Laste puugivaktsiini tarnega esineb probleeme

Paljud inimesed lasevad end suvel puukidega levivate haiguste vastu vaktsineerida, kuid tekkinud on tarneprobleem lastevaktsiiniga.
Puugid levitavad puukentsefaliiti ja puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu vaktsiin aga puudub. Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laiuse sõnul on hetkel lastevaktsiinis tarneauk, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Laius rääkis, et täiskasvanutele mõeldud puukentsefaliidi vastane vaktsiin on praegu vabalt kättesaadav ning lastele mõeldud vaktsiin on apteekides veel kättesaadav aga hulgimüügi tasandil otsa lõppenud. Apteegid ei saa seda praegu juurde tellida, aga paljudes apteekides seda üle Eesti on veel seda saada, ütles Laius.

Laiuse sõnul on tegemist tootmisprobleemidega. Ravimiamet saaks olukorda lahendada lubades võõrkeelsete pakenditega vaktsiinid Eesti ravimiturule. Praegu aga seda vajadust pole, kuna apteekides on vaktsiin siiski kättesaadav.
"No, mis ma oskan inimestele soovitada on võib-olla see,et minna apteeki ja siis kui selles konkreetses apteegis pole, siis apteeker kindlasti oskab edasi suunata inimest, et millises lähemas apteegis vaktsiini saada on," ütles Laius.
Kui rahvasuu ja mitmed puukide loendajad väidavad, et sellel suvel oleks nagu puuke vähem, siis terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul puugid siiski Eestist ära kolinud pole ja puukide vähesust kinnitada ei saa.
"Sel aastal oleme registreerinud ja arstid on diagnoosinud ainult 16 puukentsefaliidi juhtu, kusjuures juunis oli neid ainult 1, maikuus 4 aga juulikuus 9 - kümne esimese päevaga juba 11 juhtu. Nii et isegi puukentsefaliidi osas näib haigestumine oluliselt sagenevat," ütles Kutsar.
Puuk on Kutsari sõnul seega endiselt meie sega- ja lehtmetsade, puisniitude ning heinamaade tavaline elanik.
"Puuk istub kuskil rohumaal, heinamaal 20, 50, kuni mitte kõrgemal kui 70 cm kõrgusel maapinnast rohul ja ootab seal oma saaki. Ja kui seda saaki kahe aasta jooksul pole tulnud, võib see puuk ära surra," selgitas Kutsar.

 

Allikas:

http://uudised.err.ee/v/eesti/3dc5240d-fc94-499e-b6b4-aa9a693a6df7

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond

Närvisüsteemi, südant ja liigeseid kurnavat puukborrelioosi hakati diagnoosima umbes 40 aastat tagasi.
Tõbe tekitavad bakterid olid olemas juba 15 miljoni aasta eest, näitas ajakirjas Historical Biology ilmunud uurimus.
Oregoni osariigi ülikooli teadlased uurisid 15-20 miljoni aasta eest merevaigus kivistunud puuke ning avastasid nende kehast arvukalt spiroheete – keeritsbaktereid, kes on väga sarnased borrelioositekitajatele.
Uurimuse autori George Poinari kinnitusel on Palaeoborrelia dominicana nime saanud ürgsed mikroobid väga tänapäevase Borrelia moodi.
Sama uurimisrühm on leidnud saja miljoni aasta vanusest merevaigust puugifossiile, kelle kehas leidub riketsiaid – tillukesi rakkudes elavaid mikroobe, kes tänapäeval tekitavad tähnilist palavikku.
Uurija sõnul on puukidega levivad haigused inimkonda saatnud selle algusest peale.
Umbes 5300 aasta eest Alpides surnud jäämees Ötzi põdes samuti borrelioosi.

Allikas:
http://novaator.ee/ET/meditsiin/borrelioosibakter_on_vanem_kui_inimkond/

Puugid on asunud liikvele

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar rääkis, et käesoleva aasta suhteliselt sooja talve ja varajase kevade tõttu on puugid juba mitmel pool Eestis liikvele asunud.
«Kuni oktoobri lõpuni tuleb arvestada looduses käies võimalusega, et satute kokku erinevaid tõbesid levitavate puukidega. Eestis on nendeks eeskätt puukentsefaliit ehk puugitekkeline viiruslik ajupõletik ja Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos,» selgitas Kutsar.
Epidemioloogi sõnul on puugid ja nende vastsed eriti aktiivsed kevadel, mil neid on rohkesti pinnaselähedasel kõdul, vanade puulehtede ja kulu all nii metsaniitudel, lehtmetsas ning üha rohkem ka linnade metsaparkides ja koduaedades.
Eesti looduses on nad levinud peaaegu kõikjal, sagedamini leidub haigustekitajaid kandvaid puuke Lääne-, Lõuna-, Kirde- ja Kagu-Eestis ning põhjarannikul ja saartel.
Seega on saabunud Kutsari kinnitusel aeg, mil inimesed satuvad puugiründe ohvriteks ning tuleb mõelda enda kaitsmisele eelnimetatud puugihaiguste eest.
Ainus puugihaigus, mille vastu inimene saab end vaktsineerida, on puukentsefaliit.
Eelkõige on soovitatav end vaktsineerida puukentsefaliiti nakatumise riskirühma kuuluvatel inimestel, kes tahes-tahtmata võivad puukidega teistest sagedamini kokku puutuda – metsatöölised, talupidajad, kaitseväelased, elektriliinide ehitajad ja parandajad ning arvukalt muid ametimehi.
Kuid kevadel ja suvel jäävad puukide teele kõige sagedamini ette siiski need inimesed, kes igapäevaselt või puhkuse ajal armastavad looduses liikuda ning suvel ja sügisepoole metsas ja lagendikel lilli, seeni ja marju korjata, kuid unustavad end puugirünnete eest kaitsta.
«Puukentsefaliidi vastase vaktsineerimisega on soovitatav alustada varakevadel, enne soojade ilmade saabumist, mil puukide ründeaktiivsus ei ole veel alanud,» toonitas Kutsar.
Varakult alustamine on vajalik sellepärast, et immuunsuse kujunemiseks kulub 14-21 päeva ning  immuunsuse kinnistamiseks tuleb suvehooajal süstida veel vaktsiini teine annus.
Tervikuna koosneb puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine kolmest süstist: teine annus süstitakse 1-3 kuud pärast esimese annuse süstimist ja kolmas annus 9-12 kuud pärast teise annuse süstimist.
Korduv-vaktsineerimine tehakse kolm aastat pärast viimast vaktsineerimist ning pikaajalise immuunsuse tagamiseks korratakse seda iga kolme kuni viie aasta tagant.
Muude puugihaiguste eest kaitsmiseks tuleb vältida puugiründeid, kasutada apteekides müügil olevaid puugitõrjevahendeid.
Kui puuk on end ikkagi naha sisse imenud, siis tuleks see avastamisel võimalikult kiiresti eemaldada.

Allikas:
http://tarbija24.postimees.ee/2774868/puugid-on-asunud-liikvele