Kuvatud on postitused sildiga Lyme tõbi. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Lyme tõbi. Kuva kõik postitused

Puukidega edasi kanduvad haigused ja nende ennetamine

Puugid muutuvad aktiivseks, kui ööpäevane keskmine temperatuur on 5–7 kraadi, kuid puukentsefaliidi vaktsiini tootjate turundusmeeskond on aktiivne aasta ringi.
Nagu iga vaktsiini puhul, tasub ka puukentsefaliidi puhul hoolega läbi mõelda, kui suur on haigestumise riski ning kas vaktsineerimine on vajalik või saab puukentsefaliiti ennetada ka lihtsamalt.

Puugid kannavad edasi peamiselt kahte haigust – lisaks puukentsefaliidile ka puukborrelioosi ehk Lyme tõbe.
Esimene neist on viirushaigus, mis võib kergemal juhul põhjustada gripisarnaseid nähtusid nagu kerge palavik koos pea- ja lihasvaludega.
Need vaevused kestavad kuni nädala ja seejärel enamik inimesi terveneb ning saavutab eluaegse immuunsuse. 10–30% juhtudel tungib viirus edasi ajju ja ajukelmetesse ning umbes nädal peale esmaseid nähtusid tõuseb palavik uuesti, tekivad peavalu, iiveldus, kuklakangestus, unisus, treemor, krambid, halvatused ja psüühilised muutused.
Entsefaliidi suremuse kohta on erinevaid andmeid.
Peamiselt oleneb see sellest, millist tüüpi viirusega on tegu.
Võsapuugiga leviv entsefaliit on palju kergem, 1% suremusega ja väga väheste halvatusnähtudega. Ohtlikum on entsefaliit, mis levib Ida-Eestis koos laanepuugiga – selle suremuseks on hinnatud isegi 20%.
Puukborrelioos on bakteriaalne haigus.
Borreeliabakterid elavad puugi seedekanalis ning nende üle kandumine inimesele võtab rohkem aega, kui entsefaliidi viirusel.
Õigeaegse avastamise korral allub haigus hästi antibiootilisele ravile.
Krooniliseks muutunud tõve puhul on ravi aeganõudvam ja keerulisem.
Haiguse avaldumine jagatakse tinglikult kolme perioodi.
Puugihammustuse piirkonnas tekib punetav ala, mis järk-järgult ringikujuliselt suureneb. Terviseameti andmetel tekib hammustuskohale erüteem 60-80% nakatunutest  1–4 nädala jooksul. Aja möödudes lööve kaob, kuid võivad tekkida palavik, külmavärinad, lihase- ja liigesvalud, kurgu- ja peavalu ning köha.
Lisaks võivad olla suurenenud lümfisõlmed ning esineb üldine nõrkus.
Kui inimene ei saa õigeaegselt ravi, võib kujuneda haiguse kolmas staadium ehk püsiv põletik. ~15%-l kujunevad närvisüsteemi häired (meningiit, entsefaliit, müeliit või neuriit).
~8%-l tekivad südame rütmihäired (atrioventrikulaarne blokaad), mis avaldub liiga aeglase südametegevusena.
Tüüpiliselt esineb ka liigeste valu, mis pidevalt liigub ühest liigesest teise.

Kui suur on puukentsefaliiti nakatumise risk?
Eestis diagnoositakse puukentsefaliiti 1950. aastast alates ning kuigi vaktsineerimise kampaania mõõtmed viitavad justkui epideemia laienemisele, siis statistika kohaselt haigestumine puukentsefaliiti järjekindlalt väheneb (1998.a. võrreldes on haigestumus vähenenud üle 3 korra).
Oht nakatuda üksikust puugihammustusest on väike sest mitte kõik puugid ei kanna viiruseid ja baktereid edasi.
Keskmiselt on Eestis puukentsefaliidi viirusega nakatunud 1,6% puuke.
Võsapuukidest on viirusega nakatunud neli-viis korda väiksem osahulk kui laanepuukidest. Maakondades, kus puukentsefaliiti haigestumise tase on kõrge, kannavad nakkust 0,4% võsapuuke ja 5,2% laanepuuke.
Samas on võimalik, et puuk kannab korragi nii entefaliidi viirust, kui borreeliabakterit.
Vahel harva on esinenud inimeste nakatumist keetmata kitsepiima või sellest valmistatud juustu kaudu.
Haiguse parim profülaktika on puukide vältimine.
Looduses käies tasub kanda heledaid kinniseid riideid ning kohe peale metsast ja heinamaalt naasmist ennast hoolikalt puukide osas kontrollida.
Puugid eelistavad õrnema nahaga kohti ja poevad sageli kõrva taha, kubemesse, kaenlaalustesse ja muudesse sellistesse kohtadesse.
Võib minna mitmeid tunde, enne kui nahal rändav puuk leiab sobiva koha kinnitumiseks ning sealt veel mitukümmend minutit, kuni putukas suudab tungida läbi nahakihtide ja jõuda veresooneni.
Kui see siiski juhtub, siis tasub tervist jälgida ja kui kuu aja jooksul peale puugi hammustust tekib palavik või hammustuskoha punetus tasub pöörduda arsti poole.
Puugi eemaldamisel ei tohi kasutada õli, võid või muid aineid.
Puugi ärritamisel või surmamisel enne välja tõmbamist “oksendab“ ta seedesüsteemi sisu inimese vereringesse, mis suurendab nakatumise ohtu.
Puugi eemaldamiseks tuleb tõmmata nahk pingule ja siis  haarata peente pintsettidega puugist kinni võimalikult naha lähedalt ja otse välja tõmmata (mõned autorid soovitavad välja kruvida).
Puugi tagakehast ei ole soovitav kinni haarata, sest selle pigistamine surub viiruse hammustuskohta. Parem on, kui eemaldub ka puugi pea.
Kui see aga jääb sisse, siis tuleb rahulikult oodata, sest pea eemaldub ise paari päeva pärast.
Puugi eemaldamise järel tuleb pesta hammustuskohta tavalise vee ja seebiga, võib ka desinfitseerida või panna peale teepuuõli.

Puukentsefaliidi ravi
Puukentsefaliidi puhul spetsiifiline ravi puudub.
Esimesel kahel haiguspäeval on soovitatud manustada puukentsefaliidi vastast immuunglobuliini. Samas on väljaandes Eesti Arst 2007 aastal avaldatud artiklis kirjas, et immuunglobuliinpreparaate ei soovitata üheski haigusfaasis, sest nende tõhusust ei ole tõestatud ning nad on väga allergeensed. Entsefaliidi ravis on oluline jääda rahulikult voodisse ja toetada immuunsüsteemi tööd C- ja E-vitamiini, seleeni ja tsingiga.
Närvikahjustuste puhul tasub anda lisaks B-grupi vitamiine ja krampe leevendab magneesium.
Abi võib olla ka homöopaatiast.
Väga oluline on piisavalt puhata ja mitte liiga vara tööle naasta.

Mida sisaldab vaktsiin
Vaktsineerimine on soovitav inimestele, kes viibivad palju looduses.
Ametliku soovituse kohaselt on selleks metsatöölised, jahimehed, kaitseväelased, piirivalvurid Tartu ja Pärnu ümbruses, Kagu- ja Kirde-Eestis ja põhjarannikul.
Kuna aga kergelt kulgevat puukentsefaliidi vormi on lihtne segamini ajada tavalise gripiga, siis võib paljude puhul vaktsineerimine osutuda üleliigseks, kuna haigus on enda teadmata juba varasemalt läbi põetud.
Seetõttu tasuks enne vaktsineerimist lasta teha IgG antikehade analüüs, kuna nende esinemine viitab läbipõetud nakkusele või vaktsineerimisele.
Eestis on kasutusel kaks puukentsefaliidi vaktsiini – Ticovac ja Encepur.
Ravimite infolehel on märgitud, et sarnaselt teiste vaktsiinidega ei pruugi vaktsiin kõiki vaktsineerituid täielikult kaitsta ning kaitse ei kesta terve elu, vajalik on revaktsineerimine esimesel korral kolm aastat peale esmase vaktsineerimise kolmandat annust ja edaspidi iga viie aasta järel. Vaktsiin sisaldab inaktiveeritud puukentsefaliidi viirust, mis on toodetud kanaembrüo rakkudes. Seetõttu ei soovitata vaktsiini inimestele, kellel on allergia munade või kanaliha vastu, samuti formaldehüüdi või antibiootikumide (neomütsiin, gentamütsiin) vastu.
Vaktsiin sisaldab ka alumiiniumi – ainet, mida on peetud üheks potentsiaalseks põhjuseks mitmete krooniliste närvisüsteemi haiguste (Alzheimeri tõbi, Parkinsonism) puhul.
Vaktsineerimise kõrvalnähtude kohta ei ole palju infot. 1992 aastal Poolas läbi viidud uuringu kohaselt, esines esimese vaktsiinidoosi järel kolmandikul inimestest peavalu, mõnedel lisandusid lihasevalud, palavik, uimasus ja gripi-laadsed sümptomid.
Üksikutel juhtudel on puukentsefaliidi vaktsiinile järgnenud juba olemas oleva autoimmuunhaiguse ägenemine, Guillain-Barre sündroom ning närvisüsteemi kahjustused.
Eelkooliealistel lastel on sümptomaatiline infektsioon haruldane.
Sageli võivad nad entsefaliidi tavalise palavikuga kulgeva viirushaigusena läbi põdeda ja sellest eluaegse immuunsuse saada.
Saksa arstid ei soovita vaktsineerida alla 14 aasta vanuseid lapsi ja toovad põhjenduseks just kõrvaltoimete esinemise.
Sotsiaalministeeriumi nakkushaiguste nõuniku Lea Tammai sõnul haigestuvad alla 7 a vanused lapsed haruharva puukentsefaliiti. 
Dr.Aino Rõõm ei soovita vaktsineerida rasedaid ja alla nelja aasta vanuseid lapsi.
Kui alla 4 a vanune laps on saanud puugilt pea-või kaelapiirkonda hammustada, tuleks lapsega pöörduda arsti poole.
Lapsele süstitakse immunoglobuliini (Bulini), millega lapse organismi viiakse kaitsekehad.
Need püsivad 3-4 kuud.
Doos sõltub lapse kaalust ja puugihammustusest möödunud ajast.
Puukentsefaliit ja puukborrelioos on mõistliku ennetuse korral välditavad haigused.
Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine tasub hoolega läbi kaaluda ning enne seda kindlasti teha analüüsid, kas vaktsiin on üldse vajalik, või on haigus juba märkamatult läbi põetud.
Nagu iga haiguse vastu vaktsineerimise puhul peab iga inimene tegema isikliku otsuse lähtuvalt sellest, kui suur on tal risk sellega kokku puutuda ning kas tal esineb allergiaid vaktsiini koostisosade suhtes.
Kõikidele sobivat ühest vastust selles küsimuses ei ole.

Allikas:
http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/puukidega-edasi-kanduvad-haigused-ja-nende-ennetamine#.U2fYZ40rjiw

Borrelioosi vaktsiin võib saada viie aasta pärast reaalsuseks

Rühm Ameerika teadlasi on välja töötamas borrelioosivastast vaktsiini ning praegu olulisi vaktsiini kõrvalmõjusid tuvastatud ei ole.
 
Karolinska instituudi nakkushaiguste dotsent Rolf Gustafsson on protsessi jälginud ja kinnitab, et seis on paljulubav, kirjutab Aftonbladet.
Vaktsiini arendab välja ravimifirma Baxter.
Praegu on vaktsiini katsetatud 300 inimese peal ning eelduste kohaselt võiks vaktsiin valmida 2018. aastaks.
Tõsiseid kõrvalsümptomeid pole praegu täheldatud – vaid kerge punetus, turse ja valu.
2015. aastal saab alguse uus teadusuuringute faas, ning siis on vaktsiini katsetusel osalenud 10 000 inimest.
Kuna praegu veel puukborrelioosi vastu vaktsineerida ei saa, siis on kõige olulisem haigus võimalikult varases staadiumis ära tunda.
Borrelioos on ohtlik, kuna kahjustab nahka, närvisüsteemi ning liigeseid.
Samuti võib kahju tekitada südamele ja silmadele.
Loe, kuidas borrelioosi ära tunda siit!

Allikas:
http://www.tarbija24.ee/1252062/borrelioosi-vaktsiin-voib-saada-viie-aasta-parast-reaalsuseks/

Puuginakkuse oht tõuseb võidu vaktsiini hinnaga

"Vaktsiini apteegist ostmisel tasub aga arvestada, et see ravim säilib ainult külmas, ja parem on see osta võimalusel sama maja apteegist, kus toimub vaktsineerimine," manitseb Magdaleena polikliiniku vaktsineerija neid, kes tublisti kallinenud puugivaktsiini ise osta kavatsevad.
Aprilli alguses on taas aktiviseerunud puugid, kes levitavad puukentsefaliiti ja –borrelioosi.
Kui esimese tõve vastu on võimalik end vaktsineerida, siis borrelioosi vastu pole siiani tõhusat ravimit leiutatud.
Kevaditi kutsutakse inimesi üles – eriti neid, kel tuleb tihti looduses viibida – end tingimata puukentsefaliidi vastu vaktsineerima.
Tänavu on oma tervise eest hoolt kandvaid inimesi tabanud ebameeldiv üllatus – vaktsineerimisteenus on tänu preparaadi hinna tõusule vähemalt kolmandiku võrra kallimaks läinud.
Neljaliikmelisel perel 100 eurot vaktsineerimisele
Euroopas turustatakse kahte meieni jõudnud preparaati: Encepur ja TicoVac.
Kahe firma konkurentsi taga nähaksegi hinnatõusu põhjusi, sest siinsed juurdehindlused vaevalt sellist hüpet põhjustanud oleks.
Täiskasvanutele mõeldud Encepuri polevat praegu Eestis üldse, see jõudvat kohale alles neljandas kvartalis.
Veel olevat siin-seal selle kaubamärgi all pakutavat lastevarianti, kuid põhiliselt tuleb läbi ajada kallima TicoVaciga.

Kui mullu jäi vaktsineerimisteenuse hind veel alla 20 euro, tuleb nüüd keskmiselt 30 eurot välja käia. Lastele on teenus mõnevõrra odavam, kuid vähemaga kui 100 eurot üks neljaliikmeline pere kindlasti arvestada ei saa.
Immuunsuse tagav vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: esimesele järgneb ühe- kuni kolmekuulise vahe järel teine, aasta pärast kolmas.
Hiljem tuleb end immuunsuse säilimise huvides vaktsiiniga süstida veel iga kolme aasta tagant.
Neil, kellel varem odavama Encepuri vaktsiiniga puukentsefaliidivastase immuunsuse aluspõhi laotud, ei maksa Magdaleena polikliiniku vaktsineerimisteenust pakkuva kabineti töötaja sõnul muretseda.
"Korduvvaktsineerimisel ei oma tähtsust see, et olete varem saanud teise nimega vaktsiini – tegemist on ühe ja sama preparaadiga," lohutab spetsialist.
"Kui aga tahate perearsti retseptiga ise apteegist vaktsiini osta, siis meie teile seda ei süsti.
Vaktsiini apteegist ostmisel tasub aga arvestada, et see ravim säilib ainult külmas, ja parem on see osta võimalusel sama maja apteegist, kus toimub vaktsineerimine."
Lisalugemine jaapani keeles
Magdaleena polikliinikus töötav perearst kinnitab vaktsineerija sõnu, kuid ei keeldu ka ise oma kundele süsti tegemast.
Kas aga vaktsiin, mida pole võib-olla hoitud vastavalt säilitusnõuetele, ikka soovitud immuunsuse kaasa toob, ei oska perearst ennustada.
Igal juhul olevat kindlam valida vaktsineerimiskabineti teenus, mis oleks Magdaleenas vaid umbes poolteist eurot kallim.

Odavaimalt saab puugivaktsiini käsivarde Tartu ülikooli kliinikumis: täiskasvanule on see maksimaalselt 24,70 ja lastele vähemalt 14,50 eurot.
Rikkam rahvas saab taskukohase annuse kätte Tallinna Qvalitase arstikeskuses, kus suured inimesed peavad loovutama 36 ja lapsed 25 eurot.
Keskmised hinnad on Tallinna suurtes haiglates, jäädes 20–30 euro piiridesse.
Lääne-Tallinna keskhaigla kodulehe rubriigis "Puukentsefaliidivastane vaktsineerimine" pakutakse huvilistele ka lisalugemist puukide kohta lingilt www.puuk.info.
Kahjuks on sealne huvitav info mingil seletamatul põhjusel sulaselges jaapani keeles.
Ravimiinfo.ee järgi maksab täiskasvanu doos TicoVac vaktsiini apteegis 28,40 eurot.
Lastele mõeldud annus on märksa odavam, varieerudes apteegiti 10 euro piires.
Kohe seda igast apteegist kätte ei saa, rohtu tuleb tellida – apteekrid viitavad erilistele hoiutingimustele ning riskidele vaktsiini tagavaraks ostmisel.
Terviseameti andmetel ju-hib puukentsefaliiti nakatumi-se edetabelit Saaremaa, kus 100 000 elaniku kohta oli mullu 60,5 haigestumisjuhtu, järgnesid Pärnumaa (39,6) ja Võrumaa (29).
Kuressaare haigla hinnakirjas vaktsineerimisteenust ei leia.
Haigla infotelefonist aga lohutatakse, et süst tehakse kindlasti ära, kui vaktsiini apteegist kaasa ostate. Süstija telefon jäi eile kahjuks tummaks.

Allikas:
http://www.ohtuleht.ee/526691

Plaaster ennetab borrelioosi haigestumist

Puugihammustuse katmine antibiootikumi sisaldava plaastriga ei lase borrelioositekitajal kehas levida.
Borrelioos ehk Lyme´i haigus on ohtlik bakteriaalne haigus, mida levitavad puugid.
Euroopas võib borreeliabaktereid kanda üle poole puukidest ning haigus on laialt levinud.
Eestis oli 2010. aastal 1721 puukborrelioosi juhtu.
Varases järgus haigust saab ravida antibiootikumidega, kuid hooletusse jäetud borrelioos teeb kahju liigestele, südamele ja närvisüsteemile.
Müncheni Ludwig Maximiliani ülikooli mikrobioloogid uurisid borrelioositekitaja levimist imetajate kehas.
Hiirtega tehtud katsed näitasid, et hammastuskoha määrimine antibiootikumi sisaldava geeliga takistas edukalt haigustekitaja levikut.
Praeguseks on uurimisrühm välja töötanud plaastri, mis sisaldab mikroobide valgutootmist pidurdavat asitromütsiini.
Plaastri tõhusust inimestel uuritakse kolmanda järgu kliinilistes katsetes ning edukate tulemuste korral tuuakse see peatselt ravimiturule.
Uurimisrühma juhi Reinhard Starubingeri sõnul on tegu läbipaistva plaastriga, mis sisaldab väikeses koguses antibiootikumi.
Plaaster asetatakse puugihammustusele, see hävitab haava sattunud borrelioositekitajad ning takistab nakkuse levimist.
Kuna ravimidoos on väga väike, ei tohiks esineda kõrvalmõjusid.
Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Antimicrobial Chemotherapy.

Allikas:
http://novaator.ee/ET/meditsiin/plaaster_ennetab_borrelioosi_haigestumist/
 

Uurimus: ravitud borrelioos ei löö uuesti välja

Antibiootikumidega ravitud borrelioos ehk Lyme'i tõbi ei löö uuesti välja, selgus eile avaldatud Pennsylvania ülikooli ja New Yorgi meditsiinikolledži uurimusest.
Seni on arvatud, et spiroheetbakter Borrelia burddoferi põhjustatud borrelioos võib uueneda, kuigi seda on ravitud antibiootikumidega.
USA teadlaste uurimuse kohaselt on aga iga borrelioos uue nakatumise tulemus, vahendasid New York Times jt.

Teadlased jälgisid 17 patsienti, kellel oli ajavahemikus 1991-2011 vähemalt kaks korda olnud borrelioosi nähtava märgina puugi hammustuskohal punane nahalööve.
Leiti, et iga kord oli bakteri genotüüp erinev.

Antibiootikumide kuuri järel võib patsient muu hulgas tunda valu ja väsimust, mis on seoses bakteri poolt patsiendi immuunsussüsteemile põhjustatud kahjustustest.
Mida rohkem aega nakatumisest on möödunud, seda suuremad on tavaliselt kahjustused. Patsientidele on seni räägitud, et nad kannatavad kroonilise Lyme'i tõve käes, ehkki nende veres ei leidu märke borrelioosibakterist.

Allikas:
http://uudised.err.ee/index.php?06265940
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...