Puukidest on saanud kardetuimad putukad Eestis. Nende levitatava borrelioosi vastu vaktsiin seni veel puudub, ka ei anna haiguse läbipõdemine immuunsust. Lootus küll on, et mõne aasta pärast see vaktsiin tuleb. Mida aga teha vahepealse ajaga? Kas tõesti jääb üle vaid oodata ja kannatada?
Omadele appi
Costa Ricas töötavatel eestlastel loomaarst dr Illar Tennol ja bioloog dr Illar Muulil on sellele murele pakkuda üllatav “rohi”. Viimasel paarikümnel aastal on seda edukalt kasutatud Ameerikas – niisiis, miks siis mitte ka nüüd Eestis. Selle “rohu” nimi on pärlkana, mille kodustatud liik kannab uhket nime tutt-pärlkana. Ja seesama kana paneb koduõuest puugid nahka. Nii lihtne see ongi.
“Alati, kui saame kokku Ameerikas või Costa Ricas, arutame kaks Illarit üheskoos uusi teaduslikke avastusi ja mõtleme innovatsioonilisi lahendusi. Kuna Eestis on probleemiks puukhaigused, tuligi meil mõte pakkuda seda ideed just sinna,” ütleb dr Muul.
Tõuke andis Eesti Ekspressis oktoobris ilmunud artikkel borrelioosi suisa epideemilise leviku kohta Eestis. Pealegi on dr Muuli isa pärit Muhu saarelt, kus on täheldatud erakordselt suurt haigestumist borrelioosi.
Kuidas aga pärlkana puugi, mis tihti on imepisike, üles leiab?
“Kuna üheks põhitoiduks on neil putukad, siis on see kaasasündinud omadus “näha ja nokkida”. Nad on selles väga kärmed ja osavad,” vastab dr Tenno.
Teaduslikult tõestatud
Malaisias kunagi baktereid riketsiaid uurinud dr Muul on pärlkana kui loodusliku puugitõrjevahendi tõhususes kindel. Seda kinnitavad tema sõnul Ameerikas tehtud teaduslikud katsed.
“Näiteks kaks lindu puhastavad aastas peaaegu ühe hektari. Täiskasvanud puugid on umbes 3–5 mm suurused ja neile täiesti nähtavad. Kindlasti saab nende jalutuspiirkonnas suurem osa üles nokitud.” Esimest korda Ameerikas näitas pärlkana kasulikkust Wilson Bulli uuring Long Islandil 1992. aastal. Ta tõestas, et need linnud vähendavad puukide arvukust oluliselt. Niisamuti on pärlkanade pidamine mürkidest odavam, rääkimata loodussõbralikkusest. Miinusena tõi teadlane nende lindude lärmakuse, mistõttu soovitas neid kasutada väikese asustustihedusega piirkondades.
Tuginedes Bullile ja hilisematele uurimustele, väidab dr Tenno, et imepisikestest, umbes millimeetristest puukidest tabab pärlkana esimese korraga umbes 60 protsenti.
Loomulikult ei toitu pärlkana üksnes puukidest. “Kindlasti sööb ta ära kõik mardikad, kahjurid, üraskid, isegi vaablased – putukad, kellest jõud üle käib. Teod on neile magustoiduks.”
Kuidas aga kohaneb see Aafrikast pärit faasanite perekonda kuuluv lind Eesti kliimatingimustega? Dr Tenno usub, et hästi. “Kogu suve on neid võimalik pidada vabaaedikutes ja talve hakul lihaks müüa. Vahepeal saades ka mune.”
Euroopas on pärlkanade pidamine levinud eriti Lõuna-Prantsusmaal, kuid ka Inglismaal. Kui Muhu saarel isegi jaanalinde kasvatatakse, siis ei peaks seal pärlkanadegagi probleeme tekkima. Miks mitte alustada juba järgmisel kevadel.
Tutt-pärlkana
■ Tutt-pärlkanaks (Numida meleagris) kutsutakse kodustatud pärlkana.
■ Seda Aafrikast pärit lindu kasvatakse ka Euroopas, näiteks Lõuna-Prantsusmaal ja Suurbritannias.
■ On suurepärane jooksja, ning suudab päevas kõndida kümme kilomeetrit ja rohkemgi veel.
■ Teeb kõva kära, kui teda häiritakse. Seetõttu on hea koduvalvur.
■ Sööb seemneid, puuvilju, aedvilju, tigusid, ussikesi, ämblikke, putukaid, konnasid ja isegi pisikesi madusid.
Tutt-pärlkana “maaletoojad”
Pakuvad kana: Väliseestlastest teadlased Illar Muul ja Illar Tenno on Eesti puukidele sõja kuulutanud. Nende relvaks on tutt-pärlkana. (erakogu)
■ USAs elav bioloog dr Illar Muul on eelkõige tuntud kui vihmametsade uurija, kes on tegelenud metsade ökosüsteemide uurimise ja rippteede ehitusega alates 1968. aastast Hiinas, Ghanas, Guyanas, Peruus, Singapuris jm. Aastatel 1968–74 uuris ta Malaisias parasiite, avastades uusi liike.
■ Loomaarst Illar Tenno emigreerus seitse aastat tagasi koos perega Kanadasse Torontosse. Tal on Torontos ehituse peatöövõtufirma, mis ostab kokku remonti vajavaid hooneid, teeb need korda ja müüb kallimalt maha. Lisaks on tal praktika kohalikus loomakliinikus. Talle kuulub ka pankrotihaldurifirma A Debt Doctor ning Eestis AAB Keemiavabrik OY, mis toodab naturaalseid saunaessentse.
■ Muulile ja Tennole kuuluv MTÜ Integrated Conservation Research on Costa Ricas Jaco ja Tarcolese linnade vahel paiknevas vihmametsas ostnud kümneid hektareid maad. Tegemist on maailmas ainulaadse äriprojektiga, mille idee on mõistliku kinnisvaraarenduse kaudu vihmametsa säilitada ja taastada.
Allikas:
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/abinou-puukide-vastu-kana.d?id=35172587
