Ettevaatust: puugid asuvad tõenäoliselt varem liikvele

Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul hakkavad puugid tänavu suhteliselt sooja talve ja varajase kevade tõttu tõenäoliselt varem liikuma.
«Ei saa veel öelda, et puugid on liikvel, kuid tõsi on see, et tänavu asuvad nad tõenäoliselt varem liikvele,» ütles Kutsar.

Ta rääkis, et eile näitas termomeeter tema akna taga päikesevarjus juba 13-14 plusskraadi ning kui ka öised külmad varsti mööda saavad, siis hakkavad maapinnalähedased kihid kiiresti soojenema.

«Kui maapinna temperatuur on viis kuni seitse kraadi, muutuvad puugid aktiivseks ja hakkavad pärast talvist paastumisaega otsima, kust süüa saab,» lausus epidemioloog.

Tavaliselt algab puugiohtlik aeg küll aprillist ja kestab oktoobrini, ent Kutsari hinnangul võivad puugid tänavu liikvele asuda juba märtsis.

Puugid ja nende vastsed on eriti aktiivsed kevadel, mil neid on rohkesti pinnaselähedasel kõdul, vanade puulehtede ja kulu all nii metsaniitudel kui ka lehtmetsas.

Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge.

Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi.
Praegu oleks Kutsari sõnul õige aeg inimestele meelde tuletada, et kindlasti tasub end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida, eriti neil, kes palju looduses ringi liiguvad.
Lyme’i tõve ehk puukborrelioosi vastu vaktsiini aga ei ole.


Vaktsineerimine on ennekõike vajalik puukentsefaliidi ohualade piirkondades elavatele püsielanikele, eriti lastele, kuna lapsed on enamasti aktiivse eluviisiga ja viibivad tihedamini looduses. Ka enne maale või laagrisse saatmist peaksid vanemad oma lapsed laskma ära vaktsineerida.

Puugihaiguste eest kaitsmiseks võiks kasutada apteekides müügil olevaid puugitõrjevahendeid. «Kindlasti tuleks kodus ka oma keha üle kontrollida ning neid riideid, millega sai looduses käidud, ei tohiks tuppa tuua, vaid need tuleks ära kloppida õues,» ütles Kutsar.

Kui puuk on end ikkagi naha sisse imenud, siis tuleks see avastamisel võimalikult kiiresti eemaldada.

Samuti tuleks kassid ja koerad enne nende tuppa laskmist üle kontrollida, sest puugid poogivad end väga kergesti neile külge.

Terviseameti andmetel on puukborrelioosi selle aasta esimese kahe kuuga diagnoositud 69 korral, mullu samal ajal registreeriti puukborrelioosi juhte 58.

Kutsari sõnul ei tähenda see kindlasti seda, et puugid on juba praegu liikvel.
«Puukborrelioosi iseärasus on selles, et arstid avastavad selle hiljem.
Inimene võis nakatuda eelmisel aastal, kuid haigusnähud lõid välja ning laboratoorsed analüüsid näitasid seda alles nüüd,» nentis ta.

2014. aastal registreeriti Eestis 83 puukentsefaliidi haigusjuhtu ja 1289 puukborrelioosi juhtu. Puukentsefaliiti tänavu tuvastatud ei ole.

Puugihammustuse vältimiseks:
•kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata
•püksisääred topi sokkide või kummikute sisse
•kasuta putukatõrjevahendeid
•pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused

Kui puuk on hammustanud:
•katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised
•kui see endal ei õnnestu, siis pöördu arsti poole abi saamiseks
•ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest
•võta temast võimalikult pea lähedalt kinni
•võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult
•pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga
•kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest

Allikas:

http://tervis.postimees.ee/3124031/ettevaatust-puugid-asuvad-toenaoliselt-varem-liikvele

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond

Närvisüsteemi, südant ja liigeseid kurnavat puukborrelioosi hakati diagnoosima umbes 40 aastat tagasi.
Tõbe tekitavad bakterid olid olemas juba 15 miljoni aasta eest, näitas ajakirjas Historical Biology ilmunud uurimus.
Oregoni osariigi ülikooli teadlased uurisid 15-20 miljoni aasta eest merevaigus kivistunud puuke ning avastasid nende kehast arvukalt spiroheete – keeritsbaktereid, kes on väga sarnased borrelioositekitajatele.
Uurimuse autori George Poinari kinnitusel on Palaeoborrelia dominicana nime saanud ürgsed mikroobid väga tänapäevase Borrelia moodi.
Sama uurimisrühm on leidnud saja miljoni aasta vanusest merevaigust puugifossiile, kelle kehas leidub riketsiaid – tillukesi rakkudes elavaid mikroobe, kes tänapäeval tekitavad tähnilist palavikku.
Uurija sõnul on puukidega levivad haigused inimkonda saatnud selle algusest peale.
Umbes 5300 aasta eest Alpides surnud jäämees Ötzi põdes samuti borrelioosi.

Allikas:
http://novaator.ee/ET/meditsiin/borrelioosibakter_on_vanem_kui_inimkond/

Soe kevad on toonud esimesed puukborellioosi nakatumise juhtumid

Tänavune soe ja varajane kevad on pannud puugid liikvele ning see on kaasa toonud juba selle aasta esimesed nakatumised puukoborellioosi.
Puugid muutuvad aktiivsemaks juba 5 soojakraadi juures.
Puukide elutegevuseks on ka vaja õhuniiskust, mida praegune kevad on ohtralt pakkunud, rääkis “Huvitajale” terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.
Viimase 5-7 aasta jooksul on esinenud oluliselt rohkem puukborellioosi kui puukentsefaliiti.
Seda mõjutab osalt ka meie arstide teadlikkuse suurenemine, sest arstid oskavad borellioosi paremini ära tunda ning teha diagnoosimiseks vajalikud analüüsid.
Kõige enam esineb puukborellioosi Lääne-Eestis, eriti saartel.
Tänavu 6. aprilliks oli Eestis esinenud nakatumisjuhud registreeritud Tallinnas, Harjumaal, Narvas, Läänemaal ja Saaremaal.
Seega esineb haigust üle Eesti.
Puukborellioosi õigeaegse ning kiire diagnoosimise ja antibiootikumiraviga on võimalik kiiresti terveks saada.
Haiguse äratundmiseks tuleb aga puugihammustuse korral olla tähelepanelik punaka lööbe osas, mis ilmub kõhu alaossa.
Kui paari päeva jooksul rõngjas punetav lööve püsib, tuleks kohe pöörduda perearsti poole.
Kui ravi ei saada õigeaegselt, tekivad püsivad peavalud, kurnatus, hiljem ka liigesevalud, kuid haigus võib süvenemisel kahjustada närvisüsteemi ja viia isegi südamekahjustuseni.
Puukborellioosi vastu ei ole veel võimalik vaktsineerida, kuid Kutsari sõnul on lootust paari aasta pärast saada vaktsiin, mis praegu on katsetamisjärgus.
Küll aga on võimalik vaktsineerida puukentsefaliidi vastu ning Kutsar soovitab seda kindlasti teha. Kuigi entsefaliidi juhtumeid esineb üha vähem, ei tasu loota, et puukentsefaliit täiesti ära kaoks, sest nii Lätist kui Venemaalt tuleb haigustekitajaid juurde.
Puugihammustuse puhul ei nakatu inimene kohe pärast imikärsa inimese nahka torkamise järel. Haigus kandub üle mõne aja jooksul.
Puukborellioosi või -entsefaliidi puhul arvatakse, et haigustekitajad kanduvad inimese organismi 12-48 tunni jooksul.
Kutsari sõnul jääb seega püsima reegel, et mida vähem aega on puuk inimese keha külge kinnitunud, seda väiksem on tõenäosus haigust saada.
Seega on oluline pärast metsas või õues käimist raputada puhtaks riided ning vaadata üle keha.
Kui viibitakse metsas pikemat aega, soovitatakse aegajalt riideid raputada juba metsas olles.
Ühtlasi tasub loodusesse minnes panna selga valged riided, sest nii on puuki rõivastelt hiljem kergem üles leida.

Allikas:
http://uudised.err.ee/v/tele-ak/0c0b8650-f872-4de4-ac65-ab33a7aedc61

Bioloogid jäädvustasid puukide toitumisviisi

Saksa ja USA teadlastest koosneval töörühmal on läinud korda lähivaates filmida puukide toitumisprotsessi.
Videolõikude analüüsimine annab paremat aimu, kuidas vereimejad nahka läbistada ja end mitmeteks päevadeks peremeesorganismi külge aheldada suudavad.

 

Pikaajaline toitumisprotsess on puukide lõugtundlate arengut oluliselt vorminud.

Ämblikulaadsetele ei piisa ainult võimalusest teha kiire nahka läbistav piste, vaid need peavad toimima ka ankrupunktina.

Toitumismehaanika paremaks mõistmiseks hukkas Dania Richter kaaslastega viis hiirt ja paigutas nende kõrvadele Euroopas laialt levinud võsapuugid (Ixodes ricinus).

Töörühm kasutas järgnevalt toimuva filmimiseks kiirkaamerat ja mikroskoopi.

Paralleelselt tegid bioloogid ülesvõtteid ülikõrget lahutusvõimet pakkuva skaneeriva elektronmikroskoobiga.

 

Richter leidis, et pärast toitumiseks sobiva koha leidmist alustavad puugid hüpostoomiks kutsutava kinnitusjätke tipus asuva kahe lõugkobijaga lõiketöid.

Puuk surub neid vaheldumisi järjest sügavamale naha sisse.

Tagasilibisemist takistavad lõugkobijaid katvad kidad.

Tavaliselt näib piisavat umbes kolmekümnest taolisest liigutusest.

Sobivale sügavusele jõudes toimub lõikeriistade pikenemine.

Puuk surub nende otsi rinnule ujudes kätega tehtavale liigutustele sarnaneva liigutusega rohkem lahku, misläbi meenutab hüpostoomi ots V-tähte.

Manöövriga surutakse need veelgi sügavamale naha sisse.

Seejärel on aeg veelgi suuremate ogadega kaetud hüpostoom täielikult haava suruda.

Elundi sügavamale viimiseks kordab puuk lõugkobijatega eelnevalt tehtud liigutust veel kuni kuus korda.

Viimaks on aeg vereimemiseks.

Isu täitmiseks kulub paar päeva, mis pakub näiteks Lyme'i tõve põhjustavatele parasiitidele küllaldaselt aega puugi soolestikust uue peremeesorganismi vereringesse jõuda.

Samas on taoline lõugtundla ehitus omane vaid emastele puukidele.

Isaste puukide vastav elund on kohastunud spermide edastamiseks.

Vaata videot siit
 

Allikas:

http://teadus.err.ee/artikkel?id=10477&cat=1

Kuidas puugihaigust ära tunda

Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole.

Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega.

Need vaevused kestavad kuni nädala, seejärel saab enamik inimesi uuesti terveks.

Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse – tekitada ajukelmepõletiku.

Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne.

Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde!

Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole, antibiootikumid ei aita.

Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse.

Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi  kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad.

Kõige tavalisem borrelianakkuse tunnus on nahalööve (paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik), mis tekib hammustuskohal 1–4 nädala pärast.

Varem või hiljem lööve kaob. Kuid haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes, südames.

Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega.

Nii puukentsefaliit kui ka puukborrelioos on looduskoldelised haigused ning nende haigustekitajate loodusperemeesteks on linnud, pisinärilised ja ka suuremad imetajad.

Haigustekitajad ringlevad loodusperemeeste vahel puukide vahendusel.

Sellest tuleneb ka haiguse erisugune ilmnemine piirkonniti ja sesoonselt.

Kus puuk varitseb

Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge. Enamasti puuk varitseb rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal. Tihtipeale märkame me puuki alles siis, kui ta on roninud juba ülakehale, mitte aga ta ei kukuta end inimestele puu otsast.  

Puugihammustuse vältimiseks:

•  kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata, püksisääred topi sokkide või kummikute sisse; kasuta putukatõrjevahendeid; 

•  pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused.   

Kui puuk on hammustanud: 

•  katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised; 

•  kui see endal ei õnnestu, siis pöördu arsti poole abi saamiseks; 

•  ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest; 

•  võta temast võimalikult pea lähedalt kinni; 

•  võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult; 

•  pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga; 

•  kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest. 

 

Allikas:

http://www.kliinik.ee/teemalehed/vaktsineerimine/aid-15399/Kuidas-puugihaigust-%C3%A4ra-tunda-