Ettevaatust: puugid asuvad tõenäoliselt varem liikvele

Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul hakkavad puugid tänavu suhteliselt sooja talve ja varajase kevade tõttu tõenäoliselt varem liikuma.
«Ei saa veel öelda, et puugid on liikvel, kuid tõsi on see, et tänavu asuvad nad tõenäoliselt varem liikvele,» ütles Kutsar.

Ta rääkis, et eile näitas termomeeter tema akna taga päikesevarjus juba 13-14 plusskraadi ning kui ka öised külmad varsti mööda saavad, siis hakkavad maapinnalähedased kihid kiiresti soojenema.

«Kui maapinna temperatuur on viis kuni seitse kraadi, muutuvad puugid aktiivseks ja hakkavad pärast talvist paastumisaega otsima, kust süüa saab,» lausus epidemioloog.

Tavaliselt algab puugiohtlik aeg küll aprillist ja kestab oktoobrini, ent Kutsari hinnangul võivad puugid tänavu liikvele asuda juba märtsis.

Puugid ja nende vastsed on eriti aktiivsed kevadel, mil neid on rohkesti pinnaselähedasel kõdul, vanade puulehtede ja kulu all nii metsaniitudel kui ka lehtmetsas.

Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge.

Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi.
Praegu oleks Kutsari sõnul õige aeg inimestele meelde tuletada, et kindlasti tasub end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida, eriti neil, kes palju looduses ringi liiguvad.
Lyme’i tõve ehk puukborrelioosi vastu vaktsiini aga ei ole.


Vaktsineerimine on ennekõike vajalik puukentsefaliidi ohualade piirkondades elavatele püsielanikele, eriti lastele, kuna lapsed on enamasti aktiivse eluviisiga ja viibivad tihedamini looduses. Ka enne maale või laagrisse saatmist peaksid vanemad oma lapsed laskma ära vaktsineerida.

Puugihaiguste eest kaitsmiseks võiks kasutada apteekides müügil olevaid puugitõrjevahendeid. «Kindlasti tuleks kodus ka oma keha üle kontrollida ning neid riideid, millega sai looduses käidud, ei tohiks tuppa tuua, vaid need tuleks ära kloppida õues,» ütles Kutsar.

Kui puuk on end ikkagi naha sisse imenud, siis tuleks see avastamisel võimalikult kiiresti eemaldada.

Samuti tuleks kassid ja koerad enne nende tuppa laskmist üle kontrollida, sest puugid poogivad end väga kergesti neile külge.

Terviseameti andmetel on puukborrelioosi selle aasta esimese kahe kuuga diagnoositud 69 korral, mullu samal ajal registreeriti puukborrelioosi juhte 58.

Kutsari sõnul ei tähenda see kindlasti seda, et puugid on juba praegu liikvel.
«Puukborrelioosi iseärasus on selles, et arstid avastavad selle hiljem.
Inimene võis nakatuda eelmisel aastal, kuid haigusnähud lõid välja ning laboratoorsed analüüsid näitasid seda alles nüüd,» nentis ta.

2014. aastal registreeriti Eestis 83 puukentsefaliidi haigusjuhtu ja 1289 puukborrelioosi juhtu. Puukentsefaliiti tänavu tuvastatud ei ole.

Puugihammustuse vältimiseks:
•kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata
•püksisääred topi sokkide või kummikute sisse
•kasuta putukatõrjevahendeid
•pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused

Kui puuk on hammustanud:
•katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised
•kui see endal ei õnnestu, siis pöördu arsti poole abi saamiseks
•ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest
•võta temast võimalikult pea lähedalt kinni
•võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult
•pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga
•kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest

Allikas:

http://tervis.postimees.ee/3124031/ettevaatust-puugid-asuvad-toenaoliselt-varem-liikvele

Puuke peletavad putukatõrje ning heledad pikad riided

Peaaegu kolmandikule puukentsefaliiti põdenutest jäävad pikaajalised või eluaegsed järelnähud nagu uinumishäired, suurenenud ärrituvus, käitumishäired ja keskendumisraskused.
Eestis pole palju ohtlikke elukaid, kuid iseendast pisike putukas, ämbliku ja skorpioni sugulane nimega puuk võib küll palju pahandust teha.
Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks juba siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur on +5 kraadi.
Risk ühestainsast puugihammustusest haigestuda on väike, kuid nagu iga nakkushaigus, on ka puugi poolt edasi kantavad haigused ohtlikud.
Eestis registreeritakse igal aastal 200-300 puukentsefaliidi juhtu.
Ohupiirkonnad on põhjarannik, Pärnu ümbrus, Tartu ümbrus, Kirde-Eesti ja Kagu-Eesti. Puukentsefaliidi tagajärjel sureb umbes 0,5-1 % hammustada saanutest, peaaegu kolmandikule selle haiguse põdenutest jäävad aga pikaajalised või eluaegsed järelnähud.
Kõige sagedasemad järelnähud on uinumishäired, suurenenud ärrituvus, käitumishäired ja keskendumisraskused.
Ohu märk – suur punane laik
Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliiniku juhataja dr Kai Zilmer ütles, et kui puuk on juba hammustanud ja ilmnevad entsefaliidi tunnused, tuleks kindlasti arstile pöörduda.
«Esimesed haigusnähud on palavik koos pea- ja lihasvaluga, need mööduvad mõne päevaga kuni nädalaga,» rääkis ta.
«Kuni kolmandikul haigestunutest ilmneb aga umbes nädala pärast haiguse teine faas: kõrge palavik, oksendamine, tugev peavalu, tasakaaluhäired kuni tõsisemate kesknärvisüsteemi häireteni.
Vähemalt 5 cm läbimõõduga punetav laik puugihammustuse kohal peaks samuti kahtlusi äratama, selgi puhul tasub arsti poole pöörduda, sest tegu võib olla puukborrelioosiga.
Kõigepealt tuleks minna ikka perearsti juurde.»
Kõige parem kaitse on puugihammustusi vältida.
Loodusesse minnes tuleks kasutada putukatõrjevahendeid, mis aitavad vähemalt mõnda aega.
Puugid otsivad ohvreid lõhna järgi, teatud aineid tajuvad nad atraktiivsena, aga on olemas ka lõhnaained, mis puukidele ei meeldi.
Puugid otsivad
sobivat kohta
Vältida tuleks viibimist kõrges rohus või alusmetsas.
Metsa minnes panna selga pikkade varrukatega rõivaese, püksisääred on soovitav toppida sokkide või kummikute sisse.
Heledatel riietel ronivat puuki on kergem märgata, enne kui ta hammustada jõuab.
Hammustamise eel otsivad puugid endale tavaliselt sobivat kohta ja ronivad seetõttu tükk aega mööda keha ringi.
Puugid eelistavad õhukese nahaga sooja kehapinda ning seetõttu tuleks neid otsides eriti põhjalikult üle vaadata kaenlaalused, põlveõndlad, kael, pea (eriti lastel) ja jalgevahe.
puugiohtlikus piirkonnas viibimist tuleb kogu keha hoolega üle kontrollida, otsides nii neid puuke, kes on ennast naha külge kinnitanud, kui ka neid, kes veel ringi ronivad.
Kui puuk on end juba keha külge haakinud, tuleks hoiduda tema tagakeha pigistamisest või määrimisest.
Puuki tuleb haarata peenikeste pintsettidega pea poolt, nii naha lähedalt kui võimalik, ja ta ettevaatlikult välja tõmmata.
Vaktsineerimine entsefaliidi vastu
Praegu saab vaktsineerida ainult ühe puukide poolt ülekantava haiguse, puukentsefaliidi vastu. Umbes 95% vaktsineeritutest on selle haiguse vastu täielikult kaitstud.
Zilmeri sõnul ei sõltu vaktsineerimine aastaajast.
«Ka praegu on mõttekas end vaktsineerida,» lausus arst.
«Puugid levitavad puukentsefaliidi viirust ja puukborrelioosi tekitajat, neist esimesena nimetatud haiguse vastu on võimalik vaktsineerida.
Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist.
Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas umbes aasta hiljem.»
Zilmeri sõnul võiksidki kõik inimesed, kes end kevadel vaktsineerida lasid, üle kontrollida, kas teise süsti aeg on ehk juba käes.
«Pärast kolmandat süsti omandatud immuunsuse säilitamiseks süstitakse lisadoos vaktsiini uuesti kolme aasta pärast.
Edasi peaks end vaktsineerima viieaastaste vaheaegadega.
Selline vaktsineerimise skeem kehtib kuni 60-aastastele inimestele.
Üle 60-aastastele tehakse järelvaktsineerimisi ühe süstina iga kolme aasta järel.»

Puukborrelioos põhjustab peavalu ja iiveldust

Puukborrelioos on entsefaliidi kõrval teine levinum puukide põhjustatud haigus.
Seda põhjustab bakter, mida leidub puugi seedekanalis.
Uuringud on näidanud, et borreliabakterit kannab ligi 30% puukidest, kuid risk pärast puugihammustust haigestuda on vaid üks sajast.
Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks enamasti kaks ööpäeva või kauem – kuni naha külge kinnitunud puugi pisikud inimesele üle kanduvad.
Kõige tavalisem borrelianakkuse sümptom on nahalööve, mis tekib hammustuskohal ühe kuni nelja nädala pärast.
Tüüpiline on algul paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik, mis pidevalt laieneb. Haigusnähtudeks on tavaliselt peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas.

Allikas:
http://pealinn.tallinn.ee/?pid=132&nid=11667&lang=5

Bioloogid jäädvustasid puukide toitumisviisi

Saksa ja USA teadlastest koosneval töörühmal on läinud korda lähivaates filmida puukide toitumisprotsessi.
Videolõikude analüüsimine annab paremat aimu, kuidas vereimejad nahka läbistada ja end mitmeteks päevadeks peremeesorganismi külge aheldada suudavad.

 

Pikaajaline toitumisprotsess on puukide lõugtundlate arengut oluliselt vorminud.

Ämblikulaadsetele ei piisa ainult võimalusest teha kiire nahka läbistav piste, vaid need peavad toimima ka ankrupunktina.

Toitumismehaanika paremaks mõistmiseks hukkas Dania Richter kaaslastega viis hiirt ja paigutas nende kõrvadele Euroopas laialt levinud võsapuugid (Ixodes ricinus).

Töörühm kasutas järgnevalt toimuva filmimiseks kiirkaamerat ja mikroskoopi.

Paralleelselt tegid bioloogid ülesvõtteid ülikõrget lahutusvõimet pakkuva skaneeriva elektronmikroskoobiga.

 

Richter leidis, et pärast toitumiseks sobiva koha leidmist alustavad puugid hüpostoomiks kutsutava kinnitusjätke tipus asuva kahe lõugkobijaga lõiketöid.

Puuk surub neid vaheldumisi järjest sügavamale naha sisse.

Tagasilibisemist takistavad lõugkobijaid katvad kidad.

Tavaliselt näib piisavat umbes kolmekümnest taolisest liigutusest.

Sobivale sügavusele jõudes toimub lõikeriistade pikenemine.

Puuk surub nende otsi rinnule ujudes kätega tehtavale liigutustele sarnaneva liigutusega rohkem lahku, misläbi meenutab hüpostoomi ots V-tähte.

Manöövriga surutakse need veelgi sügavamale naha sisse.

Seejärel on aeg veelgi suuremate ogadega kaetud hüpostoom täielikult haava suruda.

Elundi sügavamale viimiseks kordab puuk lõugkobijatega eelnevalt tehtud liigutust veel kuni kuus korda.

Viimaks on aeg vereimemiseks.

Isu täitmiseks kulub paar päeva, mis pakub näiteks Lyme'i tõve põhjustavatele parasiitidele küllaldaselt aega puugi soolestikust uue peremeesorganismi vereringesse jõuda.

Samas on taoline lõugtundla ehitus omane vaid emastele puukidele.

Isaste puukide vastav elund on kohastunud spermide edastamiseks.

Vaata videot siit
 

Allikas:

http://teadus.err.ee/artikkel?id=10477&cat=1

Kuidas puugihaigust ära tunda

Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole.

Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega.

Need vaevused kestavad kuni nädala, seejärel saab enamik inimesi uuesti terveks.

Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse – tekitada ajukelmepõletiku.

Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne.

Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde!

Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole, antibiootikumid ei aita.

Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse.

Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi  kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad.

Kõige tavalisem borrelianakkuse tunnus on nahalööve (paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik), mis tekib hammustuskohal 1–4 nädala pärast.

Varem või hiljem lööve kaob. Kuid haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes, südames.

Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega.

Nii puukentsefaliit kui ka puukborrelioos on looduskoldelised haigused ning nende haigustekitajate loodusperemeesteks on linnud, pisinärilised ja ka suuremad imetajad.

Haigustekitajad ringlevad loodusperemeeste vahel puukide vahendusel.

Sellest tuleneb ka haiguse erisugune ilmnemine piirkonniti ja sesoonselt.

Kus puuk varitseb

Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge. Enamasti puuk varitseb rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal. Tihtipeale märkame me puuki alles siis, kui ta on roninud juba ülakehale, mitte aga ta ei kukuta end inimestele puu otsast.  

Puugihammustuse vältimiseks:

•  kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata, püksisääred topi sokkide või kummikute sisse; kasuta putukatõrjevahendeid; 

•  pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused.   

Kui puuk on hammustanud: 

•  katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised; 

•  kui see endal ei õnnestu, siis pöördu arsti poole abi saamiseks; 

•  ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest; 

•  võta temast võimalikult pea lähedalt kinni; 

•  võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult; 

•  pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga; 

•  kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest. 

 

Allikas:

http://www.kliinik.ee/teemalehed/vaktsineerimine/aid-15399/Kuidas-puugihaigust-%C3%A4ra-tunda-

Puugihammustus võib põhjustada allergiat liha suhtes

Puugihammustus võib põhjustada allergilise reaktsiooni loomade liha suhtes, leidsid Rootsi teadlased, kelle sõnul on diagnoos Rootsis järjest sagedasem.

 

Maria Starkhammer Stockholmi Södersjukhuseti haiglast rääkis päevalehele Dagens Nyheter, et 2009. aastal leiti kolm sellist juhtumit, kuid nüüd on juba ligi 50 patsienti, kellel on diagnoositud puugihammustusega seostatav lihaallergia, vahendas ERR uudisteportaal thelocal.se'd.

Ligi pooli patsientidest on tabanud ka anafülaksia - allergiline reaktsioon, millega kaasnevad sellised sümptomid, nagu lööve, kõriturse ja madal vererõhk, ning see võib olla isegi surmav.

Allergilist reaktsiooni põhjustavad puukides leiduvad antikehad, mis hammustuse korral võivad inimesele edasi kanduda.

Puugid võivad põhjustada Lyme'i tõbe ehk borrellioosi ja viiruslikku nakkushaigust puukentsefaliiti.

 

Allikas:

http://teadus.err.ee/artikkel?id=10188&cat=1