Puukentsefaliit

Haiguse kirjeldus

Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Kuna haiguse edasikandjaks

inimestele on viirust kandvad puugid, siis iseloomustab haigestumist geograafiline levik ja
sesoonne aktiivsus. Eesti on puukentsefaliidi leviku endeemiline piirkond. Eestis levitavad
puukentsefaliidi viirusi kaks puugiliiki (võsapuuk ja laanepuuk). Puugid on Eesti oludes
aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini ning sellesse perioodi jääb ka enamus haigusjuhte.
Puukentsefaliit võib kulgeda raskelt ning haarata kesknärvisüsteemi, mille tagajärjel võivad
omakorda tekkida püsivad jääknähud.

 

Haigustekitaja

Puukentsefaliidi põhjustajaks on flaviviirus, mis kandub peamiselt edasi puukidega.

Puukentsefaliidiviirusel on kirjeldatud 3 erinevat alltüüpi.
 

Nakkusallikas

Puukentsefaliidi viiruste nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed,

hobused, põdrad, hirved ja muud loomad, kelle verest puugid toituvad. Loomad on viiruste

kandjad, kes ise ei haigestu.
 

Levikuteed

Puukentsefaliidi viiruste ülekandjateks inimestele on puugid, kes verd imedes kannavad

ühtlasi üle ka viirusi. Viirused võivad levida inimesele ka nakatunud looma (näiteks kitse või

lehma) pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel. Haigus ei levi inimeselt

inimesele, seega haige ei ole teistele nakkusohtlik.
 

Haigusnähud
 

Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi nakkushaigus mille kulg on sageli kahefaasiline.

Esimeses faasis võivad puukentsefaliiti nakatunul ilmneda 1–2 nädala pärast gripitaolised

haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad tavaliselt kuni

nädala ning seejärel kaovad. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja

ajukelmetele ning põhjustada erineva raskusastmega meningiiti või meningoentsefaliiti.

Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja

üldine halb enesetunne. Enamus haigetest paraneb, kuid haiguse põdemise järgselt võivad

jääda mitmesugused jääknähud. Jääknähte esineb 26-46% kesknärvisüsteemi haaratusega

haigust põdenud patsientidest. Jääknähtudeks võivad olla tasakaalu- ja koordinatsioonihäired,

jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired jm. Puukentsefaliit võib 0-1,4%

juhtudest lõppeda surmaga.

Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse sümptomaatiliselt. Haiguse

läbipõdenud inimesel kujuneb eluaegne immuunsus.
 

Diagnoosimine

Haigus diagnoositakse kliiniliste sümptomite, anamneesi (eelnev puugihammustus) ja

spetsiifiliste viirusevastaste antikehade tuvastamisega veres või seljaajuvedelikus.

Profülaktika
 

Mittespetsiifiline profülaktika

Puugihammustuse vältimine:

- kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke varakult märgata, püksisääred

topi sokkide ja/või kummikute sisse;

- kasuta putukatõrjevahendeid;

- pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka

kõrvatagused, kaenlaalused jm kehapiirkonnad.
 

Spetsiifiline profülaktika
 

Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud inaktiveeritud vaktsiinid nii

täiskasvanutele kui lastele. Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–

3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid

kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Kuna Eesti on puukentsefaliidi

leviku endeemiline piirkond, soovitab Terviseamet puukentsefaliidi korduvvaktsineerimist iga

kolme, kuid kindlasti viie aasta järel. Lapsi vaktsineeritakse alates ühe aasta vanusest.

Vaktsineeritakse puukentsefaliiti nakatumise riskirühmi, kellel on elustiilist või töölaadist

sõltuvalt suurem risk kokkupuuteks puukidega, sh maapiirkondade elanikud, metsandus- ja

põllumajandustöötajad, jahimehed, piirivalvurid, kaitseväelased jne.
 

Esinemine maailmas ja Eestis
 

Puukentsefaliidi endeemilisteks piirkondadeks Euroopas on Kesk-Euroopa (Austria,

Saksamaa, Poola, Tšehhi), Balkanimaad, samuti Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa.

Puukentsefaliidi endeemilised piirkonnad on viimastel aastakümnetel laienenud, võimalik, et

seoses kliima soojenemisega. Nakatumist mõjutavad ka inimeste tegevused looduses ja

reisimine. Viimastel aastatel on Euroopa kõrgeimad puukentsefaliidi haigestumusmäärad

esinenud Eestis ja Sloveenias. Haigestumine on Eestis viimase 10 aasta jooksul kõikunud,

jäädes 90 haigusjuhu (2008. a) ja 272 haigusjuhu (2010. a) vahele. Eestis on haigestumus

olnud kõrgem maapiirkondades – enim haigusjuhte esineb Saaremaal, Ida- ja Lääne-

Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid puukentsefaliidi ohupiirkonnaks loetakse

kogu Eestit.
Allikas:
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/Puukentsef.pdf