Närvisüsteemi, südant ja liigeseid kurnavat puukborrelioosi hakati diagnoosima umbes 40 aastat tagasi.
Tõbe tekitavad bakterid olid olemas juba 15 miljoni aasta eest, näitas ajakirjas Historical Biology ilmunud uurimus.
Oregoni osariigi ülikooli teadlased uurisid 15-20 miljoni aasta eest merevaigus kivistunud puuke ning avastasid nende kehast arvukalt spiroheete – keeritsbaktereid, kes on väga sarnased borrelioositekitajatele.
Uurimuse autori George Poinari kinnitusel on Palaeoborrelia dominicana nime saanud ürgsed mikroobid väga tänapäevase Borrelia moodi.
Sama uurimisrühm on leidnud saja miljoni aasta vanusest merevaigust puugifossiile, kelle kehas leidub riketsiaid – tillukesi rakkudes elavaid mikroobe, kes tänapäeval tekitavad tähnilist palavikku.
Uurija sõnul on puukidega levivad haigused inimkonda saatnud selle algusest peale.
Umbes 5300 aasta eest Alpides surnud jäämees Ötzi põdes samuti borrelioosi.
Allikas:
http://novaator.ee/ET/meditsiin/borrelioosibakter_on_vanem_kui_inimkond/
Tõbe tekitavad bakterid olid olemas juba 15 miljoni aasta eest, näitas ajakirjas Historical Biology ilmunud uurimus.
Oregoni osariigi ülikooli teadlased uurisid 15-20 miljoni aasta eest merevaigus kivistunud puuke ning avastasid nende kehast arvukalt spiroheete – keeritsbaktereid, kes on väga sarnased borrelioositekitajatele.
Uurimuse autori George Poinari kinnitusel on Palaeoborrelia dominicana nime saanud ürgsed mikroobid väga tänapäevase Borrelia moodi.
Sama uurimisrühm on leidnud saja miljoni aasta vanusest merevaigust puugifossiile, kelle kehas leidub riketsiaid – tillukesi rakkudes elavaid mikroobe, kes tänapäeval tekitavad tähnilist palavikku.
Uurija sõnul on puukidega levivad haigused inimkonda saatnud selle algusest peale.
Umbes 5300 aasta eest Alpides surnud jäämees Ötzi põdes samuti borrelioosi.
Allikas:
http://novaator.ee/ET/meditsiin/borrelioosibakter_on_vanem_kui_inimkond/