Ettevaatust: puugid asuvad tõenäoliselt varem liikvele

Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul hakkavad puugid tänavu suhteliselt sooja talve ja varajase kevade tõttu tõenäoliselt varem liikuma.
«Ei saa veel öelda, et puugid on liikvel, kuid tõsi on see, et tänavu asuvad nad tõenäoliselt varem liikvele,» ütles Kutsar.

Ta rääkis, et eile näitas termomeeter tema akna taga päikesevarjus juba 13-14 plusskraadi ning kui ka öised külmad varsti mööda saavad, siis hakkavad maapinnalähedased kihid kiiresti soojenema.

«Kui maapinna temperatuur on viis kuni seitse kraadi, muutuvad puugid aktiivseks ja hakkavad pärast talvist paastumisaega otsima, kust süüa saab,» lausus epidemioloog.

Tavaliselt algab puugiohtlik aeg küll aprillist ja kestab oktoobrini, ent Kutsari hinnangul võivad puugid tänavu liikvele asuda juba märtsis.

Puugid ja nende vastsed on eriti aktiivsed kevadel, mil neid on rohkesti pinnaselähedasel kõdul, vanade puulehtede ja kulu all nii metsaniitudel kui ka lehtmetsas.

Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge.

Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi.
Praegu oleks Kutsari sõnul õige aeg inimestele meelde tuletada, et kindlasti tasub end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida, eriti neil, kes palju looduses ringi liiguvad.
Lyme’i tõve ehk puukborrelioosi vastu vaktsiini aga ei ole.


Vaktsineerimine on ennekõike vajalik puukentsefaliidi ohualade piirkondades elavatele püsielanikele, eriti lastele, kuna lapsed on enamasti aktiivse eluviisiga ja viibivad tihedamini looduses. Ka enne maale või laagrisse saatmist peaksid vanemad oma lapsed laskma ära vaktsineerida.

Puugihaiguste eest kaitsmiseks võiks kasutada apteekides müügil olevaid puugitõrjevahendeid. «Kindlasti tuleks kodus ka oma keha üle kontrollida ning neid riideid, millega sai looduses käidud, ei tohiks tuppa tuua, vaid need tuleks ära kloppida õues,» ütles Kutsar.

Kui puuk on end ikkagi naha sisse imenud, siis tuleks see avastamisel võimalikult kiiresti eemaldada.

Samuti tuleks kassid ja koerad enne nende tuppa laskmist üle kontrollida, sest puugid poogivad end väga kergesti neile külge.

Terviseameti andmetel on puukborrelioosi selle aasta esimese kahe kuuga diagnoositud 69 korral, mullu samal ajal registreeriti puukborrelioosi juhte 58.

Kutsari sõnul ei tähenda see kindlasti seda, et puugid on juba praegu liikvel.
«Puukborrelioosi iseärasus on selles, et arstid avastavad selle hiljem.
Inimene võis nakatuda eelmisel aastal, kuid haigusnähud lõid välja ning laboratoorsed analüüsid näitasid seda alles nüüd,» nentis ta.

2014. aastal registreeriti Eestis 83 puukentsefaliidi haigusjuhtu ja 1289 puukborrelioosi juhtu. Puukentsefaliiti tänavu tuvastatud ei ole.

Puugihammustuse vältimiseks:
•kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata
•püksisääred topi sokkide või kummikute sisse
•kasuta putukatõrjevahendeid
•pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused

Kui puuk on hammustanud:
•katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised
•kui see endal ei õnnestu, siis pöördu arsti poole abi saamiseks
•ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest
•võta temast võimalikult pea lähedalt kinni
•võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult
•pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga
•kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest

Allikas:

http://tervis.postimees.ee/3124031/ettevaatust-puugid-asuvad-toenaoliselt-varem-liikvele

Iga kolmas puuk kannab haigustekitajat

Viimastel aastatel on puukborrelioosi haigestumine Eestis järsult tõusnud

Puuk sööb kolm korda elus ja ainult verd.

Kui ta juhtub imema mõnelt linnult, näriliselt või suurelt imetajalt borrelioosi tekitava bakteriga nakatunud verd, võib ta selle bakteri järgmise toidukorra ajal edasi anda.

Näiteks inimesele.

Ehkki Eestis elab kahte liiki puuke – võsa- ja laanepuuk – pole inimesel vahet, kumma ta külge korjab: neid suudavad eristada vaid spetsialistid ja haigusi võivad kanda mõlemad.
Üksnes elupaiga suhtes on neil pisut erinevad eelistused.

"Laanepuuk tahab pigem tiheda alustaimestikuga metsi, tema inimesele päris koju ei roni, aga võsapuugi võib saada ka mõnest linnapargist," selgitab Maarja Ader, kes kaitses äsja Tartu tervishoiukõrgkoolis lõputöö puukide asustustihedusest ja borrelioositekitajate kandmisest.

 

Palavat pelgab, aga talve ei karda

Sõltuvalt temperatuurist ja niiskusest võib puuk elada kuus kuud kuni kuus aastat ja suurem osa sellest ajast veedab ta sõna otseses mõttes rohujuure tasandil.

"Puuk elab kõdus, pinnases," seletab Ader. "Sealt tuleb ta sobiva ilma korral taimestiku peale alles siis, kui on vaja peremeeslooma jahtida, muidu ta kodust väljas ei käi."

Puuk hakkab ringi vaatama kevadel, kui temperatuur on ületanud 5, veel parem aga 7 plusskraadi; mida suurem õhuniiskus, seda parem. Samas – päris troopilist palavust puuk kah ei talu, kuumal südasuvel eelistab ta vaikselt kodus istuda.

"Enamasti on puugid kõige aktiivsemad aprillis-mais ning siis sügisel: septembris ja oktoobris," tutvustab Ader. "Praegune suvi tundub puukidele aga päris hästi sobivat."

Süüa otsib viie meetri raadiuses

Kui putukad teevad talvitumiseks põhjalikke ettevalmistusi – söövad end rasva ja viivad puhta vee sisalduse organismis miinimumini, et see jääkristalle moodustama hakates rakke ei lõhuks –, siis ämblikulaadsete klassi kuuluval puugil on ükskõik, millal külmaks läheb.

Talve võtab ta vastu seal, kus talv teda tabab. Langeb temperatuur alla viie kraadi, muutub ta lihtsalt loiuks; kestab külmem periood pikemalt, läheb puugi organism diapausi – puhkeolekusse, kus ainevahetus on viidud nii aeglaseks kui eluspüsimiseks vähegi võimalik.

"Ta ei tegutse; lihtsalt ta elutsükkel läheb pikemaks," nendib Ader.

Emane puuk – kuramaaž isasega toimub enamasti söögilaua taga, näiteks koera või rebase seljas – muneb 2000–3000 muna. Sedavõrd suur järglaste arv näitab looduses enamasti kahte asja.

Esiteks, vanem laste eest ei hoolitse, igaüks vaatab ise, kas ja kui kaua tal elada õnnestub. Teiseks, suguküpseks saavad üsna vähesed, suurema osa pistavad teised elukad varem nahka.

Puugil on kolm elustaadiumit. Munast kooruvad vastsed – väikesed ümmargused poolläbipaistvad loomakesed. Vastsed võtavad elu esimeseks söögikorraks ette mõne hiire, rohus ringi sahmiva linnu või koguni sisaliku.

Kui kõht täis, vastne kestub. Nümfistaadiumisse jõudnud puuk on juba päris puugi moodi, ainult et hulga pisem. Temagi imeb endal korra kõhu täis ja kestub. Nüüd on puuk täiskasvanud, valmis võtma oma elu kolmanda, viimase kõhutäie ja pidama pulmi.

Kuna puuk sööb vaid kolm korda, peab ta väga hoolikalt kaaluma, kuidas ja millele saadud energiat kulutada. See on ka üks põhjus, miks puuk ei roni puu otsa – erinevalt üsna levinud arvamusest.

Puuk lihtsalt ei jaksa puu otsa ronida. Lisaks poleks tal seal ka midagi peale hakata, sest ohvrit otsides on puuk passiivne passija.

Metsast tulles tee puugiseire

Eelistatult loomaradade ääres elavad puugid ronivad rohukõrtele ja jäävad lootma hea õnne peale, et neist möödub keegi, kellele end takjanupuna külge haakida.

Puuk ei aja kedagi taga ega jaksa ka ise põgeneda. Ühe toidukorra otsingul kõnnib puuk ringi kõige rohkem viie meetri raadiuses.

Süües võib puuk koos verega sisse imeda bakteri suurest grupist üldnimega Borrelia. Nende, puukborrelioosi põhjustavate bakterite looduslik reservuaar on linnud, närilised ja ulukid.

Järgmises elustaadiumis toitudes võib puuk kanda Borrelia üle uuele ohvrile. Aga võib juhtuda ka, et puuk hoopis vabaneb bakterist.

"Norras tehtud uuringud näitasid, et metskitsede suure asustustiheduse korral on Borrelia esinemissagedus puukidel keskmisest palju väiksem," tutvustab Ader kolleegide tööd.

See tähendab, et kitse organism hakkab Borrelia’ga võitlema – nagu organism sissetungijaga ikka – ja tal moodustuvad verre Borrelia vastased immuunkompleksid. Kui nüüd puuk joob sellise immuunkompleksiga verd, võtab ta sisulistelt rohtu, mis tapab Borrelia ka tema organismis.

Võimalik, et Eestis on selliseid nii-öelda ravikitsesid vähevõitu; võimalik, et puugihammustuse saanud inimesed pöörduvad tihedamini arsti poole; võimalik, et borrelioosi on hakatud sagedamini diagnoosima.

Kindel on see, et borrelioosi nakatumise arv aasta-aastalt tõuseb. Kui 2000–2007 oli aastas vähem kui 1000 haigestumisjuhtu, siis tunamullu registreeriti Tervise Arengu Instituudi andmeil 1546 haigestumisjuhu. Sealjuures oli see näitaja vahepealsetel aastatel veelgi suurem.

Puukidel Borrelia esinemissagedust uurinud Ader kinnitab, et vähemalt Lõuna-Eestis kannab seda bakterit iga kolmas puuk. Mis tähendab, et pärast metsaskäiku tuleb end kiiresti üle vaadata.

Õnneks ei kuku külge hakanud puuk kohe verd imema nagu sääsk. Tal võib kuluda sobiva söögikoha leidmiseks terve ööpäev. Samuti ei pruugi Borrelia kohe esimese suutäiega üle kanduda.

"Eri allikate väitel võtab nakatumine aega keskmiselt 24 kuni 48 tundi, kuid üksikutel juhtudel võib see toimuda ka palju kiiremini," veenab Ader ettevaatlikkusele.

Paraku kannavad puugid peale borrelioosi edasi veel tervet hulka haigusi. Neist tuntuim ja kõige ohtlikum on puukentsefaliit.

Borrelioosi sümptomeid on seinast seina

Borrelia bakter kandub puugilt inimesele edasi sülje, väljaheidete, oksega. See on ka üks põhjus, miks soovitatakse puuk eemaldada pintsettidega – muidu võivad Borrelia-bakterid sattuda kätele ja sealt näiteks silma.

Kui Borrelia on jõudnud inimese verre, otsib ta endale organismis koha, kus elama hakata. Huvi pakuvad talle näiteks süda, liigesed ja aju.

End sisse seades häirib ta meie loomulikku sisekeskkonda ja protsesse ning selle tagajärjel tekib tõbi, mis võib endast märku anda väga mitmesuguste sümptomitega. Alates nahalööbest ja gripile omasest palavikust-lihasvalust; halvemal juhul võib kujuneda välja südamelihase põletik või ajukelmepõletik.

Kuigi kõik Borrelia bakterid ei pruugi kaugeltki haigust põhjustada, tuleb igal juhul pöörduda arsti poole, kui puugihammustuse ümbrus märklauana punetama hakkab. Kiiresti jaole saades on Borrelia seljatatav lihtsa antibiootikumikuuriga.

 

Allikas:

http://www.naisele.ee/587210/iga-kolmas-puuk-kannab-haigustekitajat

Laste puugivaktsiini tarnega esineb probleeme

Paljud inimesed lasevad end suvel puukidega levivate haiguste vastu vaktsineerida, kuid tekkinud on tarneprobleem lastevaktsiiniga.
Puugid levitavad puukentsefaliiti ja puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu vaktsiin aga puudub. Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laiuse sõnul on hetkel lastevaktsiinis tarneauk, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Laius rääkis, et täiskasvanutele mõeldud puukentsefaliidi vastane vaktsiin on praegu vabalt kättesaadav ning lastele mõeldud vaktsiin on apteekides veel kättesaadav aga hulgimüügi tasandil otsa lõppenud. Apteegid ei saa seda praegu juurde tellida, aga paljudes apteekides seda üle Eesti on veel seda saada, ütles Laius.

Laiuse sõnul on tegemist tootmisprobleemidega. Ravimiamet saaks olukorda lahendada lubades võõrkeelsete pakenditega vaktsiinid Eesti ravimiturule. Praegu aga seda vajadust pole, kuna apteekides on vaktsiin siiski kättesaadav.
"No, mis ma oskan inimestele soovitada on võib-olla see,et minna apteeki ja siis kui selles konkreetses apteegis pole, siis apteeker kindlasti oskab edasi suunata inimest, et millises lähemas apteegis vaktsiini saada on," ütles Laius.
Kui rahvasuu ja mitmed puukide loendajad väidavad, et sellel suvel oleks nagu puuke vähem, siis terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul puugid siiski Eestist ära kolinud pole ja puukide vähesust kinnitada ei saa.
"Sel aastal oleme registreerinud ja arstid on diagnoosinud ainult 16 puukentsefaliidi juhtu, kusjuures juunis oli neid ainult 1, maikuus 4 aga juulikuus 9 - kümne esimese päevaga juba 11 juhtu. Nii et isegi puukentsefaliidi osas näib haigestumine oluliselt sagenevat," ütles Kutsar.
Puuk on Kutsari sõnul seega endiselt meie sega- ja lehtmetsade, puisniitude ning heinamaade tavaline elanik.
"Puuk istub kuskil rohumaal, heinamaal 20, 50, kuni mitte kõrgemal kui 70 cm kõrgusel maapinnast rohul ja ootab seal oma saaki. Ja kui seda saaki kahe aasta jooksul pole tulnud, võib see puuk ära surra," selgitas Kutsar.

 

Allikas:

http://uudised.err.ee/v/eesti/3dc5240d-fc94-499e-b6b4-aa9a693a6df7

Kuhu kadusid puugid?

Nii Tervise Arengu instituut (TAI) kui ka zooloog Tõnu Talvi kinnitavad ühest suust, et tänavu on puukide arvukus vähenenud või ei ole puuke olnud nii palju nähtaval.«Puuke on tõesti tänavu vähem kui näiteks aastatel 2006–2009,» tõdes TAI viroloogia osakonna teadur Julia Geller, kuid möönis, et avaldatud andmeid puukide arvukuse kohta käesoleval aastal ei ole.Kuna TAI kogub puuke taimestikult erinevates kohtades üle Eesti, on neil andmeid puukide arvukuse ja nakkustekitajate kohta viimase kahe aasta eest ehk 2012 ja 2013, mil puuke oli selgelt vähem kui 2006–2009.

Tulemustest nähtub, et puukide arvukus võib uuritud kohtadest suurimaks paisuda Pärnumaal.

Üsna suur osakaal puukidest on puukborrelioosi haiguskandjad (sõltuvalt maakonnast kuni 40 protsenti) ning väiksem osa puukentsefaliidi haiguskandjad.
Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi nentis, et kuigi tal pole uuringule tuginevaid andmeid, näib talle looduses viibides, et vähemalt Saaremaal, kus puuke on tavapäraselt palju, neid tänavu võsastikus eriti silma ei hakka.
«Looduse vaatlejana tundub mulle, et neid on looduses praegu üsna tagasihoidlikult.

Põhjuseks ma julgeks tuua jaheda kevade ja suve,» lausus Talvi ja jätkas: «Nad on ju kõigusoojased nagu kõik lülijalgsed, mistõttu näib neid jaheduse tõttu vähem olevat.

See ei tähenda muidugi, et neid mõnes muus piirkonnas rohkem ei oleks ja mõnel teistsugust kogemust poleks.»
Talvi hinnangul on puukide arvukus üldiselt viimastel kümnenditel pigem kasvanud, kuna suur osa möödunud sajandi keskpaigas haritavast maast, heinamaad ja karjamad ei ole enam inimese kasutuses – need alad on võsastunud ning on nüüd puukide lemmikpaigad.
Teisalt mõjutab puukide arvukust Talvi sõnul oluliselt vaheperemeesorganismide olemasolu, näiteks väikesed närilised nagu hiired, karihiired, siilid ja muud keskmist mõõtu imetajad, ka suuremad kodu- ja metsloomad.
See kõik aga ei tähenda, et puugid ei võiks veel välja ilmuda. 

«See ei tähenda, et nüüd, kui ilmad juulikuus soojaks lähevad, ei võiks kohe sama palju tagasi tulla. Nad lihtsalt liiguvad alumisest kõdukihist üles rohukõrte tippudesse ja kinnituvad inimese külge,» jutustas Talvi.
Terviseamet on maikuu seisuga registreerinud 169 puukborrelioosi ja neli puukentsefaliidi juhtu.
Andmed, mis on kogutud aastatel 2012–2013:

Maakond	Puukide arvukus 100 ruutmeetri kohta (varieerub vastavalt kuule, kõige rohkem tavaliselt mais, juunis ja augustikuus)	Puukide haigusetekitajate nakatumisprotsent	Kommentaarid ja täpsustused
Järvamaa	0,3 – 10,2	Kuni 34% puukborrelioosi põhjustajat Kuni 2,5% puukentsefaliidi põhjustajat	Leitud ka uus puukidega ülekantav haigusetekitaja, neoerlihhioosi põhjustaja. Candidatus Neoehrlichia mikurensis, ~2.6%
Lääne-Virumaa	0,2 – 1,3	On olemas puukborrelioosi ja puukentsefaliidi põhjustajad	Tulemused haigusetekitajate kohta puukides ei ole objektiivsed, kuna üldse on taimestikult kogutud ja uuritud puuke on väga vähe (kuni 10 kogu hooaja vältel)
Saaremaa	0,8 – 26,9	Kuni 40% puukborrelioosi põhjustajat Kuni 3,6% puukentsefaliidi põhjustajat	Leitud ka uus puukidega ülekantav haigusetekitaja,  neoerlihhioosi põhjustaja. Candidatus Neoehrlichia mikurensis, ~3.6%
Tartumaa	0,1 – 5,5	Kuni 30% puukborrelioosi põhjustajat Kuni 4,4% puukentsefaliidi põhjustajat
Pärnumaa	0,3 – 38,4	Kuni 38% puukborrelioosi põhjustajat Kuni 2% puukentsefaliidi põhjustajat

Allikas:
http://tarbija24.postimees.ee/2847855/kuhu-kadusid-puugid

Looduses varitsevat ohtlikku puuki tasub tunda

VAATA SAADET SIIT

Puuk pälviks Eesti kõige ebameeldivamate loomade edetabeli esikolmikus kindlasti koha.
Nende väikeste putukate levitatud haigused toovad ränki inimlikke tragöödiaid.

Puugi elutsükli pikkus on kaks aastat.
Esimesel kevadel peab ta leidma linnu või hiire, kelle külge kinnituda ning verd imeda.
Sügisel peab ta leidma uue peremeeslooma, kelle verest toituda ning seejärel täiskasvanuks saada. Järgmise aasta kevadel muneb emane 2000-3000 muna.

Puuk on rahulik, kuid järjekindel.
Ta ronib 20-60 sentimeetri kõrgusele ja ootab.
Võib oodata päevi, isegi nädalaid, et õige peremeesloom mööduks ning puuk saaks end tema külge kinnitada.

Allikas:
http://etv.err.ee/index.php?05592787&video=12007#.U19GKo0rjiw

Soe kevad on toonud esimesed puukborellioosi nakatumise juhtumid

Tänavune soe ja varajane kevad on pannud puugid liikvele ning see on kaasa toonud juba selle aasta esimesed nakatumised puukoborellioosi.
Puugid muutuvad aktiivsemaks juba 5 soojakraadi juures.
Puukide elutegevuseks on ka vaja õhuniiskust, mida praegune kevad on ohtralt pakkunud, rääkis “Huvitajale” terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.
Viimase 5-7 aasta jooksul on esinenud oluliselt rohkem puukborellioosi kui puukentsefaliiti.
Seda mõjutab osalt ka meie arstide teadlikkuse suurenemine, sest arstid oskavad borellioosi paremini ära tunda ning teha diagnoosimiseks vajalikud analüüsid.
Kõige enam esineb puukborellioosi Lääne-Eestis, eriti saartel.
Tänavu 6. aprilliks oli Eestis esinenud nakatumisjuhud registreeritud Tallinnas, Harjumaal, Narvas, Läänemaal ja Saaremaal.
Seega esineb haigust üle Eesti.
Puukborellioosi õigeaegse ning kiire diagnoosimise ja antibiootikumiraviga on võimalik kiiresti terveks saada.
Haiguse äratundmiseks tuleb aga puugihammustuse korral olla tähelepanelik punaka lööbe osas, mis ilmub kõhu alaossa.
Kui paari päeva jooksul rõngjas punetav lööve püsib, tuleks kohe pöörduda perearsti poole.
Kui ravi ei saada õigeaegselt, tekivad püsivad peavalud, kurnatus, hiljem ka liigesevalud, kuid haigus võib süvenemisel kahjustada närvisüsteemi ja viia isegi südamekahjustuseni.
Puukborellioosi vastu ei ole veel võimalik vaktsineerida, kuid Kutsari sõnul on lootust paari aasta pärast saada vaktsiin, mis praegu on katsetamisjärgus.
Küll aga on võimalik vaktsineerida puukentsefaliidi vastu ning Kutsar soovitab seda kindlasti teha. Kuigi entsefaliidi juhtumeid esineb üha vähem, ei tasu loota, et puukentsefaliit täiesti ära kaoks, sest nii Lätist kui Venemaalt tuleb haigustekitajaid juurde.
Puugihammustuse puhul ei nakatu inimene kohe pärast imikärsa inimese nahka torkamise järel. Haigus kandub üle mõne aja jooksul.
Puukborellioosi või -entsefaliidi puhul arvatakse, et haigustekitajad kanduvad inimese organismi 12-48 tunni jooksul.
Kutsari sõnul jääb seega püsima reegel, et mida vähem aega on puuk inimese keha külge kinnitunud, seda väiksem on tõenäosus haigust saada.
Seega on oluline pärast metsas või õues käimist raputada puhtaks riided ning vaadata üle keha.
Kui viibitakse metsas pikemat aega, soovitatakse aegajalt riideid raputada juba metsas olles.
Ühtlasi tasub loodusesse minnes panna selga valged riided, sest nii on puuki rõivastelt hiljem kergem üles leida.

Allikas:
http://uudised.err.ee/v/tele-ak/0c0b8650-f872-4de4-ac65-ab33a7aedc61

Arstid on puukborrelioosi diagnoosides oskuslikumad

Ehkki puukborrelioosi esinemissagedus mullu võrreldes 2012. aastaga langes, on see terviseameti kinnitusel jätkuvalt kõrgel tasemel.

Puukborrelioosi haigestumisi registreeriti meil möödunud aastal 1132 korral, puukentsefaliiti haigestumisi oli 114. 2012. aastal olid need arvud vastavalt 1546 ja 178.
Tõeliseks borrelioosiaastaks oli aga 2011, mil registreeriti 2303 borrelioosijuhtu.
Puukentsefaliiti haigestumisi oli siis 250.
«Pärast 2007 aastat on perearstid ja eriarstid oluliselt parandanud teadmisi puukborrelioosi suhtes, mille tulemusena on kasvanud laboratoorsete uuringute arv ja selgunud enam-vähem tegelik puukborrelioosi haigusjuhtude arv aastas,» nentis terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.
Puukide arvukus kasvab
Puukide arvukus ja nende bioloogiline aktiivsus looduses on viimaste aastate jooksul oluliselt kasvanud ja seda mitte ainult Eestis, seetõttu on  oluliselt tõusnud inimeste kokkupuude puukidega ja nakatumise sagedus, lisas Saluri.
Vaatamata ennetussoovitustele kasutada puugipeleteid, riietuda sobilikult loodusesse minnes, pööratakse terviseameti kinnitusel jätkuvalt liiga vähe tähelepanu puukide hammustuse ennetamisele.

Allikas:
http://tarbija24.postimees.ee/2754108/arstid-on-puukborrelioosi-diagnoosides-oskuslikumad

Bioloogid jäädvustasid puukide toitumisviisi

Saksa ja USA teadlastest koosneval töörühmal on läinud korda lähivaates filmida puukide toitumisprotsessi.
Videolõikude analüüsimine annab paremat aimu, kuidas vereimejad nahka läbistada ja end mitmeteks päevadeks peremeesorganismi külge aheldada suudavad.

 

Pikaajaline toitumisprotsess on puukide lõugtundlate arengut oluliselt vorminud.

Ämblikulaadsetele ei piisa ainult võimalusest teha kiire nahka läbistav piste, vaid need peavad toimima ka ankrupunktina.

Toitumismehaanika paremaks mõistmiseks hukkas Dania Richter kaaslastega viis hiirt ja paigutas nende kõrvadele Euroopas laialt levinud võsapuugid (Ixodes ricinus).

Töörühm kasutas järgnevalt toimuva filmimiseks kiirkaamerat ja mikroskoopi.

Paralleelselt tegid bioloogid ülesvõtteid ülikõrget lahutusvõimet pakkuva skaneeriva elektronmikroskoobiga.

 

Richter leidis, et pärast toitumiseks sobiva koha leidmist alustavad puugid hüpostoomiks kutsutava kinnitusjätke tipus asuva kahe lõugkobijaga lõiketöid.

Puuk surub neid vaheldumisi järjest sügavamale naha sisse.

Tagasilibisemist takistavad lõugkobijaid katvad kidad.

Tavaliselt näib piisavat umbes kolmekümnest taolisest liigutusest.

Sobivale sügavusele jõudes toimub lõikeriistade pikenemine.

Puuk surub nende otsi rinnule ujudes kätega tehtavale liigutustele sarnaneva liigutusega rohkem lahku, misläbi meenutab hüpostoomi ots V-tähte.

Manöövriga surutakse need veelgi sügavamale naha sisse.

Seejärel on aeg veelgi suuremate ogadega kaetud hüpostoom täielikult haava suruda.

Elundi sügavamale viimiseks kordab puuk lõugkobijatega eelnevalt tehtud liigutust veel kuni kuus korda.

Viimaks on aeg vereimemiseks.

Isu täitmiseks kulub paar päeva, mis pakub näiteks Lyme'i tõve põhjustavatele parasiitidele küllaldaselt aega puugi soolestikust uue peremeesorganismi vereringesse jõuda.

Samas on taoline lõugtundla ehitus omane vaid emastele puukidele.

Isaste puukide vastav elund on kohastunud spermide edastamiseks.

Vaata videot siit
 

Allikas:

http://teadus.err.ee/artikkel?id=10477&cat=1

Kuidas puugihaigust ära tunda

Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole.

Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega.

Need vaevused kestavad kuni nädala, seejärel saab enamik inimesi uuesti terveks.

Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse – tekitada ajukelmepõletiku.

Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne.

Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde!

Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole, antibiootikumid ei aita.

Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse.

Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi  kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad.

Kõige tavalisem borrelianakkuse tunnus on nahalööve (paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik), mis tekib hammustuskohal 1–4 nädala pärast.

Varem või hiljem lööve kaob. Kuid haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes, südames.

Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega.

Nii puukentsefaliit kui ka puukborrelioos on looduskoldelised haigused ning nende haigustekitajate loodusperemeesteks on linnud, pisinärilised ja ka suuremad imetajad.

Haigustekitajad ringlevad loodusperemeeste vahel puukide vahendusel.

Sellest tuleneb ka haiguse erisugune ilmnemine piirkonniti ja sesoonselt.

Kus puuk varitseb

Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge. Enamasti puuk varitseb rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal. Tihtipeale märkame me puuki alles siis, kui ta on roninud juba ülakehale, mitte aga ta ei kukuta end inimestele puu otsast.  

Puugihammustuse vältimiseks:

•  kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata, püksisääred topi sokkide või kummikute sisse; kasuta putukatõrjevahendeid; 

•  pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused.   

Kui puuk on hammustanud: 

•  katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised; 

•  kui see endal ei õnnestu, siis pöördu arsti poole abi saamiseks; 

•  ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest; 

•  võta temast võimalikult pea lähedalt kinni; 

•  võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult; 

•  pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga; 

•  kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest. 

 

Allikas:

http://www.kliinik.ee/teemalehed/vaktsineerimine/aid-15399/Kuidas-puugihaigust-%C3%A4ra-tunda-

Puukborrelioos viivitab ilmudes

Puugiga saadud nakkushaigustest räägitakse õudusjutte.
Kes läinud peast lolliks, kes jäänud halvatuks ja mida kõike veel.
Enamasti käib jutt puukentsefaliidist.
Rahvasuu kõneleb, et teine põhiline puukide kaudu leviv nakkus ehk puukborrelioos pole pooltki nii hull tõbi.
Aga ei maksa hõisata midagi.

 

Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskuse ambulatooriumi juhataja dr Kersti Kink ütleb, et haigusi pingeritta seada on raske.

"Mõlemad, nii puukentsefaliit kui ka puukborrelioos, on tõsised haigused ning võivad lõppeda surmaga." 

Borrelioos ähvardab ka talvel

Tervisekaitseinspektsiooni andmeil tuvastati mullu Eestis juulikuu lõpuks 419 puukborrelioosi haigestumist, ainuüksi juulis oli haigestunuid 143.

Aasta varem juulis oli borrelioosijuhtumeid vaid 86.

Puukentsefaliiti nakatumine kahaneb tänu vaktsineerimistele.

Aasta tagasi haigestus 140 inimest, möödunud aasta juuli lõpu seisuga oli haigestunuid vaid 36. Kokku oli Eestis mullu 1423 borrelioosijuhtumit.

Seda on kaks korda rohkem kui 2007. aastal, mil haigestunuid oli 721.

Kui tavaliselt on puugiohtlik aeg maist oktoobrini, siis pehme talvega võib puuk hammustada ka keset jaanuarikuud.

Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on viis kuni seitse kraadi.

Nii on ka tänavu talvel täheldatud inimeste haigestumist borrelioosi.

Tervisekaitseinspektsiooni andmetel tuvastasid arstid jaanuaris Eestis 57 puukborrelioosi nakatumise juhtumit, mida on 11 võrra rohkem kui mullu jaanuaris. 

Mõni haigus teeb borrelioosi raskemaks

Puukborrelioosi põhjustab bakter, mida leidub puugi seedekanalis.

Rootsis tehtud uuringud on näidanud, et borreliabakterit kannab kuni 30% puukidest.

Hoolimata sellest suurena näivast protsendist on risk pärast puugihammustust haigestuda ainult üks sajale.

Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks enamasti kaks ööpäeva või rohkem, kuni naha külge kinnitunud puugi pisikud inimesele üle kanduvad.

Kõige tavalisem borrelianakkuse sümptom on nahalööve (erythema migrans), mis tekib hammustuskohal 1-4 nädala möödudes.

Tüüpiline on algul paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik, mis pidevalt laieneb.

Kingi sõnul võib borrelioosilaik igal inimesel tekkida erinevalt.

"Laik võib oma asukohta muuta, võib ka mitu laiku korraga olla.

Sellest tuleneb ka nimetus erythema migrans - liikuv lööve.

Varem või hiljem aga lööve kaob," täpsustab Kink.

Harvem tekivad borrelioosi haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või mõnel juhul ka südames.

Need sümptomid on märgiks nakkuse levimisest organismis ja neile ei pruugi alati eelneda tüüpilist nahalöövet.

Närvisüsteemi sümptomid võivad ilmneda mõne nädala kuni kuu möödudes nakatumisest. Haigustunnused on erinevad: väsimus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas.

Mõnikord esineb, ka lastel, ühepoolset näonärvi halvatust.

Kui kahjustatud on ka liigesed, väljendub see enamasti valuhoogude või paistetusena kas ühes või mitmes liigeses.

Enamasti on haaratud põlve-, hüppe-, küünar- või randmeliigesed.

Vahel tekib mitu aastat pärast borrelioosi põdemist lillakas nahakahjustus, mis sarnaneb vana külmakahjustusega.

See tekib enamasti käe- või jalalabadele.

Kahjustuse piirkonnas esineb tuikav valu või tuimustunne.

Kingi sõnul raskendavad borrelioosi põdemist kindlasti reumatoloogilised, sidekoe- ja liigesehaigused.

Oma rolli mängib ka vanus, vanemad patsiendid võivad haigust põdeda raskemalt. 

Analüüside pärast ei tasu ülemäära muretseda

Puukborrelioosi diagnoos pannakse haigusloo ja analüüside põhjal.

Kui arst kahtlustab borrelianakkust, tehakse vereproov ja mõnikord tuleb analüüsiks võtta ka seljaajuvedelikku - see on vajalik täpse diagnoosi määramiseks.

Kindlaks tehtud borrelianakkust ravitakse antibiootikumidega.

Kui pärast puugihammustust tekib tüüpiline nahalööve või ilmnevad muud sümptomid, tuleb alati arsti poole pöörduda.

Borrelioosiravi ei nõua üldjuhul haiglas lesimist, antibiootikume võib rahumeeli võtta ka kodus. Siiski, neuroborrelioosi ravitakse enamasti haiglas, sest vaja läheb veenisisest ravi.

Dr Kingi kogemus ütleb, et juba ravile sattunud borrelioosi põdevad inimesed võtavad asja tõsiselt. Vahel isegi liiga, s.t paluvad pidevalt kordusanalüüse teha, veendumaks, et tõbi möödas.

Ja on siis väga murelikud, kui analüüsid n-ö puhast pilti ei näita.

"Puukborrelioosi analüüside vastused ei muutu nii kiiresti, nagu me oleme harjunud nägema tavaliste põletikuliste protsesside korral, et võtame rohu ära ja analüüsid on kohe korras.

Seetõttu peab spetsialist borrelioosihaiget jälgima, analüüse kordama ja võrdlema," selgitab Kink. Kui borrelioos on antibiootikumidega korralikult välja ravitud, ei pea kartma, et kunagi hiljem tüsistused välja lööma hakkavad.

Vahel võib küll pikk antibiootikumravi iseenesest põhjustada kõrval- või järelmõjusid, näiteks võib olla häiritud soolte mikrofloora.

Sel juhul soovitab arst vajadusel biopreparaate ja/või biolisanditega toiduaineid ravi ajal või pärast seda.

Pärast läbipõetud borrelioosi ei teki kahjuks mingit immuunsust, inimene võib uuesti nakatuda. Vaktsiini puukborrelioosi vastu pole ei Eestis ega kogu maailmas.

Mis ebaõnne korral tähendab seda, et võite lausa igal aastal borrelioosi nakatuda. 

Kuidas puugist hoiduda

Kanna katvat pikkade varrukatega riietust, püksisääred on soovitatav toppida sokkide või kummikute sisse.

Vali heledad rõivad, sest nii on riietel ronivat puuki kergem märgata, enne kui ta hammustada jõuab.

Pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist vaata kogu keha hoolikalt üle ja otsi nii neid puuke, kes on ennast naha külge kinnitanud, kui ka neid, kes veel ringi ronivad.

Lastel kontrolli kõrvataguseid.

Risk ühestainsast puugihammustusest haigestuda on väike.

Puuk tuleb võimalikult ruttu eemaldada.

Ohtlik on puugist liiga kõvasti kinni haarata, sellega võid nakkuse hammustuskohta viia.

Seetõttu hoidu puugi tagakeha pigistamisest või määrimisest.

Kasuta peeni pintsette, mille abil võid puuki haarata pea poolt, nii naha lähedalt kui võimalik. Seejärel tõmba puuk ettevaatlikult otse välja.

Pärast puugi eemaldamist tuleb haav kindlasti vee ja seebi või desinfitseerimisvahendiga pesta.

Kui pärast hammustust märkad ringikujulist punetust või muid sümptomeid, mine kohe arsti juurde. 

Haigused, mida puugid levitavadpuukentsefaliit; puukborrelioos; erlihhioos

 

Allikas:

http://tervispluss.ee/tervis-4/5DC8/#Puukborrelioos viivitab ilmudes

Puukborrelioos ehk Lyme`i tõbi

Haiguse kirjeldus

Puukborrelioos on puukidega leviv haigus, mis kahjustab nahka, närvisüsteemi,
liigeseid ja südant.
Puukborrelioosi haigestumist iseloomustab geograafiline levik ja
sesoonne aktiivsus.
Eesti on puukborrelioosi leviku endeemiline piirkond. Eestis
levitavad puukborrelioosi tekitajaid kaks puugiliiki: võsa- ja laanepuuk.
Puugid muutuvad aktiivseteks varakevadel, mil pinnas soojeneb vähemalt +5 kraadini.
Puugihooaeg kestab tavaliselt oktoobrini.

Haigustekitaja

Puukborrelioosi tekitajaks on spiroheet Borrelia burgdotferi, mida inimestele
kannavad üle puugid.

Nakkusallikas

Puukborrelioosi nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed,
hobused, põdrad, hirved ja muud loomad, kelle verest puugid toituvad.
Loomad on
bakterite kandjad, kes ise ei haigestu.

Levikuteed

Borrelioosi tekitajate ülekandjateks inimestele on puugid, kes verd imedes kannavad
ühtlasi üle ka borreliabakterit.
Haigus ei levi inimeselt inimesele, seega haige ei ole
teistele nakkusohtlik.
Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja
lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt
ennast ohvri riiete külge.
Enamasti varitseb puuk ohvrit rohukõrrel mõnikümmend
sentimeetrit maapinnast kõrgemal.
Tihtipeale märkame me puuki alles siis, kui ta on
roninud juba ülakehale, mis kindlasti ei tähenda, et puugid kukutavad end inimeste
peale puu otsast.

Haigusnähud

Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis
borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva kuni nahka imendunud
puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad.
Puukborrelioosile on iseloomulikud palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus,
liigeste ja lihaste valud, kaalu langus.
Haiguse peamiseks tunnuseks on nahalööve
erythema migrans, mis kujutab endast vähemalt 5 cm läbimõõduga punetavat laiku.
Erüteem tekib 60-80% nakatunutest puugi hammustuse kohale 1–4 nädala jooksul
pärast puugihammustust.
Aja möödudes lööve kaob.
Ravimata jäänud borrelioos
võib põhjustada kroonilist haiguskulgu: närvisüsteemi-, südame- või liigeskahjustusi.
Puukborrelioosi registreeritakse aastaringselt.
Talvel registreeritud puukborrelioosi
juhud on tavaliselt need, mille puhul inimene on pöördunud arsti poole haiguse
tüsistuste, kõrvalnähtude või jääknähtudega.
Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega.
Pärast puukborrelioosi läbipõdemist ei teki immuunsust ning inimene võib uuesti
nakatuda.

Diagnoosimine

Haigus diagnoositakse kliiniliste sümptomite, anamneesi (eelnev puugihammustus) ja
spetsiifiliste viirusevastaste antikehade tuvastamisega veres või seljaajuvedelikus.

Ennetamine

Kuna puukborrelioosi vastane vaktsiin puudub siis saab haigestumist ennetada vaid
puugihammustusi vältides.
Puugihammustuse vältimiseks:
• kanna heledat, pikkade varrukatega riietust, kust puugid kergesti silma
hakkavad. Püksisääred topi sokkide või kummikute sisse;
• kasuta putukatõrjevahendeid;
• pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka
kõrvatagused.
Kui puuk on hammustanud:
• katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis
on ka paar tundi olulised;
• kui ise puuki kätte ei saa, siis pöördu arsti poole abi saamiseks;
• ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või
määrimisest;
• võta puugist kinni võimalikult pea lähedalt;
• võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline
puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult;
• pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga;
• kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või
ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või hakkab hammustuskoht
punetama, siis otsi abi arstilt. Kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või
puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.
Puukborrelioosi esinemine
Borrelioosi haigestumine on hakanud oluliselt kasvama alates 2007. aastast – 721
haigusjuhtu. 2006 – 482; 2008 – 1423; 2009 – 1787; 2010 – 1721

Allikas:
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/Borrelioos.pdf