Laste puugivaktsiini tarnega esineb probleeme

Paljud inimesed lasevad end suvel puukidega levivate haiguste vastu vaktsineerida, kuid tekkinud on tarneprobleem lastevaktsiiniga.
Puugid levitavad puukentsefaliiti ja puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu vaktsiin aga puudub. Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laiuse sõnul on hetkel lastevaktsiinis tarneauk, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Laius rääkis, et täiskasvanutele mõeldud puukentsefaliidi vastane vaktsiin on praegu vabalt kättesaadav ning lastele mõeldud vaktsiin on apteekides veel kättesaadav aga hulgimüügi tasandil otsa lõppenud. Apteegid ei saa seda praegu juurde tellida, aga paljudes apteekides seda üle Eesti on veel seda saada, ütles Laius.

Laiuse sõnul on tegemist tootmisprobleemidega. Ravimiamet saaks olukorda lahendada lubades võõrkeelsete pakenditega vaktsiinid Eesti ravimiturule. Praegu aga seda vajadust pole, kuna apteekides on vaktsiin siiski kättesaadav.
"No, mis ma oskan inimestele soovitada on võib-olla see,et minna apteeki ja siis kui selles konkreetses apteegis pole, siis apteeker kindlasti oskab edasi suunata inimest, et millises lähemas apteegis vaktsiini saada on," ütles Laius.
Kui rahvasuu ja mitmed puukide loendajad väidavad, et sellel suvel oleks nagu puuke vähem, siis terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul puugid siiski Eestist ära kolinud pole ja puukide vähesust kinnitada ei saa.
"Sel aastal oleme registreerinud ja arstid on diagnoosinud ainult 16 puukentsefaliidi juhtu, kusjuures juunis oli neid ainult 1, maikuus 4 aga juulikuus 9 - kümne esimese päevaga juba 11 juhtu. Nii et isegi puukentsefaliidi osas näib haigestumine oluliselt sagenevat," ütles Kutsar.
Puuk on Kutsari sõnul seega endiselt meie sega- ja lehtmetsade, puisniitude ning heinamaade tavaline elanik.
"Puuk istub kuskil rohumaal, heinamaal 20, 50, kuni mitte kõrgemal kui 70 cm kõrgusel maapinnast rohul ja ootab seal oma saaki. Ja kui seda saaki kahe aasta jooksul pole tulnud, võib see puuk ära surra," selgitas Kutsar.

 

Allikas:

http://uudised.err.ee/v/eesti/3dc5240d-fc94-499e-b6b4-aa9a693a6df7

Kuhu kadusid puugid?

Nii Tervise Arengu instituut (TAI) kui ka zooloog Tõnu Talvi kinnitavad ühest suust, et tänavu on puukide arvukus vähenenud või ei ole puuke olnud nii palju nähtaval.«Puuke on tõesti tänavu vähem kui näiteks aastatel 2006–2009,» tõdes TAI viroloogia osakonna teadur Julia Geller, kuid möönis, et avaldatud andmeid puukide arvukuse kohta käesoleval aastal ei ole.Kuna TAI kogub puuke taimestikult erinevates kohtades üle Eesti, on neil andmeid puukide arvukuse ja nakkustekitajate kohta viimase kahe aasta eest ehk 2012 ja 2013, mil puuke oli selgelt vähem kui 2006–2009.

Tulemustest nähtub, et puukide arvukus võib uuritud kohtadest suurimaks paisuda Pärnumaal.

Üsna suur osakaal puukidest on puukborrelioosi haiguskandjad (sõltuvalt maakonnast kuni 40 protsenti) ning väiksem osa puukentsefaliidi haiguskandjad.
Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi nentis, et kuigi tal pole uuringule tuginevaid andmeid, näib talle looduses viibides, et vähemalt Saaremaal, kus puuke on tavapäraselt palju, neid tänavu võsastikus eriti silma ei hakka.
«Looduse vaatlejana tundub mulle, et neid on looduses praegu üsna tagasihoidlikult.

Põhjuseks ma julgeks tuua jaheda kevade ja suve,» lausus Talvi ja jätkas: «Nad on ju kõigusoojased nagu kõik lülijalgsed, mistõttu näib neid jaheduse tõttu vähem olevat.

See ei tähenda muidugi, et neid mõnes muus piirkonnas rohkem ei oleks ja mõnel teistsugust kogemust poleks.»
Talvi hinnangul on puukide arvukus üldiselt viimastel kümnenditel pigem kasvanud, kuna suur osa möödunud sajandi keskpaigas haritavast maast, heinamaad ja karjamad ei ole enam inimese kasutuses – need alad on võsastunud ning on nüüd puukide lemmikpaigad.
Teisalt mõjutab puukide arvukust Talvi sõnul oluliselt vaheperemeesorganismide olemasolu, näiteks väikesed närilised nagu hiired, karihiired, siilid ja muud keskmist mõõtu imetajad, ka suuremad kodu- ja metsloomad.
See kõik aga ei tähenda, et puugid ei võiks veel välja ilmuda. 

«See ei tähenda, et nüüd, kui ilmad juulikuus soojaks lähevad, ei võiks kohe sama palju tagasi tulla. Nad lihtsalt liiguvad alumisest kõdukihist üles rohukõrte tippudesse ja kinnituvad inimese külge,» jutustas Talvi.
Terviseamet on maikuu seisuga registreerinud 169 puukborrelioosi ja neli puukentsefaliidi juhtu.
Andmed, mis on kogutud aastatel 2012–2013:

Maakond	Puukide arvukus 100 ruutmeetri kohta (varieerub vastavalt kuule, kõige rohkem tavaliselt mais, juunis ja augustikuus)	Puukide haigusetekitajate nakatumisprotsent	Kommentaarid ja täpsustused
Järvamaa	0,3 – 10,2	Kuni 34% puukborrelioosi põhjustajat Kuni 2,5% puukentsefaliidi põhjustajat	Leitud ka uus puukidega ülekantav haigusetekitaja, neoerlihhioosi põhjustaja. Candidatus Neoehrlichia mikurensis, ~2.6%
Lääne-Virumaa	0,2 – 1,3	On olemas puukborrelioosi ja puukentsefaliidi põhjustajad	Tulemused haigusetekitajate kohta puukides ei ole objektiivsed, kuna üldse on taimestikult kogutud ja uuritud puuke on väga vähe (kuni 10 kogu hooaja vältel)
Saaremaa	0,8 – 26,9	Kuni 40% puukborrelioosi põhjustajat Kuni 3,6% puukentsefaliidi põhjustajat	Leitud ka uus puukidega ülekantav haigusetekitaja,  neoerlihhioosi põhjustaja. Candidatus Neoehrlichia mikurensis, ~3.6%
Tartumaa	0,1 – 5,5	Kuni 30% puukborrelioosi põhjustajat Kuni 4,4% puukentsefaliidi põhjustajat
Pärnumaa	0,3 – 38,4	Kuni 38% puukborrelioosi põhjustajat Kuni 2% puukentsefaliidi põhjustajat

Allikas:
http://tarbija24.postimees.ee/2847855/kuhu-kadusid-puugid

Puukborrelioos ehk Lyme`i tõbi

Haiguse kirjeldus

Puukborrelioos on puukidega leviv haigus, mis kahjustab nahka, närvisüsteemi,
liigeseid ja südant.
Puukborrelioosi haigestumist iseloomustab geograafiline levik ja
sesoonne aktiivsus.
Eesti on puukborrelioosi leviku endeemiline piirkond. Eestis
levitavad puukborrelioosi tekitajaid kaks puugiliiki: võsa- ja laanepuuk.
Puugid muutuvad aktiivseteks varakevadel, mil pinnas soojeneb vähemalt +5 kraadini.
Puugihooaeg kestab tavaliselt oktoobrini.

Haigustekitaja

Puukborrelioosi tekitajaks on spiroheet Borrelia burgdotferi, mida inimestele
kannavad üle puugid.

Nakkusallikas

Puukborrelioosi nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed,
hobused, põdrad, hirved ja muud loomad, kelle verest puugid toituvad.
Loomad on
bakterite kandjad, kes ise ei haigestu.

Levikuteed

Borrelioosi tekitajate ülekandjateks inimestele on puugid, kes verd imedes kannavad
ühtlasi üle ka borreliabakterit.
Haigus ei levi inimeselt inimesele, seega haige ei ole
teistele nakkusohtlik.
Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja
lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt
ennast ohvri riiete külge.
Enamasti varitseb puuk ohvrit rohukõrrel mõnikümmend
sentimeetrit maapinnast kõrgemal.
Tihtipeale märkame me puuki alles siis, kui ta on
roninud juba ülakehale, mis kindlasti ei tähenda, et puugid kukutavad end inimeste
peale puu otsast.

Haigusnähud

Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis
borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva kuni nahka imendunud
puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad.
Puukborrelioosile on iseloomulikud palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus,
liigeste ja lihaste valud, kaalu langus.
Haiguse peamiseks tunnuseks on nahalööve
erythema migrans, mis kujutab endast vähemalt 5 cm läbimõõduga punetavat laiku.
Erüteem tekib 60-80% nakatunutest puugi hammustuse kohale 1–4 nädala jooksul
pärast puugihammustust.
Aja möödudes lööve kaob.
Ravimata jäänud borrelioos
võib põhjustada kroonilist haiguskulgu: närvisüsteemi-, südame- või liigeskahjustusi.
Puukborrelioosi registreeritakse aastaringselt.
Talvel registreeritud puukborrelioosi
juhud on tavaliselt need, mille puhul inimene on pöördunud arsti poole haiguse
tüsistuste, kõrvalnähtude või jääknähtudega.
Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega.
Pärast puukborrelioosi läbipõdemist ei teki immuunsust ning inimene võib uuesti
nakatuda.

Diagnoosimine

Haigus diagnoositakse kliiniliste sümptomite, anamneesi (eelnev puugihammustus) ja
spetsiifiliste viirusevastaste antikehade tuvastamisega veres või seljaajuvedelikus.

Ennetamine

Kuna puukborrelioosi vastane vaktsiin puudub siis saab haigestumist ennetada vaid
puugihammustusi vältides.
Puugihammustuse vältimiseks:
• kanna heledat, pikkade varrukatega riietust, kust puugid kergesti silma
hakkavad. Püksisääred topi sokkide või kummikute sisse;
• kasuta putukatõrjevahendeid;
• pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka
kõrvatagused.
Kui puuk on hammustanud:
• katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis
on ka paar tundi olulised;
• kui ise puuki kätte ei saa, siis pöördu arsti poole abi saamiseks;
• ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või
määrimisest;
• võta puugist kinni võimalikult pea lähedalt;
• võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline
puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult;
• pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga;
• kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või
ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või hakkab hammustuskoht
punetama, siis otsi abi arstilt. Kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või
puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.
Puukborrelioosi esinemine
Borrelioosi haigestumine on hakanud oluliselt kasvama alates 2007. aastast – 721
haigusjuhtu. 2006 – 482; 2008 – 1423; 2009 – 1787; 2010 – 1721

Allikas:
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/Borrelioos.pdf