Puugihaiguste eest saab ennast kaitsta

Euroopa riikide statistika kohaselt kuulub Eesti koos teiste Balti riikidega puukentsefaliidi leviku poolest Euroopa riikide tippu ning on nimetatud väga kõrge riskiga piirkonnaks.
Pealinn uuris dr Karin Sarapuult, kuidas end puugihaiguste – entsefaliidi ja borrelioosi – eest kaitsta.
Tavaliselt öeldakse, et puugisüst tuleb teha kevadel, enne kui puugid aktiivseks muutuvad.
Kas praegu, mais, on juba liiga hilja vaktsineerida?
Puukentsefaliidiga on nii, et selle vastu ei ole kunagi hilja vaktsineerida.
Kevadel lihtsalt kampaania hoogustub ja tuletame inimestele meelde, et vaktsineerida on vaja.
Neil, kellel puukentsefaliidi vastane süst on üldse tegemata, on praegu viimane aeg alustada, et loodusesse minnes oleks immuunsus olemas.
Kuigi puugisüsti tuleb esimesel korral teha kolm korda, on pärast esimest doosi juba üle 90% immuunkaitse olemas.
Teine doos tuleb teha kusagil kuu pärast ja kolmas 9-12 kuu pärast.
Edasi on pikem vahe kolme või viie aasta pärast.
Tasuks kindlasti meelde tuletada ka seda, et kui kunagi on vaktsineerimist alustatud, kuid mingil põhjusel pooleli jäetud, siis ei pea alustama otsast peale.
Piisab lihtsalt uuest ühekordsest doosist, aga siis võiks jälle rutiinse skeemi järgi edasi minna.
Inimesed entsefaliiti väga ei pelga, möödunud aastal oli vaid 114 haigestumust, mis pole ju palju, äkki siiski ei ole vaja end selle vastu kaitsta?
Arvatakse tõesti, et puukentsefaliit on selline haigus, mis eriti kedagi ei taba.
Mõnigi ütleb, et tal on kogu aeg puuke olnud ja midagi pole juhtunud.
Kuid paraku ei ole võimalik ette näha, millal juhtub tulema see nakatunud puuk, kelle käest viirus saadakse.
Ja see haigus ei ole naljaasi.
Inimesed, kes on seda põdenud või näinud lähedasi põdemas, teavad seda väga hästi.
Viimase kümne aastaga on oluliselt tõusnud borrelioosi nakatumiste arv, miks?
Ühest küljest seda diagnoositakse rohkem.
Ja kuna borrelioos on selline haigus, mida ei ole kerge diagnoosida, siis võib oletada, et on ka ülediagnoosimist.
Aga igal juhul – seda haigust on palju, kindlasti rohkem kui 10-20 aastat tagasi.
Kuna suur osa endisi põllumaid on jäänud sööti ja võsastunud, siis on ka puukide arvukus kasvanud.
Kas puugid on ka haigemad?
Rootsis tehtud uuringute järgi kannab iga kolmas puuk borrelioosi pisikut.
Eestis ei ole minu teada borrelioosi osas sellist uuringu tehtud, küll aga tehakse puugikorjeid ja uuritakse, kui palju on entsefaliidiga nakatunuid.
Samas tuleb tõdeda, et borrelioosi levik on tõesti lai ning nüüd on veel ka uusi haigusi, mida puugid edasi kannavad.
Puugid kannavad veel mõningaid viirusi, mis õnneks ei ole väga sagedased ja ka ei kulge nii ägedalt.
Aga igatahes mitte HIV-i?
Ei, HIV-i kindlasti mitte.
Kust puuk ise viirused peale korjab?
Ta sünnib haigena.
Haige emaspuugi järeltulijad on kolm põlve nakkusohtlikud.
Puugid saavad viirusi ka loomadelt.
Ja puuk on sedavõrd vastik elujõuline tegelane, et Eestis tal looduses vaenlast ei ole – keegi teda eriti süüa ei taha.
Vanasti öeldi, et puuk varitseb lepavõsas, aga tegelikult võib ta tulla igalt poolt.
Ei tasu arvata, et puuk on ainult metsameeste või kaitseväelaste mure.
Puugi võib saada ka linnaaiast rohukõrre pealt või kodulooma seljast.
Kui puuk kiiresti avastada, kas siis on nakatumisoht väiksem?
Kindlasti.
Kuid nakatumise kiirus on entsefaliidi ja borrelioosi puhul erinev – esimese puhul võid nakatuda praktiliselt kohe, samas borrelioosi nakkuse saamiseks läheb tunde.
Entsefaliidi viirus on puugi süljes, mis hakkab mõjuma kohe, kui puuk oma sakilise iminokaga inimese sisse augu puurib.
Noka peal on tuimestav vedelik, nii et seda puurimisprotsessi pole nahal väga tunda.
Aga borrelioosi tekitaja elab puugi seedekulglas, kõigepealt imeb puuk verd, laseb selle läbi seedimisorganite ja siis alles jõuab nakkus inimese organismi.
Öeldakse, et puuk peab olema sees 24 tundi, enne kui borrelioos külge tuleb.
See on ju väga lohutav – kui inimene on entsefaliidi vastu vaktsineeritud ja ennast iga kord pärast murus- ja metsasmüttamist korralikult üle kontrollib, siis on puugihaigus üldiselt ennetatav?
Jah, kui metsast tulete, tuleks end kindlasti kohe üle kontrollida.
Puuk otsib sooja kohta – ta armastab kõrvataguseid, kaenlaaluseid, kubemepiirkonda.
Me ei tea päris täpselt, mis see on, mis puugi inimese peale tõmbab – on see lõhnaärritus või soojus…
Igatahes mõnd inimest armastavad puugid rohkem kui teist.
Metsa minnes võiks kanda pikkade säärte ja varrukatega riideid, soovitatavalt heledaid, sel lihtsal põhjusel, et heledalt pinnalt paistab puuk paremini silma.
Paraku ei pruugi puuki alati näha.
Haigust kannavad ju juba imepisikesed puugipojad – nümfid.
Selline nümf võib olla niimoodi üle käinud, et inimene ei tea sellest midagi.
Juhtumeid, kus inimene on nakatunud, aga ta ise ei tea, et tal puuk oleks olnud, on küllalt palju.
Mis entsefaliit inimesega teeb?
Entsefaliit on viirushaigus, mis kergemal juhul põhjustab vaid gripisarnaseid nähtusid – kerge palavik koos pea- ja lihasvaludega.
Samas 10–30% juhtudel tungib viirus edasi ajju ja ajukelmetesse ning umbes nädal pärast esmaseid nähtusid tõuseb palavik uuesti, tekivad peavalu, iiveldus, kuklakangestus, unisus, treemor, krambid, halvatused ja psüühilised muutused.
Entsefaliidi vastu ei ole antibiootikumravi ja seda saame ravida ainult sümptomaatiliste ravimitega, et kergendada ja leevendada haiguse kulgu.
Entsefaliit võib kahjustada ajustruktuuri, millest tulenevalt võivad jääda mäluhäireid ja pearinglus. Mõnel, kellel on väga halvasti läinud, võivad tekkida rängad närvikahjustused kuni liikumishäireni või vaimsete häireteni.
Aga kui sa korra oled entsefaliidi läbi põdenud, siis rohkem ta sind ei kimbuta?
Ning lastel pidi see kergesti kulgema?
Jah, korra läbi põdenuna tekib entsefaliidi suhtes immuunsus.
Ning laste puhul on tõesti nii, et kuni 5-6 aasta vanused lapsed kas ei põe entsefaliiti või põevad väga kergelt.
Samas on ka üksikuid erandeid, sellepärast ei tasu arvata, et laps ei võiks väga raskelt haigestuda.
Borrelioos kuuldavasti kulgeb mõnel inimesel samuti väga raskelt ning võib suisa sandistada.
Borrelioos on bakteriaalne haigus.
See haigus ei kulge paraku ühe klassikalise pildi järgi – kõigil inimestel ühtede sümptomitega ja ühtmoodi.
Sümptomid võivad olla erinevad ja inimese reaktsioon haigusele võib olla väga erinev.
Isegi kui on antibiootikumikuur läbi tehtud, võivad sümptomid veel edasi olla – lihas- ja liigesvalu, seljavalu, ärritavus.
See ei tähenda, et ravi on poolik olnud. See on tõesti ebameeldiv haigus.
Ravimata borrelioos võib minna kulult väga raskeks – ta võib kahjustada närvisüsteemi, südant, liigeseid, neere.
Teisalt võib borrelioosi läbi põdeda nii, et sa ise ei teagi.
Borrelioosile on antibiootikumiravi, seda oskab määrata perearst.
Muuseas, Ameerikas on olemas ka puukborrelioosi vaktsiin, kuid meil on teist tüüpi puugid, kellele ameerika rohud ei mõju.

Allikas:
http://tarbija24.postimees.ee/2803864/puugihaiguste-eest-saab-ennast-kaitsta

Terved inimesed trügivad puugianalüüsi tegema

Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH) sõnul näib sel aastal olevat eriti palju neid terveid inimesi, kes soovivad end pärast puugihammustust igaks juhuks testida.

Internetifoorumites kirjutavad mitmed mures inimesed, kes ei suuda uskuda, et võivad pärast puugihammustust ka täiesti terved olla.

«Käisin perearsti juures puugitesti tegemas, öeldi, et analüüs on täiesti korras.
Samas, mul on kõik borrelioosi tunnused, mis üldse olla saavad.
Perearst soovitas Merimetsa pöörduda, kus saab tundlikuma testi teha,» kirjutas üks inimene.
LTKH kommunikatsioonijuht Diana Lorents selgitas, et antikehi niisama ei määrata, vaid seda tehakse juhul, kui on kahtlus borrelioosile.
«Jah, neid inimesi on sellel aastal kuidagi eriti palju, kes sellise sooviga pöörduvad, et neid hammustas puuk ja igaks juhuks tahaks teha analüüsi.
Aga kuna me siiski ravime haigust, mitte analüüsi, pole mõtet niisama analüüsida, kui inimene tunneb ennast hästi,» rõhutas Lorents.
Seesuguste pöördumiste arvu ei oska LTKH öelda, sest haigla ei pea arvestust selle üle, millise probleemiga patsient polikliiniku vastuvõtule täpselt pöördus – seega ei tea, kui paljud on avaldanud soovi puugianalüüsi teha.
Lorents lisas, et puugimurega peaks esmalt ikka perearsti poole pöörduma.

Allikas:
http://www.tarbija24.ee/1318284/terved-inimesed-trugivad-puugianaluusi-tegema

Kulutuli tapab inimesi, mitte puuke

Paljud täna keskealised inimesed nägid lapsepõlves puuki vaid korra või paar, nüüd aga võib metsast või niidult koju tagasi jõuda mitmekümne puugiga riietel.
Ja oh seda hirmu – äkki saan borrelioosi või entsefaliidi!

Kas puuke on tänapäeval tõesti rohkem kui vanasti?
Miks me neist nii hirmus palju räägime ja miks nii paljud inimesed puukidelt nakkushaigusi saavad, uuris Maaleht Keskkonnaameti looduskaitsebioloogilt Tõnu Talvilt.

„Puukide ja eriti just haigusi kandvate puukide levimisel on mitu põhjust,“ sõnab Talvi hakatuseks. „Esiteks, veel kakskümmend viis aastat tagasi ei tuntud meil borrelioosi, seda ei diagnoositud ja temaga ei seotud inimese haigestumist.“

Inimeseja puugi elustiil on muutunud
Euroopas tehtud uuringutega on kindlaks tehtud, et haigust põhjustava Borrelia levik puukide abil on aastakümnete jooksul järjekindlalt põhja suunas liikunud.
On selle taga kliima soojenemine, vaheperemeeste (ka metskitsede) arvukuse tõus ja levik põhja poole, või mõni muu tegur, ei osata üheselt ja selgelt kinnitada.
„Teiseks, inimese tegevus ja elustiil on viimase poolsajandi jooksul oluliselt muutunud.
Kui varem oli iga rohumaa hoolsalt karja- või heinamaana majandatav, karjatati ka väga suurt osa inimese naabruses asuvaid metsi (puiskarjamaad), siis ei tekkinud ulatuslikel aladel paksu kulukihti, mis on soodne talvitumispaik puukidele ja väga soodne elupaik puukide vaheperemeestele – pisinärilistele hiirtele ja putuktoidulistele karihiirtele-siilidele,“ vaatab Tõnu Talvi ajas tagasi.
Tänapäeval on valdavaks saanud kas väga intensiivse majandamisega rohumaad, mida niidetakse isegi mitu korda aastas ja karjatatakse, või endised rohumaad, mis on kasutusest täiesti väljas. Kunagised niidud, puisniidud, puiskarjamaad kulustuvad ja võsastuvad.
Need on aga ideaalsed elupaigad nii puukidele kui nende vaheperemeestele.

Loodust tuleb kartmise asemel tunda
„Võrrelge kasvõi fotosid 20. saj alguse külamaastikust ja tänapäeva suvitustalu ümbrust.
Kus on rohi viimse kui libleni madalaks näritud, võsa pliidi all põletatud?
Ja kus algab peale 50 ruutmeetri iganädalaselt trimmerdatud kultuurmuru põlvini ulatuv rohi ja võsa!“ küsib kogenud loodusemees.
Ometi on hulk inimesi, kes kevadeti mõistuse- ja seadusevastaselt kulu põletades puuke, kes vanasti vabalt ringi liikuvate koduloomade külge kinnitusid, nüüd aga inimeses omale söögilauda otsima tulevad, hävitada püüavad.
„Vaatasin just üle 2009. aastal avaldatud, California põõsastikes ja niitudel tehtud kulupõletamise eksperimendi uurimistulemused.
Ja need väidavad selgelt, et kulupõletamisel ei ole puukide arvukusele olulist mõju,“ selgitab Tõnu Talvi.
Küll aga hukkub rumala lauspõletamise tulemusel lugematu hulk erinevaid loomi-putukaid, kelle vastu see tuli suunatud ei ole.
Pea igal aastal hukkub kulupõletamise tulemusel Eestis ka mõni inimene või hävib majapidamine.
Mis puutub sellesse, et puugid kannavad inimesele ohtlikke nakkushaigusi ning nendesse haigestumine suureneb iga aastaga, siis paanikaks ei ole vähimatki põhjust.
„Loodust ei tohi karta, teda peab tundma ja temaga arvestama," tuletab Talvi linnastunud inimestele meelde.

Allikas:
http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/kulutuli-tapab-inimesi-mitte-puuke.d?id=66091278

Puugi vastu aitab küüslauk

"Puukide vastu aitab tõeliselt ainult üks asi - küüslauk! Olen elanud Saaremaal ja Muhumaal ning tean, mismoodi ennast ja oma peret nende eest kaitsta," kirjutab Maalehe lugeja Juhan.

Kõige kindlam viis küüslauku puukidevastases võitluses kasutada on seda lihtsalt süüa.
Ilmselt tekitab see nii veres kui nahas mingisuguse erilise lõhna, mida puuk ei talu.
Olen rahulikult vaadelnud puugi käitumist mitmel korral, kui ta mulle käe peale on ilmunud.
Tundub, et ta hüppab nagu kirp!
Puuk askeldab käe naha peal, justkui otsides, kuhu edasi minna.
Natukese aja pärast aga on kadunud. Minu arvates ta siiski hüppas minema…
Lapsed küüslauku eriti süüa ei taha ja sellepärast olen neile enne õue minekut taskutesse värskeid küüslauguküüsi poetanud.
Mõnikord olen ka nende jalgu ja kingakesi
küüslauguga määrinud.
Taskusse küüne panek on osutunud aga piisavalt efektiivseks.
Peale kõige muu on küüslauguküünt taskus kandev lapseke hakanud seda tasapisi närima ja niimoodi siis ka küüslauku sööma õppinud.
Mul on aastatepikkune kogemus ja katsetatud kümnete inimeste peal, kes meil siin külas on käinud. Soovitan julgelt!
Pealegi ei tule sellest kunagi mingit kahju.

Allikas:
http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/lugeja-soovitab-puugi-vastu-aitab-kuuslauk.d?id=66093324

Puukborrelioos – liigne paanika või tõsine mure?

Saaremaal, kus haigestumus puukborrelioosi on Eestis kõige suurem, on puugid tervemad kui Ida-Virumaal, kus haigestumus on kõige väiksem.

Mitmed spetsialistid on seisukohal, et Eesti kannatab puukborrelioosi hüperdiagnostika all, sest meie statistika näitab mitu korda suuremat haigestumust kui lähiriikides.
Mullu oli meil 100 000 inimese kohta 115 borrelioosi haigusjuhtu, samas Lätis oli vastav näitaja 35 ja Soomes 29. 2011. aastal oli meil haigusjuhtude arv 100 000 elaniku kohta 172, Soomes samal ajal 31 ja Lätis 39. Eriti teravalt hakkab silma haigete hulk Saaremaal – mullu oli Eesti suurimal saarel terviseameti kinnitusel 100 000 elaniku kohta 689 borrelioosijuhtu, tunamullu 1048.
Tartu Ülikooli kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja Matti Maimets on seisukohal, et haigestumuste arv ei saa lähiriikidega võrreldes nii erinev olla. Tema arvates seisneb probleem selles, et Eestis kiputakse igasugustele tervisehädadele panema kergekäeliselt borrelioosi diagnoosi.
«Pole põhjust arvata, et Eestis on rohkem puuke kui mujal Euroopas. Paljudes kohtades langeb puukide arvukus inimtegevuse tõttu drastiliselt,» tunnistas ka Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadur Julia Geller, toonitades, et iga puuk ei ole nakkusekandja ja kokkupuude puugiga ei tähenda kohe veel haigestumist.
«Puukborrelioosi on meil kerge ülediagnoosida,» kinnitas Matti Maimets. Puukidega kokkupuutumine on Eestis väga tõenäoline – käime ju kõik vahel metsas ja niidul.
«Kui oleme kunagi haigust kandva puugiga kokku puutunud, siis inimene ei pruugi haigeks jääda, aga borrelioosi antikehad tekivad temas ikkagi ja kestavad terve elu,» rääkis Maimets.
Ta tõi näite: kümneaastasena puukidega kokku puutunud mees läheb 60-aastaselt kaelavaluga arstile ja talle tehakse analüüs. Antikehad on positiivsed. «Arst ütleb hurraa, meil on diagnoos käes – borrelioos! Tegelikult on tegemist ealiste terviseprobleemidega,» rääkis Maimets.
Seetõttu on Maimetsa sõnul lepitud kokku borrelioosi kliinilises pildis, ilma milleta pole mõtet verd ega seljaajuvedelikku analüüsidagi. Tema sõnul on laboratoorsed uuringud abiks küll kliinilise leiu kinnitamisel, kuid kunagi ei tohiks diagnoos põhineda üksnes neil ega ebamäärastel sümptomitel.
Kõige selgemalt annab borrelioosist märku migreeruv erüteem, mida rahvakeeli nimetatakse punaseks ringiks. Seda esineb Maimetsa kinnitusel koguni 95 protsendil borrelioosijuhtudest. «Erüteem võib suureneda, vahel on see keskelt heledam ja äärtest tumedam. Vahel tekivad ka sekundaarsed erüteemid teistesse kehapiirkondadesse,» kirjeldas Maimets.
Samas esimene punetav laik ümber puugihammustuse ei ole erüteem, vaid lihtsalt reaktsioon puugile, mis kaob enamasti paari päevaga. «Migreeruv erüteem tekib tavaliselt kolmandal kuni viiendal päeval ja hakkab laienema. Siis on kindel, et tegemist on borrelioosiga,» rääkis Maimets. Harva juhtub, et erüteemi ei tekigi.
«Järgmisena on kõige sagedamad närvisüsteeminähud, aga ka need peavad olema selgesti diagnoositavad,» rääkis arst. Lastel esineb näiteks näonärvihalvatust, mille tagajärjel vajub üks suunurk alla.
Veel iseloomustavad borrelioosi ootamatult tekkinud «radikuliit» või südamehäired. «Äkki jääb südamelöögisagedus väga aeglaseks või tekivad
ootamatult liigesetursed,» rääkis Maimets. Kui kõik muud haigused on välistatud ja antikehad positiivsed, on võimalik öelda, et tegu on borrelioosiga.
Terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri kinnitusel oli eelmisel aastal 73 protsenti borrelioosi diagnoosidest pandud laboratoorse kinnituse alusel, ülejäänud kliinilise pildi alusel. Tunamullu oli borrelioosi diagnoosimise aluseks laboratoorne kinnitus umbes 84 protsendil juhtudest, kliinilise pildi alusel pandi diagnoos 16 protsendil haigestumistest.
2009. aastal uuris meditsiinilabor Quattromed terviseameti palvel täiendavalt Saaremaalt võetud positiivseid borrelioosi proove – see uuring ülemäärast ülediagnoosimist ei kinnitanud, kuid samas ka ei välistanud.
Ka TAI viroloogia osakond on uurinud Eesti puuke. Näiteks aastatel 2006 kuni 2009 Saaremaal kogutud puukidest olid Borrelia-positiivsed umbes 11 protsenti (93 puuki 869 uuritust), Läänemaal kuus protsenti (12 puuki 200 uuritust). Samas aga olid 2012. aastal uuritud Saaremaa puukidest umbes 20–30 protsenti Borrelia-positiivsed. Pärnumaal oli see näitaja peaaegu sama. «Üle Eesti ongi see näitaja keskmiselt 15 protsenti, varieerudes neljast protsendist kuni 30 protsendini,» lausus Julia Geller TAIst.
Samuti mainis Geller, et Tartu-, Valga-, Võru- ja Ida-Virumaal on Borrelia suhtes positiivseid puuke mõne protsendi võrra rohkem, mis võib olla tingitud sellest, et Ida- ja Lõuna-Eestis on kaks puugiliiki – laanepuuk ja võsapuuk. Seejuures diagnoositakse puukborrelioosi Ida-Virumaal kõige vähem.
Kui aastatel 2006 kuni 2009 uuritud Saaremaa puukidest olid Borrelia-positiivsed 11 protsenti, siis Ida-Virumaal oli see protsent 16. Samas tunnistas Geller, et puugid ei ole kõikjal ühtlaselt levinud. «Oleme käinud Ida-Viru metsades, kus lähedal on suvilad ja eramajad. Inimesed, kes seal päris kaua elavad, väidavad, et aastakümnete jooksul pole nad kunagi näinud puuke enda ega koduloomade peal,» selgitas teadur.
Gelleri arvates ei pruugi seega kõrge borrelioosi haigestumise tase teatud maakonnas olla seotud puukide arvukuse või puukide infitseeritavusega, vaid pigem on põhjuseks  ülediagnoosimine, mitteühtlane puukide levimus või näiteks looduslikud eripärad ning inimeste harjumused ja elukombed.
«Kui borrelioosi diagnoos kergekäeliselt ära pannakse, võib jääda tegelik haigus üldse ravimata. Näiteks võib inimesel olla hoopis vähk, aga ta saab borrelioosi diagnoosi ja vale ravi,» tõdes doktor Maimets.
Borrelioosi antibiootikumiravi kestab kaks kuni neli nädalat. «Ametlik seisukoht on selline, et kui puukborrelioosi on üks kord korralikult ravitud, siis seda uuesti ravima ei pea,» kinnitas Maimets, kelleni on jõudnud patsient, kes on saanud kahe aasta jooksul 13 antibiootikumikuuri borrelioosi raviks.
Maimetsa sõnul ei juhtu tegelikult üldjuhul midagi, kui inimene borrelioosiga arstile ei jõua: «Pikaajalisi kahjustusi üldjuhul ei teki ka siis, kui haigus jääb ravimata. Iga infektsioon lõpeb ära, immuunsüsteem saab üldjuhul sellest jagu ja raskeid tüsistusi peaaegu ei olegi.»
Mõni inimene võibki borrelioosi «püstijalu» põdeda. «See võib piirduda ühe-kahepäevase peavaluga, sest umbes pooled puukborrelioosi haigestunud ei ole kunagi haiguse andnud puuki näinud,» selgitas arst.

Allikas:
http://www.tarbija24.ee/1274412/puukborrelioos-liigne-paanika-voi-tosine-mure

Uut puugihaigust võib esineda ka Eestis

Palju on juttu olnud puukide levitatavast uuest haigusest anaplasmoosist. «Eesti kohta on andmeid vähe, aga kui me vaatame olukorda Euroopas, siis ei ole mingit põhjust arvata, et seda haigust Eestis ei oleks,» tunnistas Tartu Ülikooli kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja Matti Maimets.

 

Terviseameti teatel kuulub anaplasmoos selle aasta 1. aprillist registreerimisele, kuid seni ei ole ühestki haigusjuhust teada antud.
Haigus algab gripilaadsete haigusnähtudega, esineb palavik, pea- ja lihasvalu.
Lisaks tekivad veremuutused – võib tekkida trombopeenia, mille korral langeb vere hüübimisvõime, lümfopeenia, mille tagajärjel suurenevad lümfisõlmed, või leukopeenia ehk valgeliblede arvu langemine veres.
Haigus allub antibiootikumiravile ja kui samal ajal on puuk andnud inimesele ka borrelioosi, siis ravitakse mõlemat haigust korraga.
Haigusest on võimalik täielikult terveks saada.
«Näiteks noore inimese puhul, kellel oli puuk ja kellel on vere valgeliblesid liiga vähe, võiksime mõelda anaplasmoosile.
Inimesel peavad olema veremuutused, mida ei ole võimalik põhjendada muudmoodi,» rääkis Maimets.

Allikas:
http://www.tarbija24.ee/1274606/uut-puugihaigust-voib-esineda-ka-eestis

Borrelioosivaktsiin ei läinud kaubaks

Aastaid tagasi oli USAs müügil puukborrelioosivastane vaktsiin, kuid seda ei ostetud ja tootmine lõpetati.

 

Ravimifirma Baxter on välja töötamas puukborrelioosivastast vaktsiini.
Tartu Ülikooli kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja Matti Maimetsa sõnul oli tegelikult 1998. aastal borrelioosivaktsiin Ameerikas müügil, kuid kuna seda ei ostetud, siis lõpetati vaktsiini tootmine. «Väga hea vaktsiin oli, töötas hästi,» kinnitas Maimets.
Samas ei toiminud vaktsiin jällegi Euroopas, kuna puugiliigid on erinevad.
Kui borrelioosi­vaktsiin turule tuleb, ennustab Maimets sellele suurt edu.
«Ka entsefaliidivaktsiin läheb väga hästi.
Aastas kulub umbes 60 000 doosi vaktsiini. Samas on palju ohtlikumaid haiguseid, näiteks papilloomviirus, mille vastu keegi vaktsineerida ei taha,» lausus ta.

Allikas:
http://www.tarbija24.ee/1274616/borrelioosivaktsiin-ei-lainud-kaubaks

Pisike elukas võib teha palju häda

Puukborrelioosi nakatumine on võrreldes eelmise aastaga veidi vähenenud, Valgamaal on tänavu registreeritud üks juhtum.
Tuleb siiski teada, mida on tark teha või tegemata jätta, kui puuk on hammustanud.

 

Kui puukentsefaliiti esineb Eestis harilikult vaid aasta soojematel kuudel, siis puukborrelioosi avastavad arstid inimestel aasta ringi.

Terviseameti andmetel nakatus tänavu viie kuuga borrelioosi 226 inimest, mullu samal ajal aga 244.

Valga haigla polikliinilise ja erakorralise meditsiini osakonna vanemõe Jane Talviku sõnul vajas eelmisel aastal haigla erakorralise meditsiini osakonnas puugieemaldamist 87 patsienti.

«Viimane puuk sai patsiendilt eemaldatud eelmise aasta detsembris ning selle aasta esimene puuk veebruaris,» sõnas Talvik.

Kasutusel erinevad nipid

Kogemuste põhjal võib vanemõde öelda, et inimestel on puukide eemal­damiseks erinevaid salanippe. «Küll on puuke nahalt põletatud, küll tilgutatakse talle peale bensiini, vesinikku, alkoholi, eetrit, õlisid ning kodukeemiat,» rääkis meditsiinitöötaja. Sellised meetodid toovad Talviku sõnul siiski rohkem kahju kui kasu.

«Samuti ei tohi puuki kehast pigistada. Võib juhtuda, et surmavõitluse käigus puuk alles haigusetekitajaid haava eraldabki,» lisas ta.

Talvik soovitab inimestel, kes puuki eemaldada ei oska, minna kas perearsti juurde või tulla haigla erakorralise meditsiiniosakonna vastuvõttu. «Olen näinud väga drastilisi nahakahjustusi, kui on püütud ise puuki eemaldada – alates sügavatest väljalõigetest nahal kuni põletushaavadeni välja,» ütles Talvik.

Tähelepanuta ei tohi jätta ka lemmikloomi, kes nii õues kui toas ringi liiguvad ja on seega puukide tuppa kandjad.

Kui otsustatakse aga puuk ise eemaldada, tuleb kasutada väikseid pintsette, millega tuleb haarata putukat pea poolt, nii naha lähedalt kui võimalik. «Seejärel tõmba puuk ettevaatlikult otse välja. Pärast tuleb haav kindlasti desinfitseeriva vahendiga puhastada,» jagas ta õpetussõnu.

Puuk teeb arengus läbi kolm faasi

Oma arengus teeb puuk läbi kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanu. Elutsükkel on lühike, tavaliselt kaks-kolm aastat. Selle aja jooksul kasvab ta kümnendiku millimeetri suurusest vastsest kolme-nelja millimeetri pikkuseks täiskasvanud olendiks, kes kuulub ämblikulaadsete sekka.

Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra, vajades vaid mõne tilga verd. Enne kui ta asub verd imema, laseb ta oma kidadega varustatud iminoka kaudu haavasse natuke sülge. Sülg toimib osaliselt tuimestusvahendina, mis muudab hammustuse valutuks, samas sisaldab see ka vere hüübimist takistavat ainet.

Talviku sõnul on üpris tavaline, et puugihammustust ei märgatagi. «Kuna puuk läbib oma arengus eri faase, siis tõepoolest, inimesed tunnevad ära täiskasvanud puugi, kuid ei tunne vastset ega nümfi. Tihtilugu ei pöörata tähelepanu imepisikesele olendile nahal ja see pühitakse lihtsalt maha. Samas aga pole nakatumisel vahet, kellelt hammustada saadi,» selgitas Talvik.

Haiguse levitajad

Puugid on olulised nakkushaiguste levitajad. Nad kannavad edasi katku, tüüfust, tulareemiat, puukentsefaliiti, puukborrelioosi ja teisi haigusi.

Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Viirused võivad levida inimesele ka nakatunud looma, näiteks kitse või lehma pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel. Haigus ei levi inimeselt inimesele, seega haige ei ole teistele nakkusohtlik.

Puukentsefaliidi viirusega nakatumisel ilmnevad üks-kaks nädalat pärast hammustust gripisarnased haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasvaludega. Liigeste ning lihaste valulikkuse vähendamiseks kasutatakse valu- ja põletikuvastaseid ainei­d. Need vaevused kestavad kuni nädala ja seejärel saab enamik inimesi terveks. «Ent umbes igal kolmandal nakatunul tungib viirus edasi ajju ja ajukelmetesse,» rõhutas Talvik.

See avaldub haiguse ägenemises: tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. «Loomulikult peab sellisel juhul viivitamatult arsti poole pöörduma,» nentis Talvik.

Enamik haigetest paraneb, kuid põdemise järgselt võivad jääda mitmesugused jääknähud nagu tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatus, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi ja see tõbi võib lõppeda ka surmaga. Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb aga eluaegne immuunsus.

Puukborrelioosi tunnus on nahalööve

Puukborrelioos on puukidega leviv haigus, mis kahjustab nahka, närvisüsteemi, liigeseid ja südant. Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva.

Puukborrelioosile on iseloomulikud palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigeste ja lihaste valud, kaalu langus. Haiguse peamine tunnus on nahalööve – vähemalt viiesentimeetrise läbimõõduga punetavat laik, mis tekib 3–32 päeva jooksul pärast hammustust.

«Aja möödudes lööve kaob. Harvemini tekivad haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või mõnel juhul ka südames,» rääkis Talvik.

Sümptomid võivad ilmneda mõne nädala kuni kuu möödumisel nakatumisest. Haigusnähud on väsimus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas. Mõnikord esineb ühepoolset näonärvi halvatust. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Pärast läbipõdemist immuunsust ei teki ning inimene võib uuesti nakatuda.

Talviku sõnutsi arvavad patsiendid tihti, et kohe pärast puugihammustust on võimalik verest määrata antikehad ehk siis teada saada, kas puuk oli nakatunud või mitte. «Antikehad tekivad verre siiski alles kolm kuni kuus nädalat pärast nakatumist, kui on tekkinud ka esimesed haiguse sümptomid,» selgitas ta. Veel rõhutas Talvik, et diagnoosimisel on äärmiselt vajalik teada hammustuse kuupäeva.

Kuigi puukide eest kindlat kaitset pole, on siiski võimalik hammustuste vältimiseks mõndagi teha. Puukide levikualal käies tuleks kanda  kinnist, pikkade varrukatega riietust ja pikki pükse. Otstarbekas on tõmmata sokid püksisäärte peale.

«Eelistada tuleks heledaid riideid, sest nende peal on puugid hästi näha ja on võimalik nad juba enne hammustust eemaldada,» jagas Talvik õpetussõnu. Pärast metsaskäiku tuleks kogu keha üle vaadata. Kasutama peaks putukatõrjevahendeid.

Puukborrelioosi vastu vaktsiin küll puudub, kuid puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele. «Vaktsineerida saab perearsti juures või eelregistreerimisega Valga haigla vaktsineerimise kabinetis,» lisas Talvik.

Eelmisel aastal registreeriti borrelioosijuhtusid 1546, 2011. aastal 2303. Puukentsefaliidi juhtusid registreeriti mullu 178, aasta varem 250. Valgamaal registreeriti eelmisel aastal 18 borrelioosi- ja kaks entsefaliidijuhtu.

Meelespea

Kui leiad puugi, kes on nahale kinnitunud, siis:

• ära satu paanikasse;
• ära häiri puuki, see tähendab ära kratsi, tiri, pigista või muul moel ürita vigastada kinnitunud puuki, sest puuk võib eritada nahasse sülge;
• ära pane kinnituskohale muid keemilisi vahendeid peale desinfitseeriva toimega vahendite;
• ära ürita puuke uputada, sest nad hingavad iga viie tunni tagant ühe korra.

Puugi eemaldamine

• Kaitse oma sõrmi kokkuvolditud paberrätikuga või kasuta kummikindaid.
• Võimaluse korral kasuta spetsiaalseid pintsette ja suurendusklaasi.
• Haara pintsettidega võimalikult nahapinna lähedalt.
• Tõmba puuki pintsette kasutades kindlalt ühtlase survega otse üles, et eemaldada puuk koos lõugtundlatega.
• Ära lömasta puuki, kuna tegemist võib olla haigusetekitaja kandjaga ning neid sisaldavad ka puugi kehavedelikud, kaasa arvatud imetud veri.
• Kui puugi pea jääb naha sisse, püüa seda eemaldada nagu pindu.
• Kasuta kinnituskoha desinfitseerimiseks enne ja pärast puugi eemaldamist antiseptilisi vahendeid.
• Pese pärast puugi eemaldamist käed ja pintsetid.
• Märgi puugi eemaldamise aeg kalendrisse ning kontrolli eemalduskohta 30 päeva jooksul, avastamaks võimalikke haigusnähtusid.
• Kui ilmnevad haigusnähud ja tekib ravi vajadus, võta ühendust perearstiga.
• Võimaluse korral säilita puuki kas 70kraadises alkoholis kaanega kindlalt suletud nõus või sügavkülmas –20 kraadi juures.

Allikas:
http://www.valgamaalane.ee/1266132/pisike-elukas-voib-teha-palju-hada/

Borrelioosi salakaval nägu

Puukborrelioos on salakaval haigus. Seda tekitav bakter jääb kehasse väga pikaks ajaks, väidavad Oslo ülikooli teadlased.

Inimesed kahtlustavad, et neil on tekkinud krooniline borrelioos, kuid laboris tehtud analüüsid ei näita mikroobinakkusel tekkinud antikehi. Just see haiguspilt iseloomustabki kroonilist Borrelia-nakkust, mille puhul bakterid varjavad end liigestes, vahendab Novaator.ee.
Borrelia burgdorferi on keeritsakujuline bakter, kes võib tungida vererakkudesse ja liigub nii kogu kehas ringi. Puukborrelioosi ehk Lyme’i tõve haigusnähud on väga mitmepalgelised. Haigus peaks olema antibiootikumidega ravitav, kuid pikaajalised põdejad kurdavad pidevat väsimust ja liigesemuresid.

Puugihammustusega borrelioosi nakatunutel võivad haigusnähud püsida väga pikka aega.
Inimesed kahtlustavad, et neil on tekkinud krooniline borrelioos, kuid laboris tehtud analüüsid ei näita mikroobinakkusel tekkinud antikehi. Just see haiguspilt iseloomustabki kroonilist Borrelia-nakkust, mille puhul bakterid varjavad end liigestes, näitas Oslo ülikooli uurimus.
Borrelia burgdorferi on keeritsakujuline bakter, kes võib tungida vererakkudesse ja liigub nii kogu kehas ringi. Puukborrelioosi ehk Lyme’i tõve haigusnähud on väga mitmepalgelised. Haigus peaks olema antibiootikumidega ravitav, kuid pikaajalised põdejad kurdavad pidevat väsimust ja liigesemuresid.
Mikrobioloogid Ivar Mysterud ja Morten Laane kahtlustasid, et korra nakatunud inimese kehasse jäävad mikroobid kuni elu lõpuni, kuid bakterivastaseid antikehi tekib väga vähe.
Nad kogusid vereproove paljudelt inimestelt, kes uskusid, et nad on pikka aega borrelioosi põdenud. Verd filmiti ja pildistati võimsa mikroskoobi all. See lubas täpselt jälgida, kuidas bakterid vererakkudesse tungivad ja sealt uuesti välja saavad.
Uurijad segasid vereproove soolalahusega, nii muutusid rakkudest väljuvad bakterid eriti hästi märgatavaks. Soolalahuse kontsentratsiooniga mängides sai nähtavaks muuta erinevaid mikroobide elujärke.
Mysterudi sõnul on borrelioositekitajal õhukesed rakuseinad, mida on raske värvida. Lisaks kipuvad bakterid elutingimuste muutudes minema puhkeasendisse või moodustama õhukest biokilet. Neil juhtudel pole mikroobirakkudel iseloomulikku keeritsa kuju. Seepärast on Borreliat kudedes raske leida. Vererakkudest vabanevad bakterid võivad olla kaetud sealt näpatud valkudega, see raskendab immuunsüsteemil haigustekitajate äratundmist.
Vereproove uudse protokolli järgi töödeldes on võimalik bakterid üsna tavalise võimsa mikroskoobiga üles leida. Lisaks pakkusid teadlased välja oletuse, et borrelioosibakterid peidavad end inimese keha nendes piirkondades, kus on võimalikult vähe hapnikku.
Heaks pelgupaigaks on liigesed. Aeg-ajalt liigub osa mikroobidest mujale ja siis tekivad inimesel uuesti borrelioosinähud.
Uurimus ilmus ajakirjas Biological and Biomedical Reports.

Eestis on ülediagnoosimise oht

Eestis on puukborrelioosi haigestumine viimastel aastatel olnud tõusuteel. Eriti paistavad selles osas silma Saaremaa ja Muhu. Borrelioosi kõige tüüpilisem tunnus on ekseemi meenutav punetav laik puugihammustuse kohal või mujal, see tekib ühe kuni nelja nädala jooksul.
Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professori Irja Lutsari sõnul uuris ta koos Tartu Ülikooli sisekliiniku arstidega Saaremaal puukborrelioosi diagnoosi saanuid ning sajast inimesest, kelle verest leiti borrelioosi antikehad olid klassikalised borrelioosisümptomid olemas vaid kahel. “See ei ole loogiline, eriti arvestades, et Saaremaal oli haigestumus sada korda kõrgem kui mujal,” ütles Lutsar.
Tema sõnul viitas uuring, et ainuüksi antikehade puhul diagnoosi panemine võib anda valesid tulemusi. “Eestis on palju metsa ning me kõik oleme puukidega ühel või teisel moel kokku puutunud, seega on ka antikehad paljude inimeste veres, kuigi nad ei pruugi olla kunagi olnud haigestunud,” ütles ta.
Kui diagnoos pannakse ainuüksi antikehade põhjal, siis on sellel Lutsari sõnul kaks ohtu. Esiteks määratakse antibiootikume neile, kes seda ei vaja. Palju ohtlikum on aga see, kui liigesevalude või üldist väsimust kaebava inimese verest leitud antikehade põhjal langetatakse borrelioosidiagnoos, kuid mingi tõsisem haigus jääb seetõttu avastamata.
 Allikas:
http://novaator.ee/ET/meditsiin/borrelioosi_salakaval_nagu/

Kas puuke on tänavu vähe või palju?

Osad meist on esimestel soojadel kevadpäevadel juba puukidega kokku puutunud, leides neid oma lemmikloomadelt või iseendalt. Teised aga imestavad, kuhu puugid tänavu on jäänud – pole ühtki näinud.

„Möödunud kevadel oli hullumaja, nagu soojaks läks nii kass kubises puukidest. Pidin teda päevas mitu korda kontrollima hoolimata sellest, et puugirohi oli turjale pandud,“ kirjeldab Harjumaal mereäärses külas elav naine. „Sel aastal aga pole ma vaatamata hoolikale otsimisele kassi seljast veel ühtki puuki leidnud. Ei tea, kas on liiga külm või ongi neid vähemaks jäänud?“

Maaleht võttis sõnal sabast ja uuris Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvilt, kuidas puukidega tänavu lood on.
„Ametlikku ja korrapärast seiret puukide leviku ja arvukuse kohta meil ei korraldata, seetõttu ei saa ka nende esinemise kohta sellel kevadel üldistust teha, jääb igaühe enda kogemus,“ selgitab keskkonnaameti spetsialist Tõnu Talvi.
Ka Talvi enda kokkupuuted nende lülijalgsetega on tänavu väga tagasihoidlikud. „Põhjustena oskan oletada vaid, et kevad on väga hiline ja seni ka jahe olnud, mis kindlasti piirab osalt ka puukide aktiivsust,“ mõtiskleb ta.
Puukide arvukuse ja talvitustingimuste seoste kohta on tehtud erinevaid uuringuid, millest mõned viitavad väga külma ja kuiva talve ja puukide arvukuse negatiivsele seosele. Ehk siis - pikk, paksu lumikattega ja väheste suladega talv peaks talvituvatele puukidele halvemini mõjuma kui soe ja niiskem talv. Loomulikult on tingimused looduses väga paiksed ja kindlat reeglipära ei ole uuringutest välja tulnud.
Tervisemaeti andmetel on 2013. aasta algusest siiani puukborrelioos diagnoositud 131 juhul (nakkus saadud eelmisel puugihooajal - toim), entsefaliiti haigestunuid ei ole seni olnud.

Allikas:
http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/kas-puuke-on-tanavu-vahe-voi-palju.d?id=66090894

Borrelioosi vaktsiin võib saada viie aasta pärast reaalsuseks

Rühm Ameerika teadlasi on välja töötamas borrelioosivastast vaktsiini ning praegu olulisi vaktsiini kõrvalmõjusid tuvastatud ei ole.

 

Karolinska instituudi nakkushaiguste dotsent Rolf Gustafsson on protsessi jälginud ja kinnitab, et seis on paljulubav, kirjutab Aftonbladet.
Vaktsiini arendab välja ravimifirma Baxter.
Praegu on vaktsiini katsetatud 300 inimese peal ning eelduste kohaselt võiks vaktsiin valmida 2018. aastaks.
Tõsiseid kõrvalsümptomeid pole praegu täheldatud – vaid kerge punetus, turse ja valu.
2015. aastal saab alguse uus teadusuuringute faas, ning siis on vaktsiini katsetusel osalenud 10 000 inimest.
Kuna praegu veel puukborrelioosi vastu vaktsineerida ei saa, siis on kõige olulisem haigus võimalikult varases staadiumis ära tunda.
Borrelioos on ohtlik, kuna kahjustab nahka, närvisüsteemi ning liigeseid.
Samuti võib kahju tekitada südamele ja silmadele.
Loe, kuidas borrelioosi ära tunda siit!

Allikas:
http://www.tarbija24.ee/1252062/borrelioosi-vaktsiin-voib-saada-viie-aasta-parast-reaalsuseks/

Plaaster ennetab borrelioosi haigestumist

Puugihammustuse katmine antibiootikumi sisaldava plaastriga ei lase borrelioositekitajal kehas levida.
Borrelioos ehk Lyme´i haigus on ohtlik bakteriaalne haigus, mida levitavad puugid.
Euroopas võib borreeliabaktereid kanda üle poole puukidest ning haigus on laialt levinud.
Eestis oli 2010. aastal 1721 puukborrelioosi juhtu.
Varases järgus haigust saab ravida antibiootikumidega, kuid hooletusse jäetud borrelioos teeb kahju liigestele, südamele ja närvisüsteemile.
Müncheni Ludwig Maximiliani ülikooli mikrobioloogid uurisid borrelioositekitaja levimist imetajate kehas.
Hiirtega tehtud katsed näitasid, et hammastuskoha määrimine antibiootikumi sisaldava geeliga takistas edukalt haigustekitaja levikut.
Praeguseks on uurimisrühm välja töötanud plaastri, mis sisaldab mikroobide valgutootmist pidurdavat asitromütsiini.
Plaastri tõhusust inimestel uuritakse kolmanda järgu kliinilistes katsetes ning edukate tulemuste korral tuuakse see peatselt ravimiturule.
Uurimisrühma juhi Reinhard Starubingeri sõnul on tegu läbipaistva plaastriga, mis sisaldab väikeses koguses antibiootikumi.
Plaaster asetatakse puugihammustusele, see hävitab haava sattunud borrelioositekitajad ning takistab nakkuse levimist.
Kuna ravimidoos on väga väike, ei tohiks esineda kõrvalmõjusid.
Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Antimicrobial Chemotherapy.

Allikas:
http://novaator.ee/ET/meditsiin/plaaster_ennetab_borrelioosi_haigestumist/
 

Uurimus: ravitud borrelioos ei löö uuesti välja

Antibiootikumidega ravitud borrelioos ehk Lyme'i tõbi ei löö uuesti välja, selgus eile avaldatud Pennsylvania ülikooli ja New Yorgi meditsiinikolledži uurimusest.
Seni on arvatud, et spiroheetbakter Borrelia burddoferi põhjustatud borrelioos võib uueneda, kuigi seda on ravitud antibiootikumidega.
USA teadlaste uurimuse kohaselt on aga iga borrelioos uue nakatumise tulemus, vahendasid New York Times jt.

Teadlased jälgisid 17 patsienti, kellel oli ajavahemikus 1991-2011 vähemalt kaks korda olnud borrelioosi nähtava märgina puugi hammustuskohal punane nahalööve.
Leiti, et iga kord oli bakteri genotüüp erinev.

Antibiootikumide kuuri järel võib patsient muu hulgas tunda valu ja väsimust, mis on seoses bakteri poolt patsiendi immuunsussüsteemile põhjustatud kahjustustest.
Mida rohkem aega nakatumisest on möödunud, seda suuremad on tavaliselt kahjustused. Patsientidele on seni räägitud, et nad kannatavad kroonilise Lyme'i tõve käes, ehkki nende veres ei leidu märke borrelioosibakterist.

Allikas:
http://uudised.err.ee/index.php?06265940

Borrelioos kasvatab lümfivähki haigestumise riski

Taani ja Rootsi teadlasterühma uuring näitas, et Lyme`i tõbi ehk borrelioos kasvatab lümfivähki haigestumise riski.

Uuringus võrreldi 3000 lümfivähki põdenud inimese organismi seisundit sama arvu seda haigust mitte põdenutega, kirjutab mtv3.fi.

Uuring näitas, et borrelioosi põdenute seas oli vähki haigestunuid rohkem ja haigestumise risk märgatavalt suurenenud.

Lyme'i tõbi ehk borrelioos on spiroheedi Borrelia burgdorferi nakkus, mida levitavad puugid. Seda esineb imetajate ja lindude veres ja levib puukide vahendusel, kuna bakterit leidub puukide seedekanalis.

Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks kauem aega, kuni naha külge kinnitunud puugist haigusetekitajad inimesele üle kanduvad.

Mida kauem on puuk ohvril, seda suurem on nakatumise risk.

Lyme’i tõbi võib avalduda isegi aasta pärast puugi hammustust.

 

Allikas:

https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/28807/borrelioos-kasvatab-lumfivahki-haigestumise-riski

Puugivaktsiini hind lapsele võib erineda ligi kaks korda

Väikese vaatluse põhjal selgub, et puukentsefaliidivastane vaktsiin maksab täiskasvanule keskmiselt 30 eurot, laste vaktsineerimise hinnad kõiguvad 14–25 euro vahel.

Nii Ida-Tallinna keskhaigla (ITK), Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH) kui ka Tartu Ülikooli kliinikum tunnistasid, et puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine on sel hooajal märgatavalt kallinenud.

Vaktsiinide kallinemist põhjendati maaletooja poolse märgatava hinnatõusuga.

«Praegu on saada vaid ühe firma vaktsiini,» toonitas Tartu Ülikooli kliinikumi avalikkussuhete juht Kristi Tael.
Nimelt on ühel ravimifirmal kogu Euroopas vaktsiini tarneraskused ja tema konkurent kasutab juhust ning tõstab hinda.
Siiski on mõnes kohas veel alles teise ravimitootja varusid.
Hinnaerinevuste ja vaktsiini maksumuse kohta tuleb LTKH turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Diana Lorentsi sõnul pärida tootjalt.
«Hinnad erinevad ilmselt juurdehindluse tõttu või näiteks siis, kui on eelmise n-ö portsu vaktsiine veel alles.
Viimasel juhul saab olla ka veel madal hind.
Meie haiglas on juurdehindlus küll minimaalne ja hind on üsna tootjahinna lähedane,» ütles ta.
Puukentsefaliidivastast vaktsiini on võimalik osta ka apteegist.
Paide Selveri Südameapteegi proviisor-juhataja Ilme Piirsalu rõhutas, et apteegist vaktsiini ostmiseks on vaja arsti saatekirja.
Millal vaktsineerida?
Kõige õigem hetk on haiglate kinnitusel vaktsineerimiseks käes just nüüd – siis jõuab suve lõpuks ka immuunsuse saavutada.
Üldiselt on parem vaktsineerimisega alustada varakevadel, kuigi seda võib teha aastaringselt.
Puugihooaeg kestab aprillist oktoobrini.
Puugid aktiveeruvad, kui õhutemperatuur on püsivalt 4-5 kraadi.
Puugid levitavad puukentsefaliidi viirust ja puukborrelioosi. Neist esimese vastu on võimalik vaktsineerida.
Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist.
Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas umbes aasta hiljem.
Terviseameti andmetel oli 2012. aastal kõige suurem puukentsefaliiti haigestumine 100 000 elaniku kohta konkurentsitult Saaremaal (60,5), järgnesid Pärnumaa (39,6), Võrumaa (29) ja Hiiumaa (19,8). Tallinnas ja Harjumaal olid vastavad näitajad 6,5 ja 9,5.
Vähe oli juhtumeid ka Ida- ja Lääne-Virumaal ning Järvamaal.

Allikas:
http://www.tarbija24.ee/1212500/puugivaktsiini-hind-lapsele-voib-erineda-ligi-kaks-korda

Koht	Hind täiskasvanule	Hind lapsele
Lääne-Tallinna keskhaigla	30	25 *kuni 1. maini soodushind 18 eurot
Ida-Tallinna keskhaigla	30 *tellija asukohas maksab 32 eurot	20
Tartu Ülikooli kliinikum	27	14
Tallinna lastehaigla	20 (Encepur) ja 30 (Ticovac)	19 (Encepur) ja 23 (Ticovac)
Vaktsiinibuss	29	25
Tallinna munitsipaalperearstikeskus	30	20
Saue perearstikeskus	30	19 (vanuses 1–12)
Rapla perearstikeskus	25	22,50 (vanuses 1–15)
Qvalitas Arstikeskus	36 (Encepur ja Ticovac)	25 (Encepur ja Ticovac)
Medicum	35,50 (Encepur ja Ticovac)	24 (Encepur ja Ticovac)
Südameapteek (ostmiseks vaja retsepti)	28,40 (Ticovac) * Encepuri pole hetkel saadaval	15,27 (Encepur) ja 27,11 (Ticovac)

Puugivaktsiin kallines ligi poole võrra

End puukentsefaliidi vastu vaktsineerima läinud inimesi ehmatas, et vaktsiini hind on mullusega võrreldes 50 protsenti tõusnud - kui enne maksis puugisüst 18 eurot, siis nüüd maksab 28 eurot.

Terviseagentuuri juht perearst Madis Tiik selgitas, et hind sõltub sellest, mis hinnaga vaktsiini Eestisse tuuakse, kirjutab Saarte Hääl.

«Kuna maaletooja tõi sel aastal vaktsiini sellise hinnaga, mis on peaaegu rohkem kui 10 eurot kõrgem, kui oli eelmisel aastal, siis selline ongi vaktsiini väljamüügihind,» rääkis Tiik, kelle sõnul muutub hind igal aastal.

Ta selgitas, et kui ühel ravimifirmal on kogu Euroopas vaktsiini tarneraskused, siis teine firma, kellel on probleeme piisava koguse tootmisega, kasutab juhust ja tõstab hinda.
«Hinnatõusu tingibki see, et kui on defitsiit, siis hinnad tõusevad,» tõdes Tiik, kinnitades, et Terviseagentuuri puugibussis sel aastal vaktsiinisüsti hind enam ei muutu.
Terviseagentuur tegi eelmisel sügisel lepingud ravimifirmadega ära ja sisuliselt on neil aastavarud olemas.
Tallinnas nakkushaiguste keskuses maksab puugisüst aga 30 eurot.

Allikas:
http://www.tarbija24.ee/1211338/puugivaktsiin-kallines-ligi-poole-vorra

Kas lüpsisoe piim tõesti kaitseb puugihaigustesse nakatumise eest?

Endalt 12 puuki korjanud saarlane Kaarel Kasemets arvab, et töötlemata lehmapiim kaitseb puukide põhjustatud haiguste eest.
Samas on tõsiasi, et haigeks on jäädud pigem piima juues.

“Lapsepõlves jõime lüpsisooja piima ja karjapoisipõlves noppisin eneselt tihti puuke,” räägib Kasemets.
“Siis ei saanud keegi puukidelt mingeid haigusi.”
Mees arvab, et küllap hoolitses puugikandja – lehm – puugivastaste antikehade tootmise eest piimas.
“Meil on kõik väiksest peale lehmapiima joonud,” ütleb Järvamaal enam kui pooltsada lehma pidava Põllema-Saare talu perenaine Anne Nurk.
Puugid on nende kodukohas aga vaid koertele külge hakanud.
Tõsi, tütar sai Saaremaal ja Valgerannas käies puugi, kuid haigeks ei jäänud.
“Ei tea, kas lehmapiima joomine ses osas aitab või mitte,” ei oska ka perenaine seisukohta võtta.
Õieti ongi piima kui vaktsiini puhul mure selles, et seda väidet ei ole teaduslikult tõestatud.
Pidev väsimus andis tõvest märku
Mullu leidis Kaarel Kasemets, kes enam lehmapiima ei joo, enda pealt 12 puuki.
Tänavu veebruaris tundis Kasemets, et tal on tervis kehvaks muutunud, vaevas pidev väsimus.
Pärast uuringuid selgus, et põhjuseks oli borrelioos.
Mees neelas kolm nädalat järjest kolm korda päevas tablette ja sai haigusest võitu.
Tänavu on ta oma kehalt kolm puuki kinni nabinud ja tunneb jälle haigusele viitavaid ilminguid.
Viimastel aastatel ongi puuk -borrelioosi haigestumine kõvasti kasvanud, jõudes mullu 1423 juhuni.
Kõige ohtlikumad puugipaigad on Saare- ja Läänemaa.
Leisi valla perearsti Katrin Kallasmaa sõnul oli vallas mullu haigestumisi lausa 60, tänavu õnneks vaid kümmekond. Sel aastal on aga tuvastatud kolm puukentsefaliidi juhtu.
Kallasmaa räägib ka memmest, kes sai paar aastat tagasi oma koduõuel varitsenud puukidelt suve jooksul kolm korda borrelioosi.
Tänu antibiootikumravile õnnestus tal haigusest siiski jagu saada.
Puugihirm ajab inimesed arsti juurde
“Inimesed on ära hirmutatud ja käivad ennast tihedamini kontrollimas,” lisab perearst.
Puugihirmust võivad tulla ka peavalud, sest kui eelmisel aastal näitasid pea kõik tehtud analüüsid borrelioosi, siis tänavu on pooltel juhtudel olnud tegu valehäirega.
Borrelioosi vastu praegu veel vaktsiini ei ole, selle loomise kallal näevad teadlased Tšehhimaal alles vaeva.
Entsefaliidi vastu on aga võimalik vaktsineerida.
Mullu laskis ennast Eestis vaktsineerida üle 18 000 ja korduvvaktsineerida ligi 15 000 inimest.
Tulemused ongi näha – entsefaliiti haigestunuid oli läinud aastal ainult 90.
“Ma ei usu piima kaudu saadavat immuunsust,” märgib perearst Katrin Kallasmaa.
“Pigem võib toorpiimast just entsefaliidi saada.”
Kitsepiimaga on levinud entsefaliidinakkus
Tervisekaitseinspektsioonil ongi viimaste aastate kohta teada mitu juhtumit, kui inimesed on nakatunud entsefaliiti puugilt hammustada saanud kitse või lehma pastöriseerimata piima juues.
Kõige rohkearvulisem juhus leidis aset neli aastat tagasi Tallinna turismimessil, kus toorest kitsepiima mekkinutest haigestus 27 inimest ja neist 24 vajas ka haiglaravi.
Tartu ülikooli mikrobioloogia instituudi juhataja professor Irja Lutsari sõnul pole kogu maailmas tehtud uuringuid, kas lehmapiim võiks anda puugihaiguste vastu immuunsuse.
“Mõte on huvitav, aga teoreetiliselt ei ole see võimalik,” nendib professor.
“Borrelioosivastased antikehad on valgud, mis tavaliselt on suure molekulmassiga ning nende puhtal kujul imendumine seedetraktist on küsitav.
Tundub olevat ebatõenäoline, et neid saaks inimesele suu kaudu anda.”
Samas on tema sõnul võimalik, et antikehad on lehmapiimas olemas juhul, kui lehm on borrelioosi põdenud.
Borrelioosi või puukentsefaliiti põdemise järel peaks olema inimesel eluaegne immuunsus, kuid siin võib olla erijuhte.
Näiteks entsefaliidiviirust on mitut tüüpi.
Ka põdenu või uuesti nakutuda
Irja Lutsar peab varasema puugihaiguste puudumise põhjuseks seda, et neid ei olnud lihtsalt võimalik diagnoosida.
Vastav aparatuur ja diagnoosimise meetodid muutusid kättesaadavaks alles viimastel aastakümnetel.
Näiteks puukborrelioosi registreeritakse Eestis alles 1991. aastast.
Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul on puuknakkused hakanud viimastel aastatel nii Eestis kui ka mujal Euroopas kiiresti levima mitme kokkulangevuse tõttu: soojad talved ja puukide bioloogiliselt aktiivse perioodi pikenemine, puukide levitajate – näriliste ja ulukite – arvu suurenemine, puukide levitamine rändlindude poolt ja ka põllumajanduslike jäätmaade pindala laienemine.

---

Entsefaliit ja borrelioos
- Puuk varitseb enamasti rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal ja haagib ennast sealt ohvri külge.
- Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada.
- Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka -borrelioosi.
Entsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, borrelioosi vastu vaktsiini pole.
- Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega.
Need vaevused kestavad kuni nädala.
- Kolmandikul nakatunutest võib viirus tekitada ajukelmepõletiku.
Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne.
Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde.
- Kõige tavalisem borrelianakkuse tunnus on nahalööve (paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik), mis tekib hammustuskohal 1–4 nädala pärast.
Varem või hiljem lööve kaob, kuid haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes, südames.
Puugihammustuse vältimiseks
- Kanna heledat, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata.
Püksisääred topi sokkide või kummikute sisse.
- Kasuta putukatõrjevahendit.
Puukidele ei meeldi ka tugeva lõhnaga ained, näiteks odekolonn.
- Pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvataguseid.
Kui puuk on hammustanud
- Eemalda puuk võimalikult kiiresti või pöördu arsti poole.
- Ära määri nahasse tunginud puuki õli või piiritusega – see ärritab puuki ning paneb teda rohkelt sülge eritama.
- Võta puugist võimalikult pea lähedalt kinni, tõmba nahk pingule ja eemalda puuk ettevaatlikult, tagakeha pigistamata.
- Pese hammustuskohta vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga.

Allikas:
http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tervis/kas-lupsisoe-piim-toesti-kaitseb-puugihaigustesse-nakatumise-eest.d?id=24835211

Tänavu on registreeritud juba üle saja borrelioosijuhu

Tänavu on registreeritud juba 131 puukborrelioosi juhtu, puukentsefaliiti sel aastal veel registreeritud ei ole.

Enim borrelioosijuhte registreeriti  tervisemati andmetel jaanuaris – 49.
Veebruaris oli juhte 48 ja märtsis 34.
2012. aastal registreeriti borrelioosijuhtusid ühtekokku 1546, 2011. aastal 2303, mis on viimase kaheteistkümne aasta jooksul suurim registreeritud juhtude arv.
Puukentsefaliidi juhtusid registreeriti mullu 178 ja aasta varem 250.

Allikas:
http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tervis/tanavu-on-registreeritud-juba-ule-saja-borrelioosijuhu.d?id=65947892

Borrelioosibakter petab immuunsüsteemi

Bakterinakkuse puhul hakkab keha piirama raua kättesaadavust.
Haigel inimesel või loomal tekib punaliblede vähesus ehk aneemia, kuid ka haigustekitajad jäävad rauapuudusest kängu ning surevad.
Borrelioosi ehk Lyme´i tõve puhul puhul pole rauapuuduse tekitamisest kasu.
Kruvikujuline Borrelia burgdorferi   on ainulaadne mikroob, kes ei vaja eluks üldse rauda.
Neil bakteritel pole ühtegi geeni, mida on vaja rauda sisaldavate valkude tootmiseks.
Siiani ei teadnud mikrobioloogid, mida kasutavad borrelioositekitajad raua asemel.
USA John Hopkinsi ülikooli teadlasel Valeria Culottal õnnestus saladus välja uurida.
Selleks kasutas ta ülitäpset tehnikat, millega oli võimalik mõõta bakterites leiduvaid metalle sisaldavate valkude üliväikesi koguseid.
Selgus, et Borrelia kasutab elutähtsates ensüümides raua asemel hoopis mangaani.
Nüüd plaanib Culotta teada saada, kuidas mikroob endale mangaani hangib.
See omakorda võib aidata leida uusi viise borrelioosi raviks.
Praegu ravitakse borrelioosi antibiootikumidega, mis lõhuvad bakterite rakuseina.

Allikas:
http://novaator.ee/ET/meditsiin/borrelioosibakter_petab_immuunsusteemi/

Puugiohver rumala tohtri küüsis: arst väitis, et mul olevat psüühilised probleemid

«Maailm käis ringi, nagu oleks ma raskes joobes, ja öösiti vaevlesin lihaskrampides,» kirjeldab Annely (33) oma elu pärast kohtumist puugiga, mille tulemusena pidi ta maha müüma oma kinnisvara, et end ära elatada ja taastusravi eest maksta.

«Parem on metsas kokku saada karuga kui puugiga – esimest vähemalt näed, kui ta sulle vastu tuleb,» tõdeb Annely, kelle saatuslik kohtumine tillukese, kuni nelja mm suuruseks kasvava lestalisega toimus 2009. aasta suvel rattamatkal Vormsil – ja nagu saatuse irooniana terviseallikal käies. «Hüüatasin veel, et näe kui nunnu puuk!» meenutab Annely hetke, kui puuk tal allikaäärses padrikus üle käeselja ronis.
«Nägin küll, et tegemist on puugiga, kuid kuna ta ainult üle käe roomas ja kadus, arvasin, et midagi hullu sellest pole.»
Tagantjärele teab naine, et ohtlik pole mitte ainult puugi hammustus, vaid asja otsustab kokkupuude inimese verega.
«Mul oli käe peal väike verine kriim ja sellest nakatumiseks piisas,» räägib Annely.
Seepärast ei osanud ta tervise halvenemist algul kuidagi puugiga seostada, ja paraku ka mitte perearst, kelle poole Annely esmalt nõu ja abi saamiseks pöördus.
Haiguse esimesed tundemärgid hakkasid ilmnema septembris, umbes kuu aega pärast eeldatavat kokkupuudet.
«Tekkis selline veider olemine: pea käis ringi, iiveldas ja tõusis väike palavik,» meenutab Annely. «Kohati kadus nägemine ja koordinatsioon.
Olen alati olnud tugev sporditüdruk, aga siis hakkas isegi teisele korrusele kõndimine raskusi tekitama ja võttis selja märjaks.
Aja möödudes hakkasid tekkima ka kõne- ja tasakaaluhäired, nägu kiskus viltu ja oli tuim.
Süüa oli vaata et võimatu – parem käsi oli vaja vasakuga suu juurde juhtida, et toit ikka suhu jõuaks, ja supp kippus suust välja voolama.
Rääkida ei jaksanud, kümme sõna korraga ja siis pidi juba istuma.»
Ringiratast mööda arste
Kui õige diagnoos tulnuks kohe, võinuks Annely mõne kuuga terveks saada.
Perearst aga hakkas ravima grippi.
«Kui jaanuaris komandeeringus käies kokku kukkusin, otsustasin minna uuesti perearstile, ja siis selgus, et süda on nõrgaks jäänud,» räägib Annely, kes suunati Pelgulinna haiglasse südameuuringutele.
«Sealt aga kirjutati mind nädala pärast välja ja öeldi, et mu probleemid on psüühilist laadi ja patoloogiline südamehaige ma pole.
Soovitati südametugevdajaid süüa.
Palusin arste, et mind suunataks neuroloogile, sest pearinglus ja enesetunne olid juba äärmiselt kohutavad.
Pealegi polnud mul kunagi südamega muresid olnud, olin täisverd sportlane ja minu hobiks oli maratonijooks.
Vaimselt tundsin end endiselt tugevana, aga füüsis oli alla igasuguse arvestuse, Pelgulinna arstide suhtumine teemal «teil on psühholoogilised mured» pahandasid mind hinge põhjani.
Püsti olla ma ei suutnud, maailm käis ringi, nagu oleks raskes joobes, käisin ainult seina najal.»
Kuus kuud diagnoosi otsimist
Annely päästis tema saatusekaaslane, kes oli varem sama haigust põdenud ja teda nüüd matkama kutsus.
«Matkast pidin muidugi ära ütlema, kuid minu hädad tulid talle tuttavad ette ning ta soovitas mul pöörduda Mustamäe haigla neuroloogiaosakonda.
Seal anti mulle kohe range soovitus teha puugianalüüs.
Selguski, et põen borrelioosi,» lausub naine.
Haigestumisest kuni diagnoosini oli möödunud kuus kuud!
Kuid õige võitlus seisis veel alles ees. «Eeldasin, et perearst määrab mulle taastusravi ja aitab ka ajutise invaliidsuse vormistamisel, kuid seda ei juhtunud,» meenutab Annely, kelle sõnul rohud küll leevendasid mõneks ajaks enesetunnet, kuid paraku hakkasid haigusnähud paari-kolme kuu tagant korduma.
«Eriti valmistasid muret öised lihaskrambid, käte-jalgade suremine ka ärkvel olles ja pidev peavalu. Jalad olid nii kanged, et käisin nagu Pinocchio sirgete jalgadega.
Tihti oli tunne, et kogu organism on pahupidi pööratud.
Und vajasin ööpäevas 16 tundi, et siis paar tundi vastu pidada ja hädavajalikku toimetada.»
Kõveraks tõmbuvaid jalgu aitasid spetsiaalsete venitusharjutustega sirgeks saada taastusraviarst erakabinetis ja massöör Mustamäe polikliinikus, kellele Annely on siiralt tänulik.
«Nende pühendumine oli erakordne ja suhtumine väga meeldiv, kuigi kõige selle eest oli vaja ise maksta.
Ja päris palju.
Aga ilma selleta ma praegu üldse ei kõnniks oma jalal!»
Selleks, et kõige eest tasuda ning ennast ära elatada, müüs Annely oma korteri maha.
Miks peab puugihaige võitlema uuringute eest?
Paranevale Annelyle teebki muret just see, et haigusest nõrgestatud inimene peab üleloomuliku jõu kokku võtma ja talle vajalikud protseduurid ise välja võitlema.
«Inimene võib mitmeid kuid rivist väljas ja tõsiselt kurnatud olla, aga töötama ja elama peab vanaviisi, sest kohustused on kõigil kaelas.
Võib-olla veelgi rohkem, sest haigus, ravimid ja protseduurid nõuavad senisest rohkem raha.
Ometi on tähtis korrapärane puhkus ja taastusravi, et haigusest paraneda ja normaalne elurütm tagasi saada.»
«Jälgige end!» hoiatab puugihooaja eel Annely, kes praegu endiselt oma tervist taastab ja poole kohaga peamiselt kodus töötab.
«Kui enesetunne on järsku veider, tunnete uimasust ja väsimust ning teid vaevavad randme- ja kaelavalud või te ei puhka ennast tavapärase uneajaga välja, olles nagu zombi, tuleks lasta teha puugianalüüsid.
Punast laiku, mis, nagu räägitakse, nakatumist näitab, minul üldse ei tekkinudki, seega on vaja end ise jälgida!
Tavavereproovist puuginakkust näha pole, selleks on vaja eraldi proove.
Neid saab teha ka Suur-Ameerika tänaval asuvas diagnostikakeskuses, kui perearst keeldub neid tegemast. See muidugi jälle maksab.»

Neljaliikmelise lastega pere puugisüstid maksavad miinimumpalga

Puugivaktsiini ostmine käib paljudele peredele üle jõu, näiteks neljaliikmelisel perel kuluks vaktsineerimisele 5226 krooni ehk 335 eurot.
«Nii nagu ka väga korralik liikleja võib sattuda liiklusõnnetusse, võib isegi loodust tundev inimene saada puuginakkuse,» ütles haigekassa Harju osakonna direktor Ado Viik.
«Paraku ei kompenseeri ravikindlustus vaktsineerimist, kuid kindlustatu haigestumise korral võtab ravikindlustus tasumise üle ja aitab saada ka taastusravi.»
Täielik vaktsineerimine puukentsefaliidi viiruse vastu koosneb kolmest süstist.
Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas umbes aasta hiljem.
Ühe annuse tavahind täiskasvanule on keskmiselt 30 eurot ja lapsele 25 eurot, seega kulub kõigiks vajalikeks süstideks neljaliikmelisel kahe alaealise lapsega perel 335 eurot.
Et hädavajalikud puugisüstid käivad paljudele peredele üle jõu, näitab ka puukentsefaliiti haigestumise kiire kasv.
Kui 2008. aastal haigestus Eestis puukentsefaliiti 90 inimest, siis 2009. aastal juba 179 ja 2010. aastal 201 inimest.
Viimastel aastatel on Euroopa kõrgeimad puukentsefaliidi haigestumusmäärad esinenud Eestis ja Sloveenias.
Ka teise ohtlikku puukidest põhjustatud haigusesse borrelioosi haigestumine sagenes Eestis märgatavalt 2008. aastal.
Kui 2007. aastal haigestus 721 inimest, siis aastal 2008 juba 1423, järgmisel aastal 1787 ja mullu 1721 inimest. Borrelioosi vastu vaktsineerida ei saagi.

Eesti põhjanaabrit Soomet on puukentsefaliit tabanud kordades vähem: 2007. aastal 20 juhtu, 2008. aastal 23 ja 2009. aastal 26.
Eelmisel aastal aga ei registreeritud Soomes ühtegi puukentsefaliidijuhtu.

Pärast kolmandat süsti omandatud immuunsuse säilitamiseks süstitakse lisadoos vaktsiini uuesti kolme aasta pärast.
Edasi peaks end vaktsineerima viieaastaste vaheaegadega.
Selline vaktsineerimise skeem kehtib kuni 60-aastaste inimeste kohta.
Üle 60-aastastele tehakse järelvaktsineerimisi iga kolme aasta järel.
Eestis on puukentsefaliidi peamised ohualad põhja- ja läänerannik, Pärnu ja selle ümbrus ning Kirde- ja Kagu-Eesti.
Puuke on leitud ka linnaparkidest, Tallinnas näiteks Rocca al Mare kandist.
Puugid muutuvad aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on seitse kraadi ja üle selle. Puugihooaeg kestab tavaliselt oktoobrini.

Allikas:
http://www.pealinn.ee/?lang=5&nid=8735&pid=136