Peaaegu kolmandikule puukentsefaliiti põdenutest jäävad pikaajalised või eluaegsed järelnähud nagu uinumishäired, suurenenud ärrituvus, käitumishäired ja keskendumisraskused.Eestis pole palju ohtlikke elukaid, kuid iseendast pisike putukas, ämbliku ja skorpioni sugulane nimega puuk võib küll palju pahandust teha.
Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks juba siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur on +5 kraadi.
Risk ühestainsast puugihammustusest haigestuda on väike, kuid nagu iga nakkushaigus, on ka puugi poolt edasi kantavad haigused ohtlikud.
Eestis registreeritakse igal aastal 200-300 puukentsefaliidi juhtu.
Ohupiirkonnad on põhjarannik, Pärnu ümbrus, Tartu ümbrus, Kirde-Eesti ja Kagu-Eesti. Puukentsefaliidi tagajärjel sureb umbes 0,5-1 % hammustada saanutest, peaaegu kolmandikule selle haiguse põdenutest jäävad aga pikaajalised või eluaegsed järelnähud.
Kõige sagedasemad järelnähud on uinumishäired, suurenenud ärrituvus, käitumishäired ja keskendumisraskused.
Ohu märk – suur punane laik
Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliiniku juhataja dr Kai Zilmer ütles, et kui puuk on juba hammustanud ja ilmnevad entsefaliidi tunnused, tuleks kindlasti arstile pöörduda.
«Esimesed haigusnähud on palavik koos pea- ja lihasvaluga, need mööduvad mõne päevaga kuni nädalaga,» rääkis ta.
«Kuni kolmandikul haigestunutest ilmneb aga umbes nädala pärast haiguse teine faas: kõrge palavik, oksendamine, tugev peavalu, tasakaaluhäired kuni tõsisemate kesknärvisüsteemi häireteni.
Vähemalt 5 cm läbimõõduga punetav laik puugihammustuse kohal peaks samuti kahtlusi äratama, selgi puhul tasub arsti poole pöörduda, sest tegu võib olla puukborrelioosiga.
Kõigepealt tuleks minna ikka perearsti juurde.»
Kõige parem kaitse on puugihammustusi vältida.
Loodusesse minnes tuleks kasutada putukatõrjevahendeid, mis aitavad vähemalt mõnda aega.
Puugid otsivad ohvreid lõhna järgi, teatud aineid tajuvad nad atraktiivsena, aga on olemas ka lõhnaained, mis puukidele ei meeldi.
Puugid otsivad
sobivat kohta
Vältida tuleks viibimist kõrges rohus või alusmetsas.
Metsa minnes panna selga pikkade varrukatega rõivaese, püksisääred on soovitav toppida sokkide või kummikute sisse.
Heledatel riietel ronivat puuki on kergem märgata, enne kui ta hammustada jõuab.
Hammustamise eel otsivad puugid endale tavaliselt sobivat kohta ja ronivad seetõttu tükk aega mööda keha ringi.
Puugid eelistavad õhukese nahaga sooja kehapinda ning seetõttu tuleks neid otsides eriti põhjalikult üle vaadata kaenlaalused, põlveõndlad, kael, pea (eriti lastel) ja jalgevahe.
puugiohtlikus piirkonnas viibimist tuleb kogu keha hoolega üle kontrollida, otsides nii neid puuke, kes on ennast naha külge kinnitanud, kui ka neid, kes veel ringi ronivad.
Kui puuk on end juba keha külge haakinud, tuleks hoiduda tema tagakeha pigistamisest või määrimisest.
Puuki tuleb haarata peenikeste pintsettidega pea poolt, nii naha lähedalt kui võimalik, ja ta ettevaatlikult välja tõmmata.
Vaktsineerimine entsefaliidi vastu
Praegu saab vaktsineerida ainult ühe puukide poolt ülekantava haiguse, puukentsefaliidi vastu. Umbes 95% vaktsineeritutest on selle haiguse vastu täielikult kaitstud.
Zilmeri sõnul ei sõltu vaktsineerimine aastaajast.
«Ka praegu on mõttekas end vaktsineerida,» lausus arst.
«Puugid levitavad puukentsefaliidi viirust ja puukborrelioosi tekitajat, neist esimesena nimetatud haiguse vastu on võimalik vaktsineerida.
Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist.
Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas umbes aasta hiljem.»
Zilmeri sõnul võiksidki kõik inimesed, kes end kevadel vaktsineerida lasid, üle kontrollida, kas teise süsti aeg on ehk juba käes.
«Pärast kolmandat süsti omandatud immuunsuse säilitamiseks süstitakse lisadoos vaktsiini uuesti kolme aasta pärast.
Edasi peaks end vaktsineerima viieaastaste vaheaegadega.
Selline vaktsineerimise skeem kehtib kuni 60-aastastele inimestele.
Üle 60-aastastele tehakse järelvaktsineerimisi ühe süstina iga kolme aasta järel.»
Puukborrelioos põhjustab peavalu ja iiveldust
Puukborrelioos on entsefaliidi kõrval teine levinum puukide põhjustatud haigus.
Seda põhjustab bakter, mida leidub puugi seedekanalis.
Uuringud on näidanud, et borreliabakterit kannab ligi 30% puukidest, kuid risk pärast puugihammustust haigestuda on vaid üks sajast.
Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks enamasti kaks ööpäeva või kauem – kuni naha külge kinnitunud puugi pisikud inimesele üle kanduvad.
Kõige tavalisem borrelianakkuse sümptom on nahalööve, mis tekib hammustuskohal ühe kuni nelja nädala pärast.
Tüüpiline on algul paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik, mis pidevalt laieneb. Haigusnähtudeks on tavaliselt peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas.
Allikas:
http://pealinn.tallinn.ee/?pid=132&nid=11667&lang=5
