Videolõikude analüüsimine annab paremat aimu, kuidas vereimejad nahka läbistada ja end mitmeteks päevadeks peremeesorganismi külge aheldada suudavad.
Ämblikulaadsetele ei piisa ainult võimalusest teha kiire nahka läbistav piste, vaid need peavad toimima ka ankrupunktina.
Toitumismehaanika paremaks mõistmiseks hukkas Dania Richter kaaslastega viis hiirt ja paigutas nende kõrvadele Euroopas laialt levinud võsapuugid (Ixodes ricinus).
Töörühm kasutas järgnevalt toimuva filmimiseks kiirkaamerat ja mikroskoopi.
Paralleelselt tegid bioloogid ülesvõtteid ülikõrget lahutusvõimet pakkuva skaneeriva elektronmikroskoobiga.
Richter leidis, et pärast toitumiseks sobiva koha leidmist alustavad puugid hüpostoomiks kutsutava kinnitusjätke tipus asuva kahe lõugkobijaga lõiketöid.
Puuk surub neid vaheldumisi järjest sügavamale naha sisse.
Tagasilibisemist takistavad lõugkobijaid katvad kidad.
Tavaliselt näib piisavat umbes kolmekümnest taolisest liigutusest.
Sobivale sügavusele jõudes toimub lõikeriistade pikenemine.
Puuk surub nende otsi rinnule ujudes kätega tehtavale liigutustele sarnaneva liigutusega rohkem lahku, misläbi meenutab hüpostoomi ots V-tähte.
Manöövriga surutakse need veelgi sügavamale naha sisse.
Seejärel on aeg veelgi suuremate ogadega kaetud hüpostoom täielikult haava suruda.
Elundi sügavamale viimiseks kordab puuk lõugkobijatega eelnevalt tehtud liigutust veel kuni kuus korda.
Viimaks on aeg vereimemiseks.
Isu täitmiseks kulub paar päeva, mis pakub näiteks Lyme'i tõve põhjustavatele parasiitidele küllaldaselt aega puugi soolestikust uue peremeesorganismi vereringesse jõuda.
Samas on taoline lõugtundla ehitus omane vaid emastele puukidele.
Isaste puukide vastav elund on kohastunud spermide edastamiseks.
Allikas:
