Ettevaatust: puugid asuvad tõenäoliselt varem liikvele

Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul hakkavad puugid tänavu suhteliselt sooja talve ja varajase kevade tõttu tõenäoliselt varem liikuma.
«Ei saa veel öelda, et puugid on liikvel, kuid tõsi on see, et tänavu asuvad nad tõenäoliselt varem liikvele,» ütles Kutsar.

Ta rääkis, et eile näitas termomeeter tema akna taga päikesevarjus juba 13-14 plusskraadi ning kui ka öised külmad varsti mööda saavad, siis hakkavad maapinnalähedased kihid kiiresti soojenema.

«Kui maapinna temperatuur on viis kuni seitse kraadi, muutuvad puugid aktiivseks ja hakkavad pärast talvist paastumisaega otsima, kust süüa saab,» lausus epidemioloog.

Tavaliselt algab puugiohtlik aeg küll aprillist ja kestab oktoobrini, ent Kutsari hinnangul võivad puugid tänavu liikvele asuda juba märtsis.

Puugid ja nende vastsed on eriti aktiivsed kevadel, mil neid on rohkesti pinnaselähedasel kõdul, vanade puulehtede ja kulu all nii metsaniitudel kui ka lehtmetsas.

Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge.

Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi.
Praegu oleks Kutsari sõnul õige aeg inimestele meelde tuletada, et kindlasti tasub end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida, eriti neil, kes palju looduses ringi liiguvad.
Lyme’i tõve ehk puukborrelioosi vastu vaktsiini aga ei ole.


Vaktsineerimine on ennekõike vajalik puukentsefaliidi ohualade piirkondades elavatele püsielanikele, eriti lastele, kuna lapsed on enamasti aktiivse eluviisiga ja viibivad tihedamini looduses. Ka enne maale või laagrisse saatmist peaksid vanemad oma lapsed laskma ära vaktsineerida.

Puugihaiguste eest kaitsmiseks võiks kasutada apteekides müügil olevaid puugitõrjevahendeid. «Kindlasti tuleks kodus ka oma keha üle kontrollida ning neid riideid, millega sai looduses käidud, ei tohiks tuppa tuua, vaid need tuleks ära kloppida õues,» ütles Kutsar.

Kui puuk on end ikkagi naha sisse imenud, siis tuleks see avastamisel võimalikult kiiresti eemaldada.

Samuti tuleks kassid ja koerad enne nende tuppa laskmist üle kontrollida, sest puugid poogivad end väga kergesti neile külge.

Terviseameti andmetel on puukborrelioosi selle aasta esimese kahe kuuga diagnoositud 69 korral, mullu samal ajal registreeriti puukborrelioosi juhte 58.

Kutsari sõnul ei tähenda see kindlasti seda, et puugid on juba praegu liikvel.
«Puukborrelioosi iseärasus on selles, et arstid avastavad selle hiljem.
Inimene võis nakatuda eelmisel aastal, kuid haigusnähud lõid välja ning laboratoorsed analüüsid näitasid seda alles nüüd,» nentis ta.

2014. aastal registreeriti Eestis 83 puukentsefaliidi haigusjuhtu ja 1289 puukborrelioosi juhtu. Puukentsefaliiti tänavu tuvastatud ei ole.

Puugihammustuse vältimiseks:
•kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata
•püksisääred topi sokkide või kummikute sisse
•kasuta putukatõrjevahendeid
•pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused

Kui puuk on hammustanud:
•katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised
•kui see endal ei õnnestu, siis pöördu arsti poole abi saamiseks
•ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest
•võta temast võimalikult pea lähedalt kinni
•võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult
•pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga
•kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest

Allikas:

http://tervis.postimees.ee/3124031/ettevaatust-puugid-asuvad-toenaoliselt-varem-liikvele

Vene teadlased töötasid välja puukide taskutesti

Vene teadlased töötasid välja taskusse mahtuva seadme, mis võimaldab välitingimustes määrata puukentsefaliidi ja -borrelioosi ehk Lyme'i tõve viiruse olemasolu puugis.
Lähiajal toimuvad seadme katsetused ning müügile võib see jõuda tuleval aastal, vahendas Interfaks viitega osaühingule Umium, kus see loodi koos Tomski ja novosibirski mikrobioloogidega.

Testimiseks eemaldatakse puuk nahalt spetsiaalse hargi abil.
Seejärel tuleb puuk panna silindrisse ja seibi ja kolvi vahel puruks hõõruda.
Pärast seda on silindri sisu vaja segada mõne tilga veega ja suruda segu testiribale.

Testiriba toimimise põhimõte on selle loojate sõnul sarnane rasedustestiga: esimese joone ilmumine näitab, et test on õigesti läbi viidud, teise - entsefaliidi olemasolu, ja kolmanda - puukborrelioosi esinemist.

Seadme loojate arvates on sellest kasu jahimeestel ja matkajatel, kuid see ei tähenda, et neil ei ole vaja minna seroprofülaktika punkti, kus tuleb purukshõõrutud puuki põhjalikumalt uurida.

Väljatöötajate arvates võib seade hakata maksma umbes 100 rubla (2,44 eurot).

Allikas:
http://uudised.err.ee/v/varia/46d14e46-937b-430b-b318-b4ed6f530554

Arstid on puukborrelioosi diagnoosides oskuslikumad

Ehkki puukborrelioosi esinemissagedus mullu võrreldes 2012. aastaga langes, on see terviseameti kinnitusel jätkuvalt kõrgel tasemel.

Puukborrelioosi haigestumisi registreeriti meil möödunud aastal 1132 korral, puukentsefaliiti haigestumisi oli 114. 2012. aastal olid need arvud vastavalt 1546 ja 178.
Tõeliseks borrelioosiaastaks oli aga 2011, mil registreeriti 2303 borrelioosijuhtu.
Puukentsefaliiti haigestumisi oli siis 250.
«Pärast 2007 aastat on perearstid ja eriarstid oluliselt parandanud teadmisi puukborrelioosi suhtes, mille tulemusena on kasvanud laboratoorsete uuringute arv ja selgunud enam-vähem tegelik puukborrelioosi haigusjuhtude arv aastas,» nentis terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.
Puukide arvukus kasvab
Puukide arvukus ja nende bioloogiline aktiivsus looduses on viimaste aastate jooksul oluliselt kasvanud ja seda mitte ainult Eestis, seetõttu on  oluliselt tõusnud inimeste kokkupuude puukidega ja nakatumise sagedus, lisas Saluri.
Vaatamata ennetussoovitustele kasutada puugipeleteid, riietuda sobilikult loodusesse minnes, pööratakse terviseameti kinnitusel jätkuvalt liiga vähe tähelepanu puukide hammustuse ennetamisele.

Allikas:
http://tarbija24.postimees.ee/2754108/arstid-on-puukborrelioosi-diagnoosides-oskuslikumad

Bioloogid jäädvustasid puukide toitumisviisi

Saksa ja USA teadlastest koosneval töörühmal on läinud korda lähivaates filmida puukide toitumisprotsessi.
Videolõikude analüüsimine annab paremat aimu, kuidas vereimejad nahka läbistada ja end mitmeteks päevadeks peremeesorganismi külge aheldada suudavad.

 

Pikaajaline toitumisprotsess on puukide lõugtundlate arengut oluliselt vorminud.

Ämblikulaadsetele ei piisa ainult võimalusest teha kiire nahka läbistav piste, vaid need peavad toimima ka ankrupunktina.

Toitumismehaanika paremaks mõistmiseks hukkas Dania Richter kaaslastega viis hiirt ja paigutas nende kõrvadele Euroopas laialt levinud võsapuugid (Ixodes ricinus).

Töörühm kasutas järgnevalt toimuva filmimiseks kiirkaamerat ja mikroskoopi.

Paralleelselt tegid bioloogid ülesvõtteid ülikõrget lahutusvõimet pakkuva skaneeriva elektronmikroskoobiga.

 

Richter leidis, et pärast toitumiseks sobiva koha leidmist alustavad puugid hüpostoomiks kutsutava kinnitusjätke tipus asuva kahe lõugkobijaga lõiketöid.

Puuk surub neid vaheldumisi järjest sügavamale naha sisse.

Tagasilibisemist takistavad lõugkobijaid katvad kidad.

Tavaliselt näib piisavat umbes kolmekümnest taolisest liigutusest.

Sobivale sügavusele jõudes toimub lõikeriistade pikenemine.

Puuk surub nende otsi rinnule ujudes kätega tehtavale liigutustele sarnaneva liigutusega rohkem lahku, misläbi meenutab hüpostoomi ots V-tähte.

Manöövriga surutakse need veelgi sügavamale naha sisse.

Seejärel on aeg veelgi suuremate ogadega kaetud hüpostoom täielikult haava suruda.

Elundi sügavamale viimiseks kordab puuk lõugkobijatega eelnevalt tehtud liigutust veel kuni kuus korda.

Viimaks on aeg vereimemiseks.

Isu täitmiseks kulub paar päeva, mis pakub näiteks Lyme'i tõve põhjustavatele parasiitidele küllaldaselt aega puugi soolestikust uue peremeesorganismi vereringesse jõuda.

Samas on taoline lõugtundla ehitus omane vaid emastele puukidele.

Isaste puukide vastav elund on kohastunud spermide edastamiseks.

Vaata videot siit
 

Allikas:

http://teadus.err.ee/artikkel?id=10477&cat=1

Kuidas puugihaigust ära tunda

Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole.

Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega.

Need vaevused kestavad kuni nädala, seejärel saab enamik inimesi uuesti terveks.

Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse – tekitada ajukelmepõletiku.

Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne.

Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde!

Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole, antibiootikumid ei aita.

Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse.

Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi  kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad.

Kõige tavalisem borrelianakkuse tunnus on nahalööve (paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik), mis tekib hammustuskohal 1–4 nädala pärast.

Varem või hiljem lööve kaob. Kuid haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes, südames.

Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega.

Nii puukentsefaliit kui ka puukborrelioos on looduskoldelised haigused ning nende haigustekitajate loodusperemeesteks on linnud, pisinärilised ja ka suuremad imetajad.

Haigustekitajad ringlevad loodusperemeeste vahel puukide vahendusel.

Sellest tuleneb ka haiguse erisugune ilmnemine piirkonniti ja sesoonselt.

Kus puuk varitseb

Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge. Enamasti puuk varitseb rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal. Tihtipeale märkame me puuki alles siis, kui ta on roninud juba ülakehale, mitte aga ta ei kukuta end inimestele puu otsast.  

Puugihammustuse vältimiseks:

•  kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata, püksisääred topi sokkide või kummikute sisse; kasuta putukatõrjevahendeid; 

•  pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused.   

Kui puuk on hammustanud: 

•  katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised; 

•  kui see endal ei õnnestu, siis pöördu arsti poole abi saamiseks; 

•  ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest; 

•  võta temast võimalikult pea lähedalt kinni; 

•  võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult; 

•  pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga; 

•  kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest. 

 

Allikas:

http://www.kliinik.ee/teemalehed/vaktsineerimine/aid-15399/Kuidas-puugihaigust-%C3%A4ra-tunda-

Puukborrelioos ehk Lyme`i tõbi

Haiguse kirjeldus

Puukborrelioos on puukidega leviv haigus, mis kahjustab nahka, närvisüsteemi,
liigeseid ja südant.
Puukborrelioosi haigestumist iseloomustab geograafiline levik ja
sesoonne aktiivsus.
Eesti on puukborrelioosi leviku endeemiline piirkond. Eestis
levitavad puukborrelioosi tekitajaid kaks puugiliiki: võsa- ja laanepuuk.
Puugid muutuvad aktiivseteks varakevadel, mil pinnas soojeneb vähemalt +5 kraadini.
Puugihooaeg kestab tavaliselt oktoobrini.

Haigustekitaja

Puukborrelioosi tekitajaks on spiroheet Borrelia burgdotferi, mida inimestele
kannavad üle puugid.

Nakkusallikas

Puukborrelioosi nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed,
hobused, põdrad, hirved ja muud loomad, kelle verest puugid toituvad.
Loomad on
bakterite kandjad, kes ise ei haigestu.

Levikuteed

Borrelioosi tekitajate ülekandjateks inimestele on puugid, kes verd imedes kannavad
ühtlasi üle ka borreliabakterit.
Haigus ei levi inimeselt inimesele, seega haige ei ole
teistele nakkusohtlik.
Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja
lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt
ennast ohvri riiete külge.
Enamasti varitseb puuk ohvrit rohukõrrel mõnikümmend
sentimeetrit maapinnast kõrgemal.
Tihtipeale märkame me puuki alles siis, kui ta on
roninud juba ülakehale, mis kindlasti ei tähenda, et puugid kukutavad end inimeste
peale puu otsast.

Haigusnähud

Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis
borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva kuni nahka imendunud
puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad.
Puukborrelioosile on iseloomulikud palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus,
liigeste ja lihaste valud, kaalu langus.
Haiguse peamiseks tunnuseks on nahalööve
erythema migrans, mis kujutab endast vähemalt 5 cm läbimõõduga punetavat laiku.
Erüteem tekib 60-80% nakatunutest puugi hammustuse kohale 1–4 nädala jooksul
pärast puugihammustust.
Aja möödudes lööve kaob.
Ravimata jäänud borrelioos
võib põhjustada kroonilist haiguskulgu: närvisüsteemi-, südame- või liigeskahjustusi.
Puukborrelioosi registreeritakse aastaringselt.
Talvel registreeritud puukborrelioosi
juhud on tavaliselt need, mille puhul inimene on pöördunud arsti poole haiguse
tüsistuste, kõrvalnähtude või jääknähtudega.
Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega.
Pärast puukborrelioosi läbipõdemist ei teki immuunsust ning inimene võib uuesti
nakatuda.

Diagnoosimine

Haigus diagnoositakse kliiniliste sümptomite, anamneesi (eelnev puugihammustus) ja
spetsiifiliste viirusevastaste antikehade tuvastamisega veres või seljaajuvedelikus.

Ennetamine

Kuna puukborrelioosi vastane vaktsiin puudub siis saab haigestumist ennetada vaid
puugihammustusi vältides.
Puugihammustuse vältimiseks:
• kanna heledat, pikkade varrukatega riietust, kust puugid kergesti silma
hakkavad. Püksisääred topi sokkide või kummikute sisse;
• kasuta putukatõrjevahendeid;
• pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka
kõrvatagused.
Kui puuk on hammustanud:
• katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis
on ka paar tundi olulised;
• kui ise puuki kätte ei saa, siis pöördu arsti poole abi saamiseks;
• ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või
määrimisest;
• võta puugist kinni võimalikult pea lähedalt;
• võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline
puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult;
• pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga;
• kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või
ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või hakkab hammustuskoht
punetama, siis otsi abi arstilt. Kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või
puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.
Puukborrelioosi esinemine
Borrelioosi haigestumine on hakanud oluliselt kasvama alates 2007. aastast – 721
haigusjuhtu. 2006 – 482; 2008 – 1423; 2009 – 1787; 2010 – 1721

Allikas:
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/Borrelioos.pdf