest süstist.
Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas umbes aasta hiljem.
Ühe annuse tavahind täiskasvanule on keskmiselt 30 eurot ja lapsele 25 eurot, seega kulub kõigiks vajalikeks süstideks neljaliikmelisel kahe alaealise lapsega perel 335 eurot.
Et hädavajalikud puugisüstid käivad paljudele peredele üle jõu, näitab ka puukentsefaliiti haigestumise kiire kasv.
Kui 2008. aastal haigestus Eestis puukentsefaliiti 90 inimest, siis 2009. aastal juba 179 ja 2010. aastal 201 inimest.
Viimastel aastatel on Euroopa kõrgeimad puukentsefaliidi haigestumusmäärad esinenud Eestis ja Sloveenias.
Ka teise ohtlikku puukidest põhjustatud haigusesse borrelioosi haigestumine sagenes Eestis märgatavalt 2008. aastal.
Kui 2007. aastal haigestus 721 inimest, siis aastal 2008 juba 1423, järgmisel aastal 1787 ja mullu 1721 inimest. Borrelioosi vastu vaktsineerida ei saagi.

Eesti põhjanaabrit Soomet on puukentsefaliit tabanud kordades vähem: 2007. aastal 20 juhtu, 2008. aastal 23 ja 2009. aastal 26.
Eelmisel aastal aga ei registreeritud Soomes ühtegi puukentsefaliidijuhtu.

Pärast kolmandat süsti omandatud immuunsuse säilitamiseks süstitakse lisadoos vaktsiini uuesti kolme aasta pärast.
Edasi peaks end vaktsineerima viieaastaste vaheaegadega.
Selline vaktsineerimise skeem kehtib kuni 60-aastaste inimeste kohta.
Üle 60-aastastele tehakse järelvaktsineerimisi iga kolme aasta järel.
Eestis on puukentsefaliidi peamised ohualad põhja- ja läänerannik, Pärnu ja selle ümbrus ning Kirde- ja Kagu-Eesti.
Puuke on leitud ka linnaparkidest, Tallinnas näiteks Rocca al Mare kandist.
Puugid muutuvad aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on seitse kraadi ja üle selle. Puugihooaeg kestab tavaliselt oktoobrini.

Allikas:
http://www.pealinn.ee/?lang=5&nid=8735&pid=136

Puukborrelioosi on tänavu nakatunud sadakond inimest

Terviseameti andmetel on puukborrelioosi nakatumise tase võrreldes eelmise aastaga veidi vähenenud, kahe kuuga nakatus borrelioosi 97 inimest, mullu samal ajal aga 106 inimest.

Jaanuaris nakatus borrelioosi 49 ja veebruaris 48 inimest.

Mullu jaanuaris oli nakatunuid 65 ja veebruaris 41.

Puukentsefaliidi juhtumeid arstid tänavu tuvastanud ei ole.
Ka mullu ei esinenud aasta esimestel kuudel entsefaliiti.
Mullu tuvastasid arstid esimese entsefaliiti nakatumise juhu mais.
Puukborrelioosi haigestumine vähenes mullu 32,9 protsendi ning puukentsefaliiti nakatumine 28,8 protsendi võrra.
Kokku registreerisid meedikud mullu 1546 borrelioosi ja 178 entsefaliidi juhtu.
Kui entsefaliiti haigestumist saab ära hoida vaktsineerimisega, siis borrelioosi vastu pole ravimitööstus seni vaktsiini leidnud.
Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole.
Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse.
Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega.
Kui puukentsefaliiti esineb Eestis harilikult vaid aasta soojematel kuudel, siis puukborrelioosi avastavad arstid inimestel aasta ringi.
Puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, kuid Borrelia-bakterist nakatumiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad.
Haiguse tunnused ilmnevad borrelioosi puhul veelgi hiljem, ühe kuni nelja nädala pärast.
Kõige tavalisem borrelioosi nakatumise tunnus on paarisentimeetrise läbimõõduga punetav nahalööve.
Puugiohtlik aeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada.
Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on viis kuni seitse kraadi.

Allikas:
http://www.tarbija24.ee/1165904/puukborrelioosi-on-tanavu-nakatunud-sadakond-inimest/

Saaremaa puugid on mandri omadest vähem nakatunud

Tervise arengu instituudi ja Tartu ülikooli puugiuuring on tuvastanud, et vaatamata puukide suurele arvukusele Saaremaal on siinsed puugid Mandri-Eesti omadega võrreldes haigusetekitajatega vähem nakatunud.
Puukentsefaliidiviiruse esinemise sagedus puukidel on senistel andmetel olnud Saaremaal 0,3–0,8%, Tartu- ja Ida-Virumaal aga näiteks 3–4%, ütles Tartu ülikooli ökoloogia- ja maateaduse instituudi teadur Jaanus Remm. Ja kui Saaremaal levitab borrelioosi 11,9% puukidest, siis kõige enam nakatunud puukide piirkondades Võru- ja Tartumaal on sama näitaja 15–17%.
Mainitud uuring keskendub eri liiki puukide ning nende kantavate ja levitatavate haigustekitajate puukentsefaliidiviiruse ja borrelioositekitaja levikule ja ohtrusele ning näriliste tähtsusele puukide peremeestena.
Kui taimkattest on teadlased kogunud puuke alates 2008. aastast, siis möödunud aastal viisid nad läbi näriliste inventuuri ja kogusid kogu vegetatsiooniperioodi vältel puuke näriliste karvkattest.

Uuringu esialgsed tulemused näitavad, et Saaremaal kaldub puukide arvukus olema mõnevõrra kõrgem kui mujal Eestis.
Taimestikus on puukide arvukus kõrge eelkõige kevadel, märtsist juunini, mil on kõige suurem oht looduses liikudes puugiga kokku puutuda. Närilised, kellest kõige tavalisemad on leethiir, kaelushiir ja juttselg-hiir, kannavad rohkelt puuke kuni suve lõpuni. Seevastu sügisel, kui näriliste arvukus on kõrgpunktis, neil kuigi palju puuke enam ei ole. Saaremaa on olnud viimastel aastatel Lääne- ja Põhja-Eesti kõrval, piirkond kus on diagnoositud keskmisest rohkem borrelioosijuhtumeid.

Saaremaa puugihaigustega esirinnas

Tänavu jaanuaris tuvastatud puukborrelioosi juhtudest oli 15 Tallinnas ja 14 Saaremaal, teistes Eesti piirkondades oli nakatumise tase oluliselt madalam, teatas BNS.
Mullu registreerisid meedikud Eestis 1546 borrelioosijuhtu. Esikohal oli Tallinn 348 haigestumisega, Saaremaa oli 238 haigusjuhuga teine. Kõige väiksem oli borrelioosi haigestumine Ida-Virumaal, kus tuvastati vaid 16 haigusjuhtu.
Borrelioosi suur levik Saaremaal hakkab silma, kui võrrelda haigestumust 100 000 elaniku kohta. Kui Eestis keskmiselt tuleb 100 000 elaniku kohta 115,4 haigusjuhtu, siis Saaremaal on see näitaja 685,4, Ida-Virumaal aga 4.
Entsefaliiti registreeriti Eestis mullu 178 korral, neist Saaremaal 21.
 
Allikas:
http://www.saartehaal.ee/2013/02/19/saaremaa-puugid-on-mandri-omadest-vahem-nakatunud/