Kui uskuda numbreid, on Eestis tõepoolest midagi tõsist lahti. Puukborrelioosi on viimastel aastetel siin diagnoositud 100 000 elaniku kohta keskmiselt 128 juhtu, Saaremaal koguni 1342 juhtu.
Need haiguse levimuse näitarvud on mujal Euroopas tunduvalt väiksemad – Soomes 12,7 juhtu, Lätis 16, Leedus 25, Prantsusmaal 16,5 ja Saksamaal 25. Kas me elame borrelioosi oaasis?
Tartu Ülikooli Sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja Matti Maimets suhtub Eesti statistikasse väga skeptiliselt.
“Puugid on samad, Borrelia’d on samad ja inimkäitumine ei ole väga erinev.
Üks võimalus on puukborrelioosi ülediagnoosimine Eestis.
Puukborrelioosi on väga lihtne üle diagnoosida, kuna antikehad püsivad aastakümneid määratavatena.
Lühidalt, kui kukun pea lõhki ja minu analüüsid on positiivsed, nimetatakse seda puukborrelioosiks.”
Maimets keeldub uskumast, et meil saab olla nii palju haigestunuid.
Tegu on ikkagi paanikale omase ülereageerimisega, mille vastu aitab parem selgitustöö.
Nii korraldatigi Saaremaa arstidele konverents.
“Kui mullu tuli 25 protsenti Eesti diagnoosidest Saaremaalt, siis nüüd on see arv 15 protsenti,” viitab Maimets selgitustöö kasulikkusele.
Ühtlasi hoiatab ta, et kiire borrelioosi diagnoosimine võib jätta avastamata mõne muu palju tõsisema haiguse.
Ja liialdamine antibiootikumidega põhjustab resistentsust.
Maimets on kaljukindel, et mingiks puugipaanikaks pole põhjust ja nakatunud puuke pole kaugeltki nii palju, kui arvatakse.
“Enamik inimestest, kes viibivad vabas looduses, ei saa puuki.
Enamik inimestest, kes saavad puugi, ei saa borrelia’t.
Enamik nendest, kes saavad borrelia, ei haigestu. Puukborrelioosil on selge kliiniline pilt, mida kõik arstid peaks tundma ja ravida oskama.”
Mündil on siiski ka teine külg. Harvad pole juhtumid, kus arst ei tunne borrelioosi ära.
Nii juhtus isegi kogenud Muhu perearsti Lea Uutsaluga, kes ei märganud haigust oma pojal.
Alles õpetaja jutu peale, et poiss on väsinud ega jõua koolitunnis oma asju kuidagi valmis, hakkas Uutsalu mõtlema, et pojal võib olla borrelioos. Oligi.
Niisiis ühelt poolt reageeritakse üle, teisalt aga ei tunta haigust ära. Ilmselgelt aitab siin vaid selgitustöö – arstidele sellest, kuidas analüüside tulemusi õigesti tõlgendada, ning tavainimestele sellest, milliseid sümptomeid borrelioosiga seostada.
Kui kiiresti saab puugilt Borrelia-nakkuse?
Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi ütles hiljuti Päevalehele, et borrelia kandub edasi, “kui puuk on tõesti juba ööpäeva sees olnud”.
Merimetsa nakkuskliiniku arsti-infektsionisti Leelo Moosare sõnul kulub selleks “enamasti mitmeid tunde”. Ka doktor Matti Maimets on kolleegidega nõus.
“Toetan Leelo Moosare arvamust. Ööpäev on võimalik, kuna haigestunute arv kasvab ülediagnoosimise tõttu.”
Oma pere kogemuste põhjal aga suhtun neisse väidetesse ettevaatlikult.
Pigem võiks öelda: nakkuse saamiseks võib kuluda mitmeid tunde, aga ei pruugi.
Maal olles seega tasuks end üks-kaks korda päevas üle vaadata.
Punast laiku ei tarvitsegi tulla
Väga tavaline kirjeldus borrelioosi alguse kohta on, et nädala-paari pärast tekib hammustuskohal 5 cm või veidi suurem ümarik punane laik.
Ning et alles siis tuleb pöörduda arsti poole.
Kahjuks pole see alati nii. Juba mullu täheldas Muhu perearst Lea Uutsalu, et ilma punase laiguta juhtumite arv kasvab.
“Ei teki alati punast laiku,” ütleb ka doktor Maimets.
Borrelioosi sagedamad sümptomid on ebatavaline väsimus, liigese- ja lihasevalu.
Kui tõhus on praegu borrelioosi ravi?
Inimesed arvavad, et ka borrelioos võib muutuda “krooniliseks” ehk siis vana haigus võib uuesti välja lüüa.
Maimets lükkab selle ümber.
“Ei muutu krooniliseks.
Antibiootikumide tõhusus on 100%,” kinnitab ta.
Niisama ekslik on tema sõnul seisukoht, et kui borrelioosi tõttu hakkavad näiteks liigesed valutama, siis tuleks eraldi ka neid ravima hakata.
“See arvamus kuulub mütoloogilise meditsiini valdkonda.”
Kas antibiootikumid on rasedatele ohtlikud?
Doktor Maimetsa sõnul ei anta rasedatele borrelioosi raviks tavaliselt kasutatavaid antibiootikume. Neile määratavad antibiootikumid on ohutud nii emale kui lootele.
Müüt talupiimast ja sääskedest
Levinud arvamus on, et borrelioosi võib ka talupiima juues saada.
Niisamuti sääsehammustusest või lemmiklooma paitades.
Need ja ilmselt veel teisedki “rahvatarkused”on tüüpilised puugipaanikaga kaasnevad alusetud uskumused.
Borrelioosi saab ikkagi ainult nakatunud puugi hammustuse kaudu.
Millal tuleb borrelioosi vaktsiin?
Juba mitu aastat on Austrias tegeldud borrelioosi vaktsiini väljatöötamisega.
Maimetsa sõnul katsetatakse seda veel hiirtel, aga täiesti võimalik on, et mõne aasta pärast on meil tõhus vaktsiin olemas.
See pole aga kaugeltki mitte esimene katse.
Juba 1998. aastal müüdi USAs borrelioosi vaktsiini, ent paraku see ei toiminud Euroopa borrelia vastu.
“Firma lõpetas vaktsiini tootmise seoses vaktsineerimisvastase liikumisega,” ütleb Maimets ja lisab: “Tark inimene pooldab vaktsiine.”
Allikas:
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/toed-ja-muudid-borrelioosist.d?id=56878222
