Puugid muutuvad aktiivsemaks juba 5 soojakraadi juures.
Puukide elutegevuseks on ka vaja õhuniiskust, mida praegune kevad on ohtralt pakkunud, rääkis “Huvitajale” terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.
Viimase 5-7 aasta jooksul on esinenud oluliselt rohkem puukborellioosi kui puukentsefaliiti.
Seda mõjutab osalt ka meie arstide teadlikkuse suurenemine, sest arstid oskavad borellioosi paremini ära tunda ning teha diagnoosimiseks vajalikud analüüsid.
Kõige enam esineb puukborellioosi Lääne-Eestis, eriti saartel.
Tänavu 6. aprilliks oli Eestis esinenud nakatumisjuhud registreeritud Tallinnas, Harjumaal, Narvas, Läänemaal ja Saaremaal.
Seega esineb haigust üle Eesti.
Puukborellioosi õigeaegse ning kiire diagnoosimise ja antibiootikumiraviga on võimalik kiiresti terveks saada.
Haiguse äratundmiseks tuleb aga puugihammustuse korral olla tähelepanelik punaka lööbe osas, mis ilmub kõhu alaossa.
Kui paari päeva jooksul rõngjas punetav lööve püsib, tuleks kohe pöörduda perearsti poole.
Kui ravi ei saada õigeaegselt, tekivad püsivad peavalud, kurnatus, hiljem ka liigesevalud, kuid haigus võib süvenemisel kahjustada närvisüsteemi ja viia isegi südamekahjustuseni.
Puukborellioosi vastu ei ole veel võimalik vaktsineerida, kuid Kutsari sõnul on lootust paari aasta pärast saada vaktsiin, mis praegu on katsetamisjärgus.
Küll aga on võimalik vaktsineerida puukentsefaliidi vastu ning Kutsar soovitab seda kindlasti teha. Kuigi entsefaliidi juhtumeid esineb üha vähem, ei tasu loota, et puukentsefaliit täiesti ära kaoks, sest nii Lätist kui Venemaalt tuleb haigustekitajaid juurde.
Puugihammustuse puhul ei nakatu inimene kohe pärast imikärsa inimese nahka torkamise järel. Haigus kandub üle mõne aja jooksul.
Puukborellioosi või -entsefaliidi puhul arvatakse, et haigustekitajad kanduvad inimese organismi 12-48 tunni jooksul.
Kutsari sõnul jääb seega püsima reegel, et mida vähem aega on puuk inimese keha külge kinnitunud, seda väiksem on tõenäosus haigust saada.
Seega on oluline pärast metsas või õues käimist raputada puhtaks riided ning vaadata üle keha.
Kui viibitakse metsas pikemat aega, soovitatakse aegajalt riideid raputada juba metsas olles.
Ühtlasi tasub loodusesse minnes panna selga valged riided, sest nii on puuki rõivastelt hiljem kergem üles leida.
Allikas:
http://uudised.err.ee/v/tele-ak/0c0b8650-f872-4de4-ac65-ab33a7aedc61
