Puugivaktsiini hindade vahel on suured käärid

Puugid võivad tänavu sooja talve ja varajase kevade tõttu tõenäoliselt varem liikvele asuda. Vaktsineerimiseks on seega praegu kõige õigem aeg.

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar rääkis Postimehele, et veel puugid liikvel pole, kuid seda, et nad tänavu varem välja ilmuvad, võib oodata küll.
Kutsari sõnul peaksid öised külmad mööduma ning maapinna temperatuur jääma püsivalt viie kuni seitsme kraadi juurde.
«Siis muutuvad puugid aktiivseks ja hakkavad pärast talvist paastumisaega otsima, kust süüa saab,» lausus epidemioloog.
Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi.
Praegu oleks Kutsari sõnul õige aeg inimestele meelde tuletada, et kindlasti tasub end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida, eriti neil, kes palju looduses ringi liiguvad.
Lyme’i tõve ehk puukborrelioosi vastu vaktsiini aga ei ole.
Vaktsineerimine on ennekõike vajalik puukentsefaliidi ohualade piirkondades elavatele püsielanikele, eriti lastele, kuna lapsed on enamasti aktiivse eluviisiga ja viibivad tihedamini looduses.
Ka enne maale või laagrisse saatmist peaksid vanemad oma lapsed laskma ära vaktsineerida.
Puugihaiguste eest kaitsmiseks võiks kasutada apteekides müügil olevaid puugitõrjevahendeid.
Kõige õigem hetk on haiglate kinnitusel vaktsineerimiseks käes just nüüd – siis jõuab suve lõpuks ka immuunsuse saavutada.
Üldiselt on parem vaktsineerimisega alustada varakevadel, kuigi seda võib teha aastaringselt.
Puugihooaeg kestab aprillist oktoobrini.
Puugid aktiveeruvad, kui õhutemperatuur on püsivalt 4-5 kraadi.
Puugid levitavad puukentsefaliidi viirust ja puukborrelioosi.
Neist esimese vastu on võimalik vaktsineerida.
Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist.
Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas umbes aasta hiljem.
Puugivaktsiinide hinnad pole möödunud aastaga võrreldes muutunud, kuid võivad sõltuvalt kohast tublisti erineda.

	2014			2015
	Täiskasvanu	Laps		Täiskasvanu	Laps
Lääne-Tallinna keskhaigla	30	25	-	30	25
Ida-Tallinna keskhaigla	34	29 (kuni 12 a)	-	34	29 (kuni 12 a)
Tallinna lastehaigla	30	27	-	30	27
Tartu Ülikooli kliinikum	14,50–24,70 (hinnale lisandub vastuvõtu hind 2,88)	14,50–24,70 (hinnale lisandub vastuvõtu hind 2,88)	-	23.58 - 24.70	23.58 - 24.70
Qvalitas Arstikeskus	39	36	-	39	36
Medicum	35,50	34	-	35	34
Rapla perearstikeskus	27	26	-	27	26
Saue perearstikeskus	29	27	-	29	27
Tallinna munitsipaalperearstikeskus	30	20	-	30	30

2014. aastal registreeriti Eestis 83 puukentsefaliidi haigusjuhtu ja 1289 puukborrelioosi juhtu. Puukentsefaliiti tänavu tuvastatud ei ole.
Puugihammustuse vältimiseks:

• kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata
• püksisääred topi sokkide või kummikute sisse
• kasuta putukatõrjevahendeid
• pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused

Kui puuk on hammustanud:

• katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised
• kui see endal ei õnnestu, siis pöördu arsti poole abi saamiseks
• ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest
• võta temast võimalikult pea lähedalt kinni
• võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult
• pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga
• kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest

Allikas:

http://tervis.postimees.ee/3141899/puugivaktsiini-hindade-vahel-on-suured-kaarid

Puuke peletavad putukatõrje ning heledad pikad riided

Peaaegu kolmandikule puukentsefaliiti põdenutest jäävad pikaajalised või eluaegsed järelnähud nagu uinumishäired, suurenenud ärrituvus, käitumishäired ja keskendumisraskused.
Eestis pole palju ohtlikke elukaid, kuid iseendast pisike putukas, ämbliku ja skorpioni sugulane nimega puuk võib küll palju pahandust teha.
Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks juba siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur on +5 kraadi.
Risk ühestainsast puugihammustusest haigestuda on väike, kuid nagu iga nakkushaigus, on ka puugi poolt edasi kantavad haigused ohtlikud.
Eestis registreeritakse igal aastal 200-300 puukentsefaliidi juhtu.
Ohupiirkonnad on põhjarannik, Pärnu ümbrus, Tartu ümbrus, Kirde-Eesti ja Kagu-Eesti. Puukentsefaliidi tagajärjel sureb umbes 0,5-1 % hammustada saanutest, peaaegu kolmandikule selle haiguse põdenutest jäävad aga pikaajalised või eluaegsed järelnähud.
Kõige sagedasemad järelnähud on uinumishäired, suurenenud ärrituvus, käitumishäired ja keskendumisraskused.
Ohu märk – suur punane laik
Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliiniku juhataja dr Kai Zilmer ütles, et kui puuk on juba hammustanud ja ilmnevad entsefaliidi tunnused, tuleks kindlasti arstile pöörduda.
«Esimesed haigusnähud on palavik koos pea- ja lihasvaluga, need mööduvad mõne päevaga kuni nädalaga,» rääkis ta.
«Kuni kolmandikul haigestunutest ilmneb aga umbes nädala pärast haiguse teine faas: kõrge palavik, oksendamine, tugev peavalu, tasakaaluhäired kuni tõsisemate kesknärvisüsteemi häireteni.
Vähemalt 5 cm läbimõõduga punetav laik puugihammustuse kohal peaks samuti kahtlusi äratama, selgi puhul tasub arsti poole pöörduda, sest tegu võib olla puukborrelioosiga.
Kõigepealt tuleks minna ikka perearsti juurde.»
Kõige parem kaitse on puugihammustusi vältida.
Loodusesse minnes tuleks kasutada putukatõrjevahendeid, mis aitavad vähemalt mõnda aega.
Puugid otsivad ohvreid lõhna järgi, teatud aineid tajuvad nad atraktiivsena, aga on olemas ka lõhnaained, mis puukidele ei meeldi.
Puugid otsivad
sobivat kohta
Vältida tuleks viibimist kõrges rohus või alusmetsas.
Metsa minnes panna selga pikkade varrukatega rõivaese, püksisääred on soovitav toppida sokkide või kummikute sisse.
Heledatel riietel ronivat puuki on kergem märgata, enne kui ta hammustada jõuab.
Hammustamise eel otsivad puugid endale tavaliselt sobivat kohta ja ronivad seetõttu tükk aega mööda keha ringi.
Puugid eelistavad õhukese nahaga sooja kehapinda ning seetõttu tuleks neid otsides eriti põhjalikult üle vaadata kaenlaalused, põlveõndlad, kael, pea (eriti lastel) ja jalgevahe.
puugiohtlikus piirkonnas viibimist tuleb kogu keha hoolega üle kontrollida, otsides nii neid puuke, kes on ennast naha külge kinnitanud, kui ka neid, kes veel ringi ronivad.
Kui puuk on end juba keha külge haakinud, tuleks hoiduda tema tagakeha pigistamisest või määrimisest.
Puuki tuleb haarata peenikeste pintsettidega pea poolt, nii naha lähedalt kui võimalik, ja ta ettevaatlikult välja tõmmata.
Vaktsineerimine entsefaliidi vastu
Praegu saab vaktsineerida ainult ühe puukide poolt ülekantava haiguse, puukentsefaliidi vastu. Umbes 95% vaktsineeritutest on selle haiguse vastu täielikult kaitstud.
Zilmeri sõnul ei sõltu vaktsineerimine aastaajast.
«Ka praegu on mõttekas end vaktsineerida,» lausus arst.
«Puugid levitavad puukentsefaliidi viirust ja puukborrelioosi tekitajat, neist esimesena nimetatud haiguse vastu on võimalik vaktsineerida.
Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist.
Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas umbes aasta hiljem.»
Zilmeri sõnul võiksidki kõik inimesed, kes end kevadel vaktsineerida lasid, üle kontrollida, kas teise süsti aeg on ehk juba käes.
«Pärast kolmandat süsti omandatud immuunsuse säilitamiseks süstitakse lisadoos vaktsiini uuesti kolme aasta pärast.
Edasi peaks end vaktsineerima viieaastaste vaheaegadega.
Selline vaktsineerimise skeem kehtib kuni 60-aastastele inimestele.
Üle 60-aastastele tehakse järelvaktsineerimisi ühe süstina iga kolme aasta järel.»

Puukborrelioos põhjustab peavalu ja iiveldust

Puukborrelioos on entsefaliidi kõrval teine levinum puukide põhjustatud haigus.
Seda põhjustab bakter, mida leidub puugi seedekanalis.
Uuringud on näidanud, et borreliabakterit kannab ligi 30% puukidest, kuid risk pärast puugihammustust haigestuda on vaid üks sajast.
Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks enamasti kaks ööpäeva või kauem – kuni naha külge kinnitunud puugi pisikud inimesele üle kanduvad.
Kõige tavalisem borrelianakkuse sümptom on nahalööve, mis tekib hammustuskohal ühe kuni nelja nädala pärast.
Tüüpiline on algul paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik, mis pidevalt laieneb. Haigusnähtudeks on tavaliselt peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas.

Allikas:
http://pealinn.tallinn.ee/?pid=132&nid=11667&lang=5