Terviseamet hoiatab puugihooaja eest

Selle aasta esimese nelja kuuga on registreeritud 125 puukborellioosijuhtumit, mistõttu soovitab terviseamet jätkuvalt hoolt kanda puukentsefaliidivastase vaktsineerimise eest.

Mullu registreeriti Eestis 1289 puukborellioosi ja 83 puukentsefaliidijuhtumit.
Kuigi puukentsefaliidijuhtumite arv oli viimase 15 aasta madalaim, on borellioosijuhud alates 2008. aastast jäänud ühe-kahe tuhande vahele aastas, vahendab terviseamet.

Puugihooaeg algas aprillikuust ja kestab oktoobrikuuni, kui mahe talv seda ei pikenda. Vaktsineerimine on ennekõike vajalik puukentsefaliidi ohualade piirkondades elavatele püsielanikele, eriti lastele, kuna lapsed on enamasti aktiivse eluviisiga ja viibivad tihedamini looduses, teatab amet. Ka enne maale või laagrisse saatmist peaksid vanemad oma lapsed laskma ära vaktsineerida.
Laste vaktsineerimisega soovitatakse algust teha juba esimesest eluaastast alates.
Ameti sõnul on ohustatud ka üle 60 aasta vanused inimesed, kes käivad metsas seenel ja marjul ning kes viimastel aastatel on rohkem haigestunud.
Lisaks neile on riskirühmas veel metsatöölised, kaitseväelased, piirivalvurid, jahimehed ja suvel ohupiirkondades liikuvad puhkajad.
Samuti peaksid ennast vaktsineerima need, kel kavas reis puukentsefaliidi ohualadele Kesk- ja Ida-Euroopas, Skandinaavias, Leedus ja Lätis.
Eestis on enim puukentsefaliiti nakatunud inimesi Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid ohupiirkonnaks võib nimetada kogu Eestit.
Puukentsefaliidi vastane täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist.
Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas üheksa kuud kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, seepärast tulebki immuunsuse pikendamiseks kolmas süst teha.
Iga kolme aasta pärast on vaja teha kordussüst. Nii et ka need, kel on vaktsineerimiskuur pooleli – on vaja teha kolmas kaitsesüst – või on viimasest kaitsesüstimisest möödunud kolm aastat, peaksid juba praegu pöörduma arsti poole süsti saamiseks.
Kuigi terviseamet soovitab kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu alustada aprillikuus, siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda, jõuab kiirvaktsineerimist veel kasutada ka enne seene-marja hooaja algust. Umbes 95 protsenti vaktsineeritutest saab puukentsefaliidi vastu täieliku kaitstuse.
Ameti sõnul võib puukentsefaliidi viirusega nakatuda nii puugihammustuse kui ka piima kaudu, kui kitsed ja lehmad on haigestunud ning pastöriseerimata piima kasutatakse toiduks.
Terviseamet juhib tähelepanu võimalikkusele nakatuda puukentsefaliiti ka toorpiima tarvitamisest.
Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi.
Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, kuid puukborrelioosi vastu vaktsiin puudub.
Puugihammustuse vältimiseks:
kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata, püksisääred topi sokkide või kummikute sisse;
kasuta putukatõrjevahendeid;
pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused.
Kui puuk on hammustanud:
katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised;
kui see endal ei õnnestu, siis pöördu arsti poole abi saamiseks;
ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest;
võta temast võimalikult pea lähedalt kinni;
võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult;
pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga;
kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.

Allikas:
http://tervis.postimees.ee/3191847/terviseamet-hoiatab-puugihooaja-eest

Puugivaktsiini hindade vahel on suured käärid

Puugid võivad tänavu sooja talve ja varajase kevade tõttu tõenäoliselt varem liikvele asuda. Vaktsineerimiseks on seega praegu kõige õigem aeg.

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar rääkis Postimehele, et veel puugid liikvel pole, kuid seda, et nad tänavu varem välja ilmuvad, võib oodata küll.
Kutsari sõnul peaksid öised külmad mööduma ning maapinna temperatuur jääma püsivalt viie kuni seitsme kraadi juurde.
«Siis muutuvad puugid aktiivseks ja hakkavad pärast talvist paastumisaega otsima, kust süüa saab,» lausus epidemioloog.
Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi.
Praegu oleks Kutsari sõnul õige aeg inimestele meelde tuletada, et kindlasti tasub end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida, eriti neil, kes palju looduses ringi liiguvad.
Lyme’i tõve ehk puukborrelioosi vastu vaktsiini aga ei ole.
Vaktsineerimine on ennekõike vajalik puukentsefaliidi ohualade piirkondades elavatele püsielanikele, eriti lastele, kuna lapsed on enamasti aktiivse eluviisiga ja viibivad tihedamini looduses.
Ka enne maale või laagrisse saatmist peaksid vanemad oma lapsed laskma ära vaktsineerida.
Puugihaiguste eest kaitsmiseks võiks kasutada apteekides müügil olevaid puugitõrjevahendeid.
Kõige õigem hetk on haiglate kinnitusel vaktsineerimiseks käes just nüüd – siis jõuab suve lõpuks ka immuunsuse saavutada.
Üldiselt on parem vaktsineerimisega alustada varakevadel, kuigi seda võib teha aastaringselt.
Puugihooaeg kestab aprillist oktoobrini.
Puugid aktiveeruvad, kui õhutemperatuur on püsivalt 4-5 kraadi.
Puugid levitavad puukentsefaliidi viirust ja puukborrelioosi.
Neist esimese vastu on võimalik vaktsineerida.
Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist.
Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas umbes aasta hiljem.
Puugivaktsiinide hinnad pole möödunud aastaga võrreldes muutunud, kuid võivad sõltuvalt kohast tublisti erineda.

	2014			2015
	Täiskasvanu	Laps		Täiskasvanu	Laps
Lääne-Tallinna keskhaigla	30	25	-	30	25
Ida-Tallinna keskhaigla	34	29 (kuni 12 a)	-	34	29 (kuni 12 a)
Tallinna lastehaigla	30	27	-	30	27
Tartu Ülikooli kliinikum	14,50–24,70 (hinnale lisandub vastuvõtu hind 2,88)	14,50–24,70 (hinnale lisandub vastuvõtu hind 2,88)	-	23.58 - 24.70	23.58 - 24.70
Qvalitas Arstikeskus	39	36	-	39	36
Medicum	35,50	34	-	35	34
Rapla perearstikeskus	27	26	-	27	26
Saue perearstikeskus	29	27	-	29	27
Tallinna munitsipaalperearstikeskus	30	20	-	30	30

2014. aastal registreeriti Eestis 83 puukentsefaliidi haigusjuhtu ja 1289 puukborrelioosi juhtu. Puukentsefaliiti tänavu tuvastatud ei ole.
Puugihammustuse vältimiseks:

• kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata
• püksisääred topi sokkide või kummikute sisse
• kasuta putukatõrjevahendeid
• pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused

Kui puuk on hammustanud:

• katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised
• kui see endal ei õnnestu, siis pöördu arsti poole abi saamiseks
• ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest
• võta temast võimalikult pea lähedalt kinni
• võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult
• pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga
• kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest

Allikas:

http://tervis.postimees.ee/3141899/puugivaktsiini-hindade-vahel-on-suured-kaarid

Puugihaiguste eest saab ennast kaitsta

Euroopa riikide statistika kohaselt kuulub Eesti koos teiste Balti riikidega puukentsefaliidi leviku poolest Euroopa riikide tippu ning on nimetatud väga kõrge riskiga piirkonnaks.
Pealinn uuris dr Karin Sarapuult, kuidas end puugihaiguste – entsefaliidi ja borrelioosi – eest kaitsta.
Tavaliselt öeldakse, et puugisüst tuleb teha kevadel, enne kui puugid aktiivseks muutuvad.
Kas praegu, mais, on juba liiga hilja vaktsineerida?
Puukentsefaliidiga on nii, et selle vastu ei ole kunagi hilja vaktsineerida.
Kevadel lihtsalt kampaania hoogustub ja tuletame inimestele meelde, et vaktsineerida on vaja.
Neil, kellel puukentsefaliidi vastane süst on üldse tegemata, on praegu viimane aeg alustada, et loodusesse minnes oleks immuunsus olemas.
Kuigi puugisüsti tuleb esimesel korral teha kolm korda, on pärast esimest doosi juba üle 90% immuunkaitse olemas.
Teine doos tuleb teha kusagil kuu pärast ja kolmas 9-12 kuu pärast.
Edasi on pikem vahe kolme või viie aasta pärast.
Tasuks kindlasti meelde tuletada ka seda, et kui kunagi on vaktsineerimist alustatud, kuid mingil põhjusel pooleli jäetud, siis ei pea alustama otsast peale.
Piisab lihtsalt uuest ühekordsest doosist, aga siis võiks jälle rutiinse skeemi järgi edasi minna.
Inimesed entsefaliiti väga ei pelga, möödunud aastal oli vaid 114 haigestumust, mis pole ju palju, äkki siiski ei ole vaja end selle vastu kaitsta?
Arvatakse tõesti, et puukentsefaliit on selline haigus, mis eriti kedagi ei taba.
Mõnigi ütleb, et tal on kogu aeg puuke olnud ja midagi pole juhtunud.
Kuid paraku ei ole võimalik ette näha, millal juhtub tulema see nakatunud puuk, kelle käest viirus saadakse.
Ja see haigus ei ole naljaasi.
Inimesed, kes on seda põdenud või näinud lähedasi põdemas, teavad seda väga hästi.
Viimase kümne aastaga on oluliselt tõusnud borrelioosi nakatumiste arv, miks?
Ühest küljest seda diagnoositakse rohkem.
Ja kuna borrelioos on selline haigus, mida ei ole kerge diagnoosida, siis võib oletada, et on ka ülediagnoosimist.
Aga igal juhul – seda haigust on palju, kindlasti rohkem kui 10-20 aastat tagasi.
Kuna suur osa endisi põllumaid on jäänud sööti ja võsastunud, siis on ka puukide arvukus kasvanud.
Kas puugid on ka haigemad?
Rootsis tehtud uuringute järgi kannab iga kolmas puuk borrelioosi pisikut.
Eestis ei ole minu teada borrelioosi osas sellist uuringu tehtud, küll aga tehakse puugikorjeid ja uuritakse, kui palju on entsefaliidiga nakatunuid.
Samas tuleb tõdeda, et borrelioosi levik on tõesti lai ning nüüd on veel ka uusi haigusi, mida puugid edasi kannavad.
Puugid kannavad veel mõningaid viirusi, mis õnneks ei ole väga sagedased ja ka ei kulge nii ägedalt.
Aga igatahes mitte HIV-i?
Ei, HIV-i kindlasti mitte.
Kust puuk ise viirused peale korjab?
Ta sünnib haigena.
Haige emaspuugi järeltulijad on kolm põlve nakkusohtlikud.
Puugid saavad viirusi ka loomadelt.
Ja puuk on sedavõrd vastik elujõuline tegelane, et Eestis tal looduses vaenlast ei ole – keegi teda eriti süüa ei taha.
Vanasti öeldi, et puuk varitseb lepavõsas, aga tegelikult võib ta tulla igalt poolt.
Ei tasu arvata, et puuk on ainult metsameeste või kaitseväelaste mure.
Puugi võib saada ka linnaaiast rohukõrre pealt või kodulooma seljast.
Kui puuk kiiresti avastada, kas siis on nakatumisoht väiksem?
Kindlasti.
Kuid nakatumise kiirus on entsefaliidi ja borrelioosi puhul erinev – esimese puhul võid nakatuda praktiliselt kohe, samas borrelioosi nakkuse saamiseks läheb tunde.
Entsefaliidi viirus on puugi süljes, mis hakkab mõjuma kohe, kui puuk oma sakilise iminokaga inimese sisse augu puurib.
Noka peal on tuimestav vedelik, nii et seda puurimisprotsessi pole nahal väga tunda.
Aga borrelioosi tekitaja elab puugi seedekulglas, kõigepealt imeb puuk verd, laseb selle läbi seedimisorganite ja siis alles jõuab nakkus inimese organismi.
Öeldakse, et puuk peab olema sees 24 tundi, enne kui borrelioos külge tuleb.
See on ju väga lohutav – kui inimene on entsefaliidi vastu vaktsineeritud ja ennast iga kord pärast murus- ja metsasmüttamist korralikult üle kontrollib, siis on puugihaigus üldiselt ennetatav?
Jah, kui metsast tulete, tuleks end kindlasti kohe üle kontrollida.
Puuk otsib sooja kohta – ta armastab kõrvataguseid, kaenlaaluseid, kubemepiirkonda.
Me ei tea päris täpselt, mis see on, mis puugi inimese peale tõmbab – on see lõhnaärritus või soojus…
Igatahes mõnd inimest armastavad puugid rohkem kui teist.
Metsa minnes võiks kanda pikkade säärte ja varrukatega riideid, soovitatavalt heledaid, sel lihtsal põhjusel, et heledalt pinnalt paistab puuk paremini silma.
Paraku ei pruugi puuki alati näha.
Haigust kannavad ju juba imepisikesed puugipojad – nümfid.
Selline nümf võib olla niimoodi üle käinud, et inimene ei tea sellest midagi.
Juhtumeid, kus inimene on nakatunud, aga ta ise ei tea, et tal puuk oleks olnud, on küllalt palju.
Mis entsefaliit inimesega teeb?
Entsefaliit on viirushaigus, mis kergemal juhul põhjustab vaid gripisarnaseid nähtusid – kerge palavik koos pea- ja lihasvaludega.
Samas 10–30% juhtudel tungib viirus edasi ajju ja ajukelmetesse ning umbes nädal pärast esmaseid nähtusid tõuseb palavik uuesti, tekivad peavalu, iiveldus, kuklakangestus, unisus, treemor, krambid, halvatused ja psüühilised muutused.
Entsefaliidi vastu ei ole antibiootikumravi ja seda saame ravida ainult sümptomaatiliste ravimitega, et kergendada ja leevendada haiguse kulgu.
Entsefaliit võib kahjustada ajustruktuuri, millest tulenevalt võivad jääda mäluhäireid ja pearinglus. Mõnel, kellel on väga halvasti läinud, võivad tekkida rängad närvikahjustused kuni liikumishäireni või vaimsete häireteni.
Aga kui sa korra oled entsefaliidi läbi põdenud, siis rohkem ta sind ei kimbuta?
Ning lastel pidi see kergesti kulgema?
Jah, korra läbi põdenuna tekib entsefaliidi suhtes immuunsus.
Ning laste puhul on tõesti nii, et kuni 5-6 aasta vanused lapsed kas ei põe entsefaliiti või põevad väga kergelt.
Samas on ka üksikuid erandeid, sellepärast ei tasu arvata, et laps ei võiks väga raskelt haigestuda.
Borrelioos kuuldavasti kulgeb mõnel inimesel samuti väga raskelt ning võib suisa sandistada.
Borrelioos on bakteriaalne haigus.
See haigus ei kulge paraku ühe klassikalise pildi järgi – kõigil inimestel ühtede sümptomitega ja ühtmoodi.
Sümptomid võivad olla erinevad ja inimese reaktsioon haigusele võib olla väga erinev.
Isegi kui on antibiootikumikuur läbi tehtud, võivad sümptomid veel edasi olla – lihas- ja liigesvalu, seljavalu, ärritavus.
See ei tähenda, et ravi on poolik olnud. See on tõesti ebameeldiv haigus.
Ravimata borrelioos võib minna kulult väga raskeks – ta võib kahjustada närvisüsteemi, südant, liigeseid, neere.
Teisalt võib borrelioosi läbi põdeda nii, et sa ise ei teagi.
Borrelioosile on antibiootikumiravi, seda oskab määrata perearst.
Muuseas, Ameerikas on olemas ka puukborrelioosi vaktsiin, kuid meil on teist tüüpi puugid, kellele ameerika rohud ei mõju.

Allikas:
http://tarbija24.postimees.ee/2803864/puugihaiguste-eest-saab-ennast-kaitsta

Puukidega edasi kanduvad haigused ja nende ennetamine

Puugid muutuvad aktiivseks, kui ööpäevane keskmine temperatuur on 5–7 kraadi, kuid puukentsefaliidi vaktsiini tootjate turundusmeeskond on aktiivne aasta ringi.
Nagu iga vaktsiini puhul, tasub ka puukentsefaliidi puhul hoolega läbi mõelda, kui suur on haigestumise riski ning kas vaktsineerimine on vajalik või saab puukentsefaliiti ennetada ka lihtsamalt.

Puugid kannavad edasi peamiselt kahte haigust – lisaks puukentsefaliidile ka puukborrelioosi ehk Lyme tõbe.
Esimene neist on viirushaigus, mis võib kergemal juhul põhjustada gripisarnaseid nähtusid nagu kerge palavik koos pea- ja lihasvaludega.
Need vaevused kestavad kuni nädala ja seejärel enamik inimesi terveneb ning saavutab eluaegse immuunsuse. 10–30% juhtudel tungib viirus edasi ajju ja ajukelmetesse ning umbes nädal peale esmaseid nähtusid tõuseb palavik uuesti, tekivad peavalu, iiveldus, kuklakangestus, unisus, treemor, krambid, halvatused ja psüühilised muutused.
Entsefaliidi suremuse kohta on erinevaid andmeid.
Peamiselt oleneb see sellest, millist tüüpi viirusega on tegu.
Võsapuugiga leviv entsefaliit on palju kergem, 1% suremusega ja väga väheste halvatusnähtudega. Ohtlikum on entsefaliit, mis levib Ida-Eestis koos laanepuugiga – selle suremuseks on hinnatud isegi 20%.
Puukborrelioos on bakteriaalne haigus.
Borreeliabakterid elavad puugi seedekanalis ning nende üle kandumine inimesele võtab rohkem aega, kui entsefaliidi viirusel.
Õigeaegse avastamise korral allub haigus hästi antibiootilisele ravile.
Krooniliseks muutunud tõve puhul on ravi aeganõudvam ja keerulisem.
Haiguse avaldumine jagatakse tinglikult kolme perioodi.
Puugihammustuse piirkonnas tekib punetav ala, mis järk-järgult ringikujuliselt suureneb. Terviseameti andmetel tekib hammustuskohale erüteem 60-80% nakatunutest  1–4 nädala jooksul. Aja möödudes lööve kaob, kuid võivad tekkida palavik, külmavärinad, lihase- ja liigesvalud, kurgu- ja peavalu ning köha.
Lisaks võivad olla suurenenud lümfisõlmed ning esineb üldine nõrkus.
Kui inimene ei saa õigeaegselt ravi, võib kujuneda haiguse kolmas staadium ehk püsiv põletik. ~15%-l kujunevad närvisüsteemi häired (meningiit, entsefaliit, müeliit või neuriit).
~8%-l tekivad südame rütmihäired (atrioventrikulaarne blokaad), mis avaldub liiga aeglase südametegevusena.
Tüüpiliselt esineb ka liigeste valu, mis pidevalt liigub ühest liigesest teise.

Kui suur on puukentsefaliiti nakatumise risk?
Eestis diagnoositakse puukentsefaliiti 1950. aastast alates ning kuigi vaktsineerimise kampaania mõõtmed viitavad justkui epideemia laienemisele, siis statistika kohaselt haigestumine puukentsefaliiti järjekindlalt väheneb (1998.a. võrreldes on haigestumus vähenenud üle 3 korra).
Oht nakatuda üksikust puugihammustusest on väike sest mitte kõik puugid ei kanna viiruseid ja baktereid edasi.
Keskmiselt on Eestis puukentsefaliidi viirusega nakatunud 1,6% puuke.
Võsapuukidest on viirusega nakatunud neli-viis korda väiksem osahulk kui laanepuukidest. Maakondades, kus puukentsefaliiti haigestumise tase on kõrge, kannavad nakkust 0,4% võsapuuke ja 5,2% laanepuuke.
Samas on võimalik, et puuk kannab korragi nii entefaliidi viirust, kui borreeliabakterit.
Vahel harva on esinenud inimeste nakatumist keetmata kitsepiima või sellest valmistatud juustu kaudu.
Haiguse parim profülaktika on puukide vältimine.
Looduses käies tasub kanda heledaid kinniseid riideid ning kohe peale metsast ja heinamaalt naasmist ennast hoolikalt puukide osas kontrollida.
Puugid eelistavad õrnema nahaga kohti ja poevad sageli kõrva taha, kubemesse, kaenlaalustesse ja muudesse sellistesse kohtadesse.
Võib minna mitmeid tunde, enne kui nahal rändav puuk leiab sobiva koha kinnitumiseks ning sealt veel mitukümmend minutit, kuni putukas suudab tungida läbi nahakihtide ja jõuda veresooneni.
Kui see siiski juhtub, siis tasub tervist jälgida ja kui kuu aja jooksul peale puugi hammustust tekib palavik või hammustuskoha punetus tasub pöörduda arsti poole.
Puugi eemaldamisel ei tohi kasutada õli, võid või muid aineid.
Puugi ärritamisel või surmamisel enne välja tõmbamist “oksendab“ ta seedesüsteemi sisu inimese vereringesse, mis suurendab nakatumise ohtu.
Puugi eemaldamiseks tuleb tõmmata nahk pingule ja siis  haarata peente pintsettidega puugist kinni võimalikult naha lähedalt ja otse välja tõmmata (mõned autorid soovitavad välja kruvida).
Puugi tagakehast ei ole soovitav kinni haarata, sest selle pigistamine surub viiruse hammustuskohta. Parem on, kui eemaldub ka puugi pea.
Kui see aga jääb sisse, siis tuleb rahulikult oodata, sest pea eemaldub ise paari päeva pärast.
Puugi eemaldamise järel tuleb pesta hammustuskohta tavalise vee ja seebiga, võib ka desinfitseerida või panna peale teepuuõli.

Puukentsefaliidi ravi
Puukentsefaliidi puhul spetsiifiline ravi puudub.
Esimesel kahel haiguspäeval on soovitatud manustada puukentsefaliidi vastast immuunglobuliini. Samas on väljaandes Eesti Arst 2007 aastal avaldatud artiklis kirjas, et immuunglobuliinpreparaate ei soovitata üheski haigusfaasis, sest nende tõhusust ei ole tõestatud ning nad on väga allergeensed. Entsefaliidi ravis on oluline jääda rahulikult voodisse ja toetada immuunsüsteemi tööd C- ja E-vitamiini, seleeni ja tsingiga.
Närvikahjustuste puhul tasub anda lisaks B-grupi vitamiine ja krampe leevendab magneesium.
Abi võib olla ka homöopaatiast.
Väga oluline on piisavalt puhata ja mitte liiga vara tööle naasta.

Mida sisaldab vaktsiin
Vaktsineerimine on soovitav inimestele, kes viibivad palju looduses.
Ametliku soovituse kohaselt on selleks metsatöölised, jahimehed, kaitseväelased, piirivalvurid Tartu ja Pärnu ümbruses, Kagu- ja Kirde-Eestis ja põhjarannikul.
Kuna aga kergelt kulgevat puukentsefaliidi vormi on lihtne segamini ajada tavalise gripiga, siis võib paljude puhul vaktsineerimine osutuda üleliigseks, kuna haigus on enda teadmata juba varasemalt läbi põetud.
Seetõttu tasuks enne vaktsineerimist lasta teha IgG antikehade analüüs, kuna nende esinemine viitab läbipõetud nakkusele või vaktsineerimisele.
Eestis on kasutusel kaks puukentsefaliidi vaktsiini – Ticovac ja Encepur.
Ravimite infolehel on märgitud, et sarnaselt teiste vaktsiinidega ei pruugi vaktsiin kõiki vaktsineerituid täielikult kaitsta ning kaitse ei kesta terve elu, vajalik on revaktsineerimine esimesel korral kolm aastat peale esmase vaktsineerimise kolmandat annust ja edaspidi iga viie aasta järel. Vaktsiin sisaldab inaktiveeritud puukentsefaliidi viirust, mis on toodetud kanaembrüo rakkudes. Seetõttu ei soovitata vaktsiini inimestele, kellel on allergia munade või kanaliha vastu, samuti formaldehüüdi või antibiootikumide (neomütsiin, gentamütsiin) vastu.
Vaktsiin sisaldab ka alumiiniumi – ainet, mida on peetud üheks potentsiaalseks põhjuseks mitmete krooniliste närvisüsteemi haiguste (Alzheimeri tõbi, Parkinsonism) puhul.
Vaktsineerimise kõrvalnähtude kohta ei ole palju infot. 1992 aastal Poolas läbi viidud uuringu kohaselt, esines esimese vaktsiinidoosi järel kolmandikul inimestest peavalu, mõnedel lisandusid lihasevalud, palavik, uimasus ja gripi-laadsed sümptomid.
Üksikutel juhtudel on puukentsefaliidi vaktsiinile järgnenud juba olemas oleva autoimmuunhaiguse ägenemine, Guillain-Barre sündroom ning närvisüsteemi kahjustused.
Eelkooliealistel lastel on sümptomaatiline infektsioon haruldane.
Sageli võivad nad entsefaliidi tavalise palavikuga kulgeva viirushaigusena läbi põdeda ja sellest eluaegse immuunsuse saada.
Saksa arstid ei soovita vaktsineerida alla 14 aasta vanuseid lapsi ja toovad põhjenduseks just kõrvaltoimete esinemise.
Sotsiaalministeeriumi nakkushaiguste nõuniku Lea Tammai sõnul haigestuvad alla 7 a vanused lapsed haruharva puukentsefaliiti. 
Dr.Aino Rõõm ei soovita vaktsineerida rasedaid ja alla nelja aasta vanuseid lapsi.
Kui alla 4 a vanune laps on saanud puugilt pea-või kaelapiirkonda hammustada, tuleks lapsega pöörduda arsti poole.
Lapsele süstitakse immunoglobuliini (Bulini), millega lapse organismi viiakse kaitsekehad.
Need püsivad 3-4 kuud.
Doos sõltub lapse kaalust ja puugihammustusest möödunud ajast.
Puukentsefaliit ja puukborrelioos on mõistliku ennetuse korral välditavad haigused.
Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine tasub hoolega läbi kaaluda ning enne seda kindlasti teha analüüsid, kas vaktsiin on üldse vajalik, või on haigus juba märkamatult läbi põetud.
Nagu iga haiguse vastu vaktsineerimise puhul peab iga inimene tegema isikliku otsuse lähtuvalt sellest, kui suur on tal risk sellega kokku puutuda ning kas tal esineb allergiaid vaktsiini koostisosade suhtes.
Kõikidele sobivat ühest vastust selles küsimuses ei ole.

Allikas:
http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/puukidega-edasi-kanduvad-haigused-ja-nende-ennetamine#.U2fYZ40rjiw

Looduses varitsevat ohtlikku puuki tasub tunda

VAATA SAADET SIIT

Puuk pälviks Eesti kõige ebameeldivamate loomade edetabeli esikolmikus kindlasti koha.
Nende väikeste putukate levitatud haigused toovad ränki inimlikke tragöödiaid.

Puugi elutsükli pikkus on kaks aastat.
Esimesel kevadel peab ta leidma linnu või hiire, kelle külge kinnituda ning verd imeda.
Sügisel peab ta leidma uue peremeeslooma, kelle verest toituda ning seejärel täiskasvanuks saada. Järgmise aasta kevadel muneb emane 2000-3000 muna.

Puuk on rahulik, kuid järjekindel.
Ta ronib 20-60 sentimeetri kõrgusele ja ootab.
Võib oodata päevi, isegi nädalaid, et õige peremeesloom mööduks ning puuk saaks end tema külge kinnitada.

Allikas:
http://etv.err.ee/index.php?05592787&video=12007#.U19GKo0rjiw

Puugivaktsiin kallines lastele pea poole võrra

Kui puukentsefaliidi vastu vaktsineerimise hinnad täiskasvanutele on tõusnud vähemal määral, siis lapse jaoks võib üks süst maksma minna pea poole rohkem.
Mullu maksis Ida-Tallinna keskhaiglas (ITK) puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine lastele 20 eurot, nüüd on see kerkinud 29 euroni ehk on pea poole kallim.
Kõige suurem on hinnatõus Qvalitas Arstikeskuses, kus tuleb tänavu ühe doosi eest välja käia 11 eurot rohkem ehk 25 euro asemel 36, Medicumis kallines teenus 10 eurot.
Saue perearstikeskuses tõusis vaktsiini hind lastele 19 eurolt 27 euroni.
Raplas 22,5 eurolt 26 euroni.
Lastehaiglas kallines Ticovaci vaktsiiniga vaktsineerimine 4 euro võrra.
Täiskasvanule maksis 2013. aasta hooajal ITKs vaktsineerimine 30 eurot, nüüd 34 (tellija asukohas vastavalt 32 eurot ja nüüd 36).
Qvalitas Arstikeskuses maksab tänavu teenus suurematele kolm eurot enam.
Hinnad on täpselt samaks jäänud Lääne-Tallinna keskhaiglas, Tallinna munitsipaalperearstikeskus ja Südameapteegis.
Puukentsefaliidi vastase vaktsineerimise hinnad (1 doos):

Koht	Hind täiskasvanule	Hind lapsele
Lääne-Tallinna keskhaigla	30	25 (soodushind lastele kuni 30. aprillini 2014 19 eurot*)
Ida-Tallinna keskhaigla	34 (36 eurot maksab tellija asukohas)	29 (vanuses kuni 12 a)
Tallinna lastehaigla	30 (Ticovac)	19 (Encepur ) ja 27 (Ticovac)
Tartu Ülikooli kliinikum	14,50–24,70 (hinnale lisandub vastuvõtu hind 2,88)	14,50–24,70 (hinnale lisandub vastuvõtu hind 2,88)
Qvalitas Arstikeskus	39 (Ticovac)	36 (Ticovac)
Medicum	35,50 (Encepur ja Ticovac)	34 (Encepur ja Ticovac)
Rapla perearstikeskus	27 (alates 16. a)	26 ( vanus 1–15 a)
Saue perearstikeskus	29 (alates 16. a)	27 (vanus 1–15 a)
Tallinna munitsipaalperearstikeskus	30	20
Südameapteek (ostmiseks vaja retsepti)	28,40 (Ticovac)	27,11 (Ticovac)
Tervisebuss	29 (Ticovac)	28 (Ticovac)

 

Allikas:

http://tarbija24.postimees.ee/2775062/puugivaktsiin-kallines-lastele-pea-poole-vorra

 

Arstid on puukborrelioosi diagnoosides oskuslikumad

Ehkki puukborrelioosi esinemissagedus mullu võrreldes 2012. aastaga langes, on see terviseameti kinnitusel jätkuvalt kõrgel tasemel.

Puukborrelioosi haigestumisi registreeriti meil möödunud aastal 1132 korral, puukentsefaliiti haigestumisi oli 114. 2012. aastal olid need arvud vastavalt 1546 ja 178.
Tõeliseks borrelioosiaastaks oli aga 2011, mil registreeriti 2303 borrelioosijuhtu.
Puukentsefaliiti haigestumisi oli siis 250.
«Pärast 2007 aastat on perearstid ja eriarstid oluliselt parandanud teadmisi puukborrelioosi suhtes, mille tulemusena on kasvanud laboratoorsete uuringute arv ja selgunud enam-vähem tegelik puukborrelioosi haigusjuhtude arv aastas,» nentis terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.
Puukide arvukus kasvab
Puukide arvukus ja nende bioloogiline aktiivsus looduses on viimaste aastate jooksul oluliselt kasvanud ja seda mitte ainult Eestis, seetõttu on  oluliselt tõusnud inimeste kokkupuude puukidega ja nakatumise sagedus, lisas Saluri.
Vaatamata ennetussoovitustele kasutada puugipeleteid, riietuda sobilikult loodusesse minnes, pööratakse terviseameti kinnitusel jätkuvalt liiga vähe tähelepanu puukide hammustuse ennetamisele.

Allikas:
http://tarbija24.postimees.ee/2754108/arstid-on-puukborrelioosi-diagnoosides-oskuslikumad

Terved inimesed trügivad puugianalüüsi tegema

Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH) sõnul näib sel aastal olevat eriti palju neid terveid inimesi, kes soovivad end pärast puugihammustust igaks juhuks testida.

Internetifoorumites kirjutavad mitmed mures inimesed, kes ei suuda uskuda, et võivad pärast puugihammustust ka täiesti terved olla.

«Käisin perearsti juures puugitesti tegemas, öeldi, et analüüs on täiesti korras.
Samas, mul on kõik borrelioosi tunnused, mis üldse olla saavad.
Perearst soovitas Merimetsa pöörduda, kus saab tundlikuma testi teha,» kirjutas üks inimene.
LTKH kommunikatsioonijuht Diana Lorents selgitas, et antikehi niisama ei määrata, vaid seda tehakse juhul, kui on kahtlus borrelioosile.
«Jah, neid inimesi on sellel aastal kuidagi eriti palju, kes sellise sooviga pöörduvad, et neid hammustas puuk ja igaks juhuks tahaks teha analüüsi.
Aga kuna me siiski ravime haigust, mitte analüüsi, pole mõtet niisama analüüsida, kui inimene tunneb ennast hästi,» rõhutas Lorents.
Seesuguste pöördumiste arvu ei oska LTKH öelda, sest haigla ei pea arvestust selle üle, millise probleemiga patsient polikliiniku vastuvõtule täpselt pöördus – seega ei tea, kui paljud on avaldanud soovi puugianalüüsi teha.
Lorents lisas, et puugimurega peaks esmalt ikka perearsti poole pöörduma.

Allikas:
http://www.tarbija24.ee/1318284/terved-inimesed-trugivad-puugianaluusi-tegema

Kulutuli tapab inimesi, mitte puuke

Paljud täna keskealised inimesed nägid lapsepõlves puuki vaid korra või paar, nüüd aga võib metsast või niidult koju tagasi jõuda mitmekümne puugiga riietel.
Ja oh seda hirmu – äkki saan borrelioosi või entsefaliidi!

Kas puuke on tänapäeval tõesti rohkem kui vanasti?
Miks me neist nii hirmus palju räägime ja miks nii paljud inimesed puukidelt nakkushaigusi saavad, uuris Maaleht Keskkonnaameti looduskaitsebioloogilt Tõnu Talvilt.

„Puukide ja eriti just haigusi kandvate puukide levimisel on mitu põhjust,“ sõnab Talvi hakatuseks. „Esiteks, veel kakskümmend viis aastat tagasi ei tuntud meil borrelioosi, seda ei diagnoositud ja temaga ei seotud inimese haigestumist.“

Inimeseja puugi elustiil on muutunud
Euroopas tehtud uuringutega on kindlaks tehtud, et haigust põhjustava Borrelia levik puukide abil on aastakümnete jooksul järjekindlalt põhja suunas liikunud.
On selle taga kliima soojenemine, vaheperemeeste (ka metskitsede) arvukuse tõus ja levik põhja poole, või mõni muu tegur, ei osata üheselt ja selgelt kinnitada.
„Teiseks, inimese tegevus ja elustiil on viimase poolsajandi jooksul oluliselt muutunud.
Kui varem oli iga rohumaa hoolsalt karja- või heinamaana majandatav, karjatati ka väga suurt osa inimese naabruses asuvaid metsi (puiskarjamaad), siis ei tekkinud ulatuslikel aladel paksu kulukihti, mis on soodne talvitumispaik puukidele ja väga soodne elupaik puukide vaheperemeestele – pisinärilistele hiirtele ja putuktoidulistele karihiirtele-siilidele,“ vaatab Tõnu Talvi ajas tagasi.
Tänapäeval on valdavaks saanud kas väga intensiivse majandamisega rohumaad, mida niidetakse isegi mitu korda aastas ja karjatatakse, või endised rohumaad, mis on kasutusest täiesti väljas. Kunagised niidud, puisniidud, puiskarjamaad kulustuvad ja võsastuvad.
Need on aga ideaalsed elupaigad nii puukidele kui nende vaheperemeestele.

Loodust tuleb kartmise asemel tunda
„Võrrelge kasvõi fotosid 20. saj alguse külamaastikust ja tänapäeva suvitustalu ümbrust.
Kus on rohi viimse kui libleni madalaks näritud, võsa pliidi all põletatud?
Ja kus algab peale 50 ruutmeetri iganädalaselt trimmerdatud kultuurmuru põlvini ulatuv rohi ja võsa!“ küsib kogenud loodusemees.
Ometi on hulk inimesi, kes kevadeti mõistuse- ja seadusevastaselt kulu põletades puuke, kes vanasti vabalt ringi liikuvate koduloomade külge kinnitusid, nüüd aga inimeses omale söögilauda otsima tulevad, hävitada püüavad.
„Vaatasin just üle 2009. aastal avaldatud, California põõsastikes ja niitudel tehtud kulupõletamise eksperimendi uurimistulemused.
Ja need väidavad selgelt, et kulupõletamisel ei ole puukide arvukusele olulist mõju,“ selgitab Tõnu Talvi.
Küll aga hukkub rumala lauspõletamise tulemusel lugematu hulk erinevaid loomi-putukaid, kelle vastu see tuli suunatud ei ole.
Pea igal aastal hukkub kulupõletamise tulemusel Eestis ka mõni inimene või hävib majapidamine.
Mis puutub sellesse, et puugid kannavad inimesele ohtlikke nakkushaigusi ning nendesse haigestumine suureneb iga aastaga, siis paanikaks ei ole vähimatki põhjust.
„Loodust ei tohi karta, teda peab tundma ja temaga arvestama," tuletab Talvi linnastunud inimestele meelde.

Allikas:
http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/kulutuli-tapab-inimesi-mitte-puuke.d?id=66091278

Puugi vastu aitab küüslauk

"Puukide vastu aitab tõeliselt ainult üks asi - küüslauk! Olen elanud Saaremaal ja Muhumaal ning tean, mismoodi ennast ja oma peret nende eest kaitsta," kirjutab Maalehe lugeja Juhan.

Kõige kindlam viis küüslauku puukidevastases võitluses kasutada on seda lihtsalt süüa.
Ilmselt tekitab see nii veres kui nahas mingisuguse erilise lõhna, mida puuk ei talu.
Olen rahulikult vaadelnud puugi käitumist mitmel korral, kui ta mulle käe peale on ilmunud.
Tundub, et ta hüppab nagu kirp!
Puuk askeldab käe naha peal, justkui otsides, kuhu edasi minna.
Natukese aja pärast aga on kadunud. Minu arvates ta siiski hüppas minema…
Lapsed küüslauku eriti süüa ei taha ja sellepärast olen neile enne õue minekut taskutesse värskeid küüslauguküüsi poetanud.
Mõnikord olen ka nende jalgu ja kingakesi
küüslauguga määrinud.
Taskusse küüne panek on osutunud aga piisavalt efektiivseks.
Peale kõige muu on küüslauguküünt taskus kandev lapseke hakanud seda tasapisi närima ja niimoodi siis ka küüslauku sööma õppinud.
Mul on aastatepikkune kogemus ja katsetatud kümnete inimeste peal, kes meil siin külas on käinud. Soovitan julgelt!
Pealegi ei tule sellest kunagi mingit kahju.

Allikas:
http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/lugeja-soovitab-puugi-vastu-aitab-kuuslauk.d?id=66093324

Puukborrelioos – liigne paanika või tõsine mure?

Saaremaal, kus haigestumus puukborrelioosi on Eestis kõige suurem, on puugid tervemad kui Ida-Virumaal, kus haigestumus on kõige väiksem.

Mitmed spetsialistid on seisukohal, et Eesti kannatab puukborrelioosi hüperdiagnostika all, sest meie statistika näitab mitu korda suuremat haigestumust kui lähiriikides.
Mullu oli meil 100 000 inimese kohta 115 borrelioosi haigusjuhtu, samas Lätis oli vastav näitaja 35 ja Soomes 29. 2011. aastal oli meil haigusjuhtude arv 100 000 elaniku kohta 172, Soomes samal ajal 31 ja Lätis 39. Eriti teravalt hakkab silma haigete hulk Saaremaal – mullu oli Eesti suurimal saarel terviseameti kinnitusel 100 000 elaniku kohta 689 borrelioosijuhtu, tunamullu 1048.
Tartu Ülikooli kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja Matti Maimets on seisukohal, et haigestumuste arv ei saa lähiriikidega võrreldes nii erinev olla. Tema arvates seisneb probleem selles, et Eestis kiputakse igasugustele tervisehädadele panema kergekäeliselt borrelioosi diagnoosi.
«Pole põhjust arvata, et Eestis on rohkem puuke kui mujal Euroopas. Paljudes kohtades langeb puukide arvukus inimtegevuse tõttu drastiliselt,» tunnistas ka Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadur Julia Geller, toonitades, et iga puuk ei ole nakkusekandja ja kokkupuude puugiga ei tähenda kohe veel haigestumist.
«Puukborrelioosi on meil kerge ülediagnoosida,» kinnitas Matti Maimets. Puukidega kokkupuutumine on Eestis väga tõenäoline – käime ju kõik vahel metsas ja niidul.
«Kui oleme kunagi haigust kandva puugiga kokku puutunud, siis inimene ei pruugi haigeks jääda, aga borrelioosi antikehad tekivad temas ikkagi ja kestavad terve elu,» rääkis Maimets.
Ta tõi näite: kümneaastasena puukidega kokku puutunud mees läheb 60-aastaselt kaelavaluga arstile ja talle tehakse analüüs. Antikehad on positiivsed. «Arst ütleb hurraa, meil on diagnoos käes – borrelioos! Tegelikult on tegemist ealiste terviseprobleemidega,» rääkis Maimets.
Seetõttu on Maimetsa sõnul lepitud kokku borrelioosi kliinilises pildis, ilma milleta pole mõtet verd ega seljaajuvedelikku analüüsidagi. Tema sõnul on laboratoorsed uuringud abiks küll kliinilise leiu kinnitamisel, kuid kunagi ei tohiks diagnoos põhineda üksnes neil ega ebamäärastel sümptomitel.
Kõige selgemalt annab borrelioosist märku migreeruv erüteem, mida rahvakeeli nimetatakse punaseks ringiks. Seda esineb Maimetsa kinnitusel koguni 95 protsendil borrelioosijuhtudest. «Erüteem võib suureneda, vahel on see keskelt heledam ja äärtest tumedam. Vahel tekivad ka sekundaarsed erüteemid teistesse kehapiirkondadesse,» kirjeldas Maimets.
Samas esimene punetav laik ümber puugihammustuse ei ole erüteem, vaid lihtsalt reaktsioon puugile, mis kaob enamasti paari päevaga. «Migreeruv erüteem tekib tavaliselt kolmandal kuni viiendal päeval ja hakkab laienema. Siis on kindel, et tegemist on borrelioosiga,» rääkis Maimets. Harva juhtub, et erüteemi ei tekigi.
«Järgmisena on kõige sagedamad närvisüsteeminähud, aga ka need peavad olema selgesti diagnoositavad,» rääkis arst. Lastel esineb näiteks näonärvihalvatust, mille tagajärjel vajub üks suunurk alla.
Veel iseloomustavad borrelioosi ootamatult tekkinud «radikuliit» või südamehäired. «Äkki jääb südamelöögisagedus väga aeglaseks või tekivad
ootamatult liigesetursed,» rääkis Maimets. Kui kõik muud haigused on välistatud ja antikehad positiivsed, on võimalik öelda, et tegu on borrelioosiga.
Terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri kinnitusel oli eelmisel aastal 73 protsenti borrelioosi diagnoosidest pandud laboratoorse kinnituse alusel, ülejäänud kliinilise pildi alusel. Tunamullu oli borrelioosi diagnoosimise aluseks laboratoorne kinnitus umbes 84 protsendil juhtudest, kliinilise pildi alusel pandi diagnoos 16 protsendil haigestumistest.
2009. aastal uuris meditsiinilabor Quattromed terviseameti palvel täiendavalt Saaremaalt võetud positiivseid borrelioosi proove – see uuring ülemäärast ülediagnoosimist ei kinnitanud, kuid samas ka ei välistanud.
Ka TAI viroloogia osakond on uurinud Eesti puuke. Näiteks aastatel 2006 kuni 2009 Saaremaal kogutud puukidest olid Borrelia-positiivsed umbes 11 protsenti (93 puuki 869 uuritust), Läänemaal kuus protsenti (12 puuki 200 uuritust). Samas aga olid 2012. aastal uuritud Saaremaa puukidest umbes 20–30 protsenti Borrelia-positiivsed. Pärnumaal oli see näitaja peaaegu sama. «Üle Eesti ongi see näitaja keskmiselt 15 protsenti, varieerudes neljast protsendist kuni 30 protsendini,» lausus Julia Geller TAIst.
Samuti mainis Geller, et Tartu-, Valga-, Võru- ja Ida-Virumaal on Borrelia suhtes positiivseid puuke mõne protsendi võrra rohkem, mis võib olla tingitud sellest, et Ida- ja Lõuna-Eestis on kaks puugiliiki – laanepuuk ja võsapuuk. Seejuures diagnoositakse puukborrelioosi Ida-Virumaal kõige vähem.
Kui aastatel 2006 kuni 2009 uuritud Saaremaa puukidest olid Borrelia-positiivsed 11 protsenti, siis Ida-Virumaal oli see protsent 16. Samas tunnistas Geller, et puugid ei ole kõikjal ühtlaselt levinud. «Oleme käinud Ida-Viru metsades, kus lähedal on suvilad ja eramajad. Inimesed, kes seal päris kaua elavad, väidavad, et aastakümnete jooksul pole nad kunagi näinud puuke enda ega koduloomade peal,» selgitas teadur.
Gelleri arvates ei pruugi seega kõrge borrelioosi haigestumise tase teatud maakonnas olla seotud puukide arvukuse või puukide infitseeritavusega, vaid pigem on põhjuseks  ülediagnoosimine, mitteühtlane puukide levimus või näiteks looduslikud eripärad ning inimeste harjumused ja elukombed.
«Kui borrelioosi diagnoos kergekäeliselt ära pannakse, võib jääda tegelik haigus üldse ravimata. Näiteks võib inimesel olla hoopis vähk, aga ta saab borrelioosi diagnoosi ja vale ravi,» tõdes doktor Maimets.
Borrelioosi antibiootikumiravi kestab kaks kuni neli nädalat. «Ametlik seisukoht on selline, et kui puukborrelioosi on üks kord korralikult ravitud, siis seda uuesti ravima ei pea,» kinnitas Maimets, kelleni on jõudnud patsient, kes on saanud kahe aasta jooksul 13 antibiootikumikuuri borrelioosi raviks.
Maimetsa sõnul ei juhtu tegelikult üldjuhul midagi, kui inimene borrelioosiga arstile ei jõua: «Pikaajalisi kahjustusi üldjuhul ei teki ka siis, kui haigus jääb ravimata. Iga infektsioon lõpeb ära, immuunsüsteem saab üldjuhul sellest jagu ja raskeid tüsistusi peaaegu ei olegi.»
Mõni inimene võibki borrelioosi «püstijalu» põdeda. «See võib piirduda ühe-kahepäevase peavaluga, sest umbes pooled puukborrelioosi haigestunud ei ole kunagi haiguse andnud puuki näinud,» selgitas arst.

Allikas:
http://www.tarbija24.ee/1274412/puukborrelioos-liigne-paanika-voi-tosine-mure

Uut puugihaigust võib esineda ka Eestis

Palju on juttu olnud puukide levitatavast uuest haigusest anaplasmoosist. «Eesti kohta on andmeid vähe, aga kui me vaatame olukorda Euroopas, siis ei ole mingit põhjust arvata, et seda haigust Eestis ei oleks,» tunnistas Tartu Ülikooli kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja Matti Maimets.

 

Terviseameti teatel kuulub anaplasmoos selle aasta 1. aprillist registreerimisele, kuid seni ei ole ühestki haigusjuhust teada antud.
Haigus algab gripilaadsete haigusnähtudega, esineb palavik, pea- ja lihasvalu.
Lisaks tekivad veremuutused – võib tekkida trombopeenia, mille korral langeb vere hüübimisvõime, lümfopeenia, mille tagajärjel suurenevad lümfisõlmed, või leukopeenia ehk valgeliblede arvu langemine veres.
Haigus allub antibiootikumiravile ja kui samal ajal on puuk andnud inimesele ka borrelioosi, siis ravitakse mõlemat haigust korraga.
Haigusest on võimalik täielikult terveks saada.
«Näiteks noore inimese puhul, kellel oli puuk ja kellel on vere valgeliblesid liiga vähe, võiksime mõelda anaplasmoosile.
Inimesel peavad olema veremuutused, mida ei ole võimalik põhjendada muudmoodi,» rääkis Maimets.

Allikas:
http://www.tarbija24.ee/1274606/uut-puugihaigust-voib-esineda-ka-eestis

Borrelioosivaktsiin ei läinud kaubaks

Aastaid tagasi oli USAs müügil puukborrelioosivastane vaktsiin, kuid seda ei ostetud ja tootmine lõpetati.

 

Ravimifirma Baxter on välja töötamas puukborrelioosivastast vaktsiini.
Tartu Ülikooli kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja Matti Maimetsa sõnul oli tegelikult 1998. aastal borrelioosivaktsiin Ameerikas müügil, kuid kuna seda ei ostetud, siis lõpetati vaktsiini tootmine. «Väga hea vaktsiin oli, töötas hästi,» kinnitas Maimets.
Samas ei toiminud vaktsiin jällegi Euroopas, kuna puugiliigid on erinevad.
Kui borrelioosi­vaktsiin turule tuleb, ennustab Maimets sellele suurt edu.
«Ka entsefaliidivaktsiin läheb väga hästi.
Aastas kulub umbes 60 000 doosi vaktsiini. Samas on palju ohtlikumaid haiguseid, näiteks papilloomviirus, mille vastu keegi vaktsineerida ei taha,» lausus ta.

Allikas:
http://www.tarbija24.ee/1274616/borrelioosivaktsiin-ei-lainud-kaubaks

Pisike elukas võib teha palju häda

Puukborrelioosi nakatumine on võrreldes eelmise aastaga veidi vähenenud, Valgamaal on tänavu registreeritud üks juhtum.
Tuleb siiski teada, mida on tark teha või tegemata jätta, kui puuk on hammustanud.

 

Kui puukentsefaliiti esineb Eestis harilikult vaid aasta soojematel kuudel, siis puukborrelioosi avastavad arstid inimestel aasta ringi.

Terviseameti andmetel nakatus tänavu viie kuuga borrelioosi 226 inimest, mullu samal ajal aga 244.

Valga haigla polikliinilise ja erakorralise meditsiini osakonna vanemõe Jane Talviku sõnul vajas eelmisel aastal haigla erakorralise meditsiini osakonnas puugieemaldamist 87 patsienti.

«Viimane puuk sai patsiendilt eemaldatud eelmise aasta detsembris ning selle aasta esimene puuk veebruaris,» sõnas Talvik.

Kasutusel erinevad nipid

Kogemuste põhjal võib vanemõde öelda, et inimestel on puukide eemal­damiseks erinevaid salanippe. «Küll on puuke nahalt põletatud, küll tilgutatakse talle peale bensiini, vesinikku, alkoholi, eetrit, õlisid ning kodukeemiat,» rääkis meditsiinitöötaja. Sellised meetodid toovad Talviku sõnul siiski rohkem kahju kui kasu.

«Samuti ei tohi puuki kehast pigistada. Võib juhtuda, et surmavõitluse käigus puuk alles haigusetekitajaid haava eraldabki,» lisas ta.

Talvik soovitab inimestel, kes puuki eemaldada ei oska, minna kas perearsti juurde või tulla haigla erakorralise meditsiiniosakonna vastuvõttu. «Olen näinud väga drastilisi nahakahjustusi, kui on püütud ise puuki eemaldada – alates sügavatest väljalõigetest nahal kuni põletushaavadeni välja,» ütles Talvik.

Tähelepanuta ei tohi jätta ka lemmikloomi, kes nii õues kui toas ringi liiguvad ja on seega puukide tuppa kandjad.

Kui otsustatakse aga puuk ise eemaldada, tuleb kasutada väikseid pintsette, millega tuleb haarata putukat pea poolt, nii naha lähedalt kui võimalik. «Seejärel tõmba puuk ettevaatlikult otse välja. Pärast tuleb haav kindlasti desinfitseeriva vahendiga puhastada,» jagas ta õpetussõnu.

Puuk teeb arengus läbi kolm faasi

Oma arengus teeb puuk läbi kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanu. Elutsükkel on lühike, tavaliselt kaks-kolm aastat. Selle aja jooksul kasvab ta kümnendiku millimeetri suurusest vastsest kolme-nelja millimeetri pikkuseks täiskasvanud olendiks, kes kuulub ämblikulaadsete sekka.

Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra, vajades vaid mõne tilga verd. Enne kui ta asub verd imema, laseb ta oma kidadega varustatud iminoka kaudu haavasse natuke sülge. Sülg toimib osaliselt tuimestusvahendina, mis muudab hammustuse valutuks, samas sisaldab see ka vere hüübimist takistavat ainet.

Talviku sõnul on üpris tavaline, et puugihammustust ei märgatagi. «Kuna puuk läbib oma arengus eri faase, siis tõepoolest, inimesed tunnevad ära täiskasvanud puugi, kuid ei tunne vastset ega nümfi. Tihtilugu ei pöörata tähelepanu imepisikesele olendile nahal ja see pühitakse lihtsalt maha. Samas aga pole nakatumisel vahet, kellelt hammustada saadi,» selgitas Talvik.

Haiguse levitajad

Puugid on olulised nakkushaiguste levitajad. Nad kannavad edasi katku, tüüfust, tulareemiat, puukentsefaliiti, puukborrelioosi ja teisi haigusi.

Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Viirused võivad levida inimesele ka nakatunud looma, näiteks kitse või lehma pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel. Haigus ei levi inimeselt inimesele, seega haige ei ole teistele nakkusohtlik.

Puukentsefaliidi viirusega nakatumisel ilmnevad üks-kaks nädalat pärast hammustust gripisarnased haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasvaludega. Liigeste ning lihaste valulikkuse vähendamiseks kasutatakse valu- ja põletikuvastaseid ainei­d. Need vaevused kestavad kuni nädala ja seejärel saab enamik inimesi terveks. «Ent umbes igal kolmandal nakatunul tungib viirus edasi ajju ja ajukelmetesse,» rõhutas Talvik.

See avaldub haiguse ägenemises: tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. «Loomulikult peab sellisel juhul viivitamatult arsti poole pöörduma,» nentis Talvik.

Enamik haigetest paraneb, kuid põdemise järgselt võivad jääda mitmesugused jääknähud nagu tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatus, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi ja see tõbi võib lõppeda ka surmaga. Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb aga eluaegne immuunsus.

Puukborrelioosi tunnus on nahalööve

Puukborrelioos on puukidega leviv haigus, mis kahjustab nahka, närvisüsteemi, liigeseid ja südant. Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva.

Puukborrelioosile on iseloomulikud palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigeste ja lihaste valud, kaalu langus. Haiguse peamine tunnus on nahalööve – vähemalt viiesentimeetrise läbimõõduga punetavat laik, mis tekib 3–32 päeva jooksul pärast hammustust.

«Aja möödudes lööve kaob. Harvemini tekivad haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või mõnel juhul ka südames,» rääkis Talvik.

Sümptomid võivad ilmneda mõne nädala kuni kuu möödumisel nakatumisest. Haigusnähud on väsimus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas. Mõnikord esineb ühepoolset näonärvi halvatust. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Pärast läbipõdemist immuunsust ei teki ning inimene võib uuesti nakatuda.

Talviku sõnutsi arvavad patsiendid tihti, et kohe pärast puugihammustust on võimalik verest määrata antikehad ehk siis teada saada, kas puuk oli nakatunud või mitte. «Antikehad tekivad verre siiski alles kolm kuni kuus nädalat pärast nakatumist, kui on tekkinud ka esimesed haiguse sümptomid,» selgitas ta. Veel rõhutas Talvik, et diagnoosimisel on äärmiselt vajalik teada hammustuse kuupäeva.

Kuigi puukide eest kindlat kaitset pole, on siiski võimalik hammustuste vältimiseks mõndagi teha. Puukide levikualal käies tuleks kanda  kinnist, pikkade varrukatega riietust ja pikki pükse. Otstarbekas on tõmmata sokid püksisäärte peale.

«Eelistada tuleks heledaid riideid, sest nende peal on puugid hästi näha ja on võimalik nad juba enne hammustust eemaldada,» jagas Talvik õpetussõnu. Pärast metsaskäiku tuleks kogu keha üle vaadata. Kasutama peaks putukatõrjevahendeid.

Puukborrelioosi vastu vaktsiin küll puudub, kuid puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele. «Vaktsineerida saab perearsti juures või eelregistreerimisega Valga haigla vaktsineerimise kabinetis,» lisas Talvik.

Eelmisel aastal registreeriti borrelioosijuhtusid 1546, 2011. aastal 2303. Puukentsefaliidi juhtusid registreeriti mullu 178, aasta varem 250. Valgamaal registreeriti eelmisel aastal 18 borrelioosi- ja kaks entsefaliidijuhtu.

Meelespea

Kui leiad puugi, kes on nahale kinnitunud, siis:

• ära satu paanikasse;
• ära häiri puuki, see tähendab ära kratsi, tiri, pigista või muul moel ürita vigastada kinnitunud puuki, sest puuk võib eritada nahasse sülge;
• ära pane kinnituskohale muid keemilisi vahendeid peale desinfitseeriva toimega vahendite;
• ära ürita puuke uputada, sest nad hingavad iga viie tunni tagant ühe korra.

Puugi eemaldamine

• Kaitse oma sõrmi kokkuvolditud paberrätikuga või kasuta kummikindaid.
• Võimaluse korral kasuta spetsiaalseid pintsette ja suurendusklaasi.
• Haara pintsettidega võimalikult nahapinna lähedalt.
• Tõmba puuki pintsette kasutades kindlalt ühtlase survega otse üles, et eemaldada puuk koos lõugtundlatega.
• Ära lömasta puuki, kuna tegemist võib olla haigusetekitaja kandjaga ning neid sisaldavad ka puugi kehavedelikud, kaasa arvatud imetud veri.
• Kui puugi pea jääb naha sisse, püüa seda eemaldada nagu pindu.
• Kasuta kinnituskoha desinfitseerimiseks enne ja pärast puugi eemaldamist antiseptilisi vahendeid.
• Pese pärast puugi eemaldamist käed ja pintsetid.
• Märgi puugi eemaldamise aeg kalendrisse ning kontrolli eemalduskohta 30 päeva jooksul, avastamaks võimalikke haigusnähtusid.
• Kui ilmnevad haigusnähud ja tekib ravi vajadus, võta ühendust perearstiga.
• Võimaluse korral säilita puuki kas 70kraadises alkoholis kaanega kindlalt suletud nõus või sügavkülmas –20 kraadi juures.

Allikas:
http://www.valgamaalane.ee/1266132/pisike-elukas-voib-teha-palju-hada/

Borrelioosi salakaval nägu

Puukborrelioos on salakaval haigus. Seda tekitav bakter jääb kehasse väga pikaks ajaks, väidavad Oslo ülikooli teadlased.

Inimesed kahtlustavad, et neil on tekkinud krooniline borrelioos, kuid laboris tehtud analüüsid ei näita mikroobinakkusel tekkinud antikehi. Just see haiguspilt iseloomustabki kroonilist Borrelia-nakkust, mille puhul bakterid varjavad end liigestes, vahendab Novaator.ee.
Borrelia burgdorferi on keeritsakujuline bakter, kes võib tungida vererakkudesse ja liigub nii kogu kehas ringi. Puukborrelioosi ehk Lyme’i tõve haigusnähud on väga mitmepalgelised. Haigus peaks olema antibiootikumidega ravitav, kuid pikaajalised põdejad kurdavad pidevat väsimust ja liigesemuresid.

Puugihammustusega borrelioosi nakatunutel võivad haigusnähud püsida väga pikka aega.
Inimesed kahtlustavad, et neil on tekkinud krooniline borrelioos, kuid laboris tehtud analüüsid ei näita mikroobinakkusel tekkinud antikehi. Just see haiguspilt iseloomustabki kroonilist Borrelia-nakkust, mille puhul bakterid varjavad end liigestes, näitas Oslo ülikooli uurimus.
Borrelia burgdorferi on keeritsakujuline bakter, kes võib tungida vererakkudesse ja liigub nii kogu kehas ringi. Puukborrelioosi ehk Lyme’i tõve haigusnähud on väga mitmepalgelised. Haigus peaks olema antibiootikumidega ravitav, kuid pikaajalised põdejad kurdavad pidevat väsimust ja liigesemuresid.
Mikrobioloogid Ivar Mysterud ja Morten Laane kahtlustasid, et korra nakatunud inimese kehasse jäävad mikroobid kuni elu lõpuni, kuid bakterivastaseid antikehi tekib väga vähe.
Nad kogusid vereproove paljudelt inimestelt, kes uskusid, et nad on pikka aega borrelioosi põdenud. Verd filmiti ja pildistati võimsa mikroskoobi all. See lubas täpselt jälgida, kuidas bakterid vererakkudesse tungivad ja sealt uuesti välja saavad.
Uurijad segasid vereproove soolalahusega, nii muutusid rakkudest väljuvad bakterid eriti hästi märgatavaks. Soolalahuse kontsentratsiooniga mängides sai nähtavaks muuta erinevaid mikroobide elujärke.
Mysterudi sõnul on borrelioositekitajal õhukesed rakuseinad, mida on raske värvida. Lisaks kipuvad bakterid elutingimuste muutudes minema puhkeasendisse või moodustama õhukest biokilet. Neil juhtudel pole mikroobirakkudel iseloomulikku keeritsa kuju. Seepärast on Borreliat kudedes raske leida. Vererakkudest vabanevad bakterid võivad olla kaetud sealt näpatud valkudega, see raskendab immuunsüsteemil haigustekitajate äratundmist.
Vereproove uudse protokolli järgi töödeldes on võimalik bakterid üsna tavalise võimsa mikroskoobiga üles leida. Lisaks pakkusid teadlased välja oletuse, et borrelioosibakterid peidavad end inimese keha nendes piirkondades, kus on võimalikult vähe hapnikku.
Heaks pelgupaigaks on liigesed. Aeg-ajalt liigub osa mikroobidest mujale ja siis tekivad inimesel uuesti borrelioosinähud.
Uurimus ilmus ajakirjas Biological and Biomedical Reports.

Eestis on ülediagnoosimise oht

Eestis on puukborrelioosi haigestumine viimastel aastatel olnud tõusuteel. Eriti paistavad selles osas silma Saaremaa ja Muhu. Borrelioosi kõige tüüpilisem tunnus on ekseemi meenutav punetav laik puugihammustuse kohal või mujal, see tekib ühe kuni nelja nädala jooksul.
Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professori Irja Lutsari sõnul uuris ta koos Tartu Ülikooli sisekliiniku arstidega Saaremaal puukborrelioosi diagnoosi saanuid ning sajast inimesest, kelle verest leiti borrelioosi antikehad olid klassikalised borrelioosisümptomid olemas vaid kahel. “See ei ole loogiline, eriti arvestades, et Saaremaal oli haigestumus sada korda kõrgem kui mujal,” ütles Lutsar.
Tema sõnul viitas uuring, et ainuüksi antikehade puhul diagnoosi panemine võib anda valesid tulemusi. “Eestis on palju metsa ning me kõik oleme puukidega ühel või teisel moel kokku puutunud, seega on ka antikehad paljude inimeste veres, kuigi nad ei pruugi olla kunagi olnud haigestunud,” ütles ta.
Kui diagnoos pannakse ainuüksi antikehade põhjal, siis on sellel Lutsari sõnul kaks ohtu. Esiteks määratakse antibiootikume neile, kes seda ei vaja. Palju ohtlikum on aga see, kui liigesevalude või üldist väsimust kaebava inimese verest leitud antikehade põhjal langetatakse borrelioosidiagnoos, kuid mingi tõsisem haigus jääb seetõttu avastamata.
 Allikas:
http://novaator.ee/ET/meditsiin/borrelioosi_salakaval_nagu/

Kas puuke on tänavu vähe või palju?

Osad meist on esimestel soojadel kevadpäevadel juba puukidega kokku puutunud, leides neid oma lemmikloomadelt või iseendalt. Teised aga imestavad, kuhu puugid tänavu on jäänud – pole ühtki näinud.

„Möödunud kevadel oli hullumaja, nagu soojaks läks nii kass kubises puukidest. Pidin teda päevas mitu korda kontrollima hoolimata sellest, et puugirohi oli turjale pandud,“ kirjeldab Harjumaal mereäärses külas elav naine. „Sel aastal aga pole ma vaatamata hoolikale otsimisele kassi seljast veel ühtki puuki leidnud. Ei tea, kas on liiga külm või ongi neid vähemaks jäänud?“

Maaleht võttis sõnal sabast ja uuris Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvilt, kuidas puukidega tänavu lood on.
„Ametlikku ja korrapärast seiret puukide leviku ja arvukuse kohta meil ei korraldata, seetõttu ei saa ka nende esinemise kohta sellel kevadel üldistust teha, jääb igaühe enda kogemus,“ selgitab keskkonnaameti spetsialist Tõnu Talvi.
Ka Talvi enda kokkupuuted nende lülijalgsetega on tänavu väga tagasihoidlikud. „Põhjustena oskan oletada vaid, et kevad on väga hiline ja seni ka jahe olnud, mis kindlasti piirab osalt ka puukide aktiivsust,“ mõtiskleb ta.
Puukide arvukuse ja talvitustingimuste seoste kohta on tehtud erinevaid uuringuid, millest mõned viitavad väga külma ja kuiva talve ja puukide arvukuse negatiivsele seosele. Ehk siis - pikk, paksu lumikattega ja väheste suladega talv peaks talvituvatele puukidele halvemini mõjuma kui soe ja niiskem talv. Loomulikult on tingimused looduses väga paiksed ja kindlat reeglipära ei ole uuringutest välja tulnud.
Tervisemaeti andmetel on 2013. aasta algusest siiani puukborrelioos diagnoositud 131 juhul (nakkus saadud eelmisel puugihooajal - toim), entsefaliiti haigestunuid ei ole seni olnud.

Allikas:
http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/kas-puuke-on-tanavu-vahe-voi-palju.d?id=66090894

Puuginakkuse oht tõuseb võidu vaktsiini hinnaga

"Vaktsiini apteegist ostmisel tasub aga arvestada, et see ravim säilib ainult külmas, ja parem on see osta võimalusel sama maja apteegist, kus toimub vaktsineerimine," manitseb Magdaleena polikliiniku vaktsineerija neid, kes tublisti kallinenud puugivaktsiini ise osta kavatsevad.
Aprilli alguses on taas aktiviseerunud puugid, kes levitavad puukentsefaliiti ja –borrelioosi.
Kui esimese tõve vastu on võimalik end vaktsineerida, siis borrelioosi vastu pole siiani tõhusat ravimit leiutatud.
Kevaditi kutsutakse inimesi üles – eriti neid, kel tuleb tihti looduses viibida – end tingimata puukentsefaliidi vastu vaktsineerima.
Tänavu on oma tervise eest hoolt kandvaid inimesi tabanud ebameeldiv üllatus – vaktsineerimisteenus on tänu preparaadi hinna tõusule vähemalt kolmandiku võrra kallimaks läinud.
Neljaliikmelisel perel 100 eurot vaktsineerimisele
Euroopas turustatakse kahte meieni jõudnud preparaati: Encepur ja TicoVac.
Kahe firma konkurentsi taga nähaksegi hinnatõusu põhjusi, sest siinsed juurdehindlused vaevalt sellist hüpet põhjustanud oleks.
Täiskasvanutele mõeldud Encepuri polevat praegu Eestis üldse, see jõudvat kohale alles neljandas kvartalis.
Veel olevat siin-seal selle kaubamärgi all pakutavat lastevarianti, kuid põhiliselt tuleb läbi ajada kallima TicoVaciga.

Kui mullu jäi vaktsineerimisteenuse hind veel alla 20 euro, tuleb nüüd keskmiselt 30 eurot välja käia. Lastele on teenus mõnevõrra odavam, kuid vähemaga kui 100 eurot üks neljaliikmeline pere kindlasti arvestada ei saa.
Immuunsuse tagav vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: esimesele järgneb ühe- kuni kolmekuulise vahe järel teine, aasta pärast kolmas.
Hiljem tuleb end immuunsuse säilimise huvides vaktsiiniga süstida veel iga kolme aasta tagant.
Neil, kellel varem odavama Encepuri vaktsiiniga puukentsefaliidivastase immuunsuse aluspõhi laotud, ei maksa Magdaleena polikliiniku vaktsineerimisteenust pakkuva kabineti töötaja sõnul muretseda.
"Korduvvaktsineerimisel ei oma tähtsust see, et olete varem saanud teise nimega vaktsiini – tegemist on ühe ja sama preparaadiga," lohutab spetsialist.
"Kui aga tahate perearsti retseptiga ise apteegist vaktsiini osta, siis meie teile seda ei süsti.
Vaktsiini apteegist ostmisel tasub aga arvestada, et see ravim säilib ainult külmas, ja parem on see osta võimalusel sama maja apteegist, kus toimub vaktsineerimine."
Lisalugemine jaapani keeles
Magdaleena polikliinikus töötav perearst kinnitab vaktsineerija sõnu, kuid ei keeldu ka ise oma kundele süsti tegemast.
Kas aga vaktsiin, mida pole võib-olla hoitud vastavalt säilitusnõuetele, ikka soovitud immuunsuse kaasa toob, ei oska perearst ennustada.
Igal juhul olevat kindlam valida vaktsineerimiskabineti teenus, mis oleks Magdaleenas vaid umbes poolteist eurot kallim.

Odavaimalt saab puugivaktsiini käsivarde Tartu ülikooli kliinikumis: täiskasvanule on see maksimaalselt 24,70 ja lastele vähemalt 14,50 eurot.
Rikkam rahvas saab taskukohase annuse kätte Tallinna Qvalitase arstikeskuses, kus suured inimesed peavad loovutama 36 ja lapsed 25 eurot.
Keskmised hinnad on Tallinna suurtes haiglates, jäädes 20–30 euro piiridesse.
Lääne-Tallinna keskhaigla kodulehe rubriigis "Puukentsefaliidivastane vaktsineerimine" pakutakse huvilistele ka lisalugemist puukide kohta lingilt www.puuk.info.
Kahjuks on sealne huvitav info mingil seletamatul põhjusel sulaselges jaapani keeles.
Ravimiinfo.ee järgi maksab täiskasvanu doos TicoVac vaktsiini apteegis 28,40 eurot.
Lastele mõeldud annus on märksa odavam, varieerudes apteegiti 10 euro piires.
Kohe seda igast apteegist kätte ei saa, rohtu tuleb tellida – apteekrid viitavad erilistele hoiutingimustele ning riskidele vaktsiini tagavaraks ostmisel.
Terviseameti andmetel ju-hib puukentsefaliiti nakatumi-se edetabelit Saaremaa, kus 100 000 elaniku kohta oli mullu 60,5 haigestumisjuhtu, järgnesid Pärnumaa (39,6) ja Võrumaa (29).
Kuressaare haigla hinnakirjas vaktsineerimisteenust ei leia.
Haigla infotelefonist aga lohutatakse, et süst tehakse kindlasti ära, kui vaktsiini apteegist kaasa ostate. Süstija telefon jäi eile kahjuks tummaks.

Allikas:
http://www.ohtuleht.ee/526691

Plaaster ennetab borrelioosi haigestumist

Puugihammustuse katmine antibiootikumi sisaldava plaastriga ei lase borrelioositekitajal kehas levida.
Borrelioos ehk Lyme´i haigus on ohtlik bakteriaalne haigus, mida levitavad puugid.
Euroopas võib borreeliabaktereid kanda üle poole puukidest ning haigus on laialt levinud.
Eestis oli 2010. aastal 1721 puukborrelioosi juhtu.
Varases järgus haigust saab ravida antibiootikumidega, kuid hooletusse jäetud borrelioos teeb kahju liigestele, südamele ja närvisüsteemile.
Müncheni Ludwig Maximiliani ülikooli mikrobioloogid uurisid borrelioositekitaja levimist imetajate kehas.
Hiirtega tehtud katsed näitasid, et hammastuskoha määrimine antibiootikumi sisaldava geeliga takistas edukalt haigustekitaja levikut.
Praeguseks on uurimisrühm välja töötanud plaastri, mis sisaldab mikroobide valgutootmist pidurdavat asitromütsiini.
Plaastri tõhusust inimestel uuritakse kolmanda järgu kliinilistes katsetes ning edukate tulemuste korral tuuakse see peatselt ravimiturule.
Uurimisrühma juhi Reinhard Starubingeri sõnul on tegu läbipaistva plaastriga, mis sisaldab väikeses koguses antibiootikumi.
Plaaster asetatakse puugihammustusele, see hävitab haava sattunud borrelioositekitajad ning takistab nakkuse levimist.
Kuna ravimidoos on väga väike, ei tohiks esineda kõrvalmõjusid.
Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Antimicrobial Chemotherapy.

Allikas:
http://novaator.ee/ET/meditsiin/plaaster_ennetab_borrelioosi_haigestumist/
 

Uurimus: ravitud borrelioos ei löö uuesti välja

Antibiootikumidega ravitud borrelioos ehk Lyme'i tõbi ei löö uuesti välja, selgus eile avaldatud Pennsylvania ülikooli ja New Yorgi meditsiinikolledži uurimusest.
Seni on arvatud, et spiroheetbakter Borrelia burddoferi põhjustatud borrelioos võib uueneda, kuigi seda on ravitud antibiootikumidega.
USA teadlaste uurimuse kohaselt on aga iga borrelioos uue nakatumise tulemus, vahendasid New York Times jt.

Teadlased jälgisid 17 patsienti, kellel oli ajavahemikus 1991-2011 vähemalt kaks korda olnud borrelioosi nähtava märgina puugi hammustuskohal punane nahalööve.
Leiti, et iga kord oli bakteri genotüüp erinev.

Antibiootikumide kuuri järel võib patsient muu hulgas tunda valu ja väsimust, mis on seoses bakteri poolt patsiendi immuunsussüsteemile põhjustatud kahjustustest.
Mida rohkem aega nakatumisest on möödunud, seda suuremad on tavaliselt kahjustused. Patsientidele on seni räägitud, et nad kannatavad kroonilise Lyme'i tõve käes, ehkki nende veres ei leidu märke borrelioosibakterist.

Allikas:
http://uudised.err.ee/index.php?06265940

Borrelioos kasvatab lümfivähki haigestumise riski

Taani ja Rootsi teadlasterühma uuring näitas, et Lyme`i tõbi ehk borrelioos kasvatab lümfivähki haigestumise riski.

Uuringus võrreldi 3000 lümfivähki põdenud inimese organismi seisundit sama arvu seda haigust mitte põdenutega, kirjutab mtv3.fi.

Uuring näitas, et borrelioosi põdenute seas oli vähki haigestunuid rohkem ja haigestumise risk märgatavalt suurenenud.

Lyme'i tõbi ehk borrelioos on spiroheedi Borrelia burgdorferi nakkus, mida levitavad puugid. Seda esineb imetajate ja lindude veres ja levib puukide vahendusel, kuna bakterit leidub puukide seedekanalis.

Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks kauem aega, kuni naha külge kinnitunud puugist haigusetekitajad inimesele üle kanduvad.

Mida kauem on puuk ohvril, seda suurem on nakatumise risk.

Lyme’i tõbi võib avalduda isegi aasta pärast puugi hammustust.

 

Allikas:

https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/28807/borrelioos-kasvatab-lumfivahki-haigestumise-riski