haigusjuhtu ja 1787 (haigestumus 133,3 100 000 elaniku kohta) puukborrelioosi juhtu.
Võrdluseks, 2008. aastal registreeriti Eestis 90 (haigestumus 6,7 100 000 elaniku kohta) puukentsefaliidi haigusjuhtu
ja 1423 (haigestumus 106,7 100 000 elaniku kohta) puukborrelioosi juhtu.
Terviseamet soovitab jätkuvalt hoolt kanda puukentsefaliidivastase vaktsineerimise eest.
Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist.
Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni
aasta hiljem.
Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust.
Iga kolme aasta tagant on aga taas vaja teha üks kordussüst.
Vaktsineerimiskohtade ja maksumuse kohta annavad teavet perearstid.
Terviseamet soovitab kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu alustada aprillikuus, siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda, kuid kiirvaktsineerimist jõuab veel kasutada ka enne seene-marja
hooaja algust.
“Puugihooaeg” kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada.
Puuk muutub aktiivseks kui maapinna temperatuur on +5 , +7 kraadi. Puukentsefaliidi viirusega võib nakatuda nii puugihammustuse kui ka piima kaudu, kui kitsed ja lehmad on haigestunud ning
pastöriseerimata piima kasutatakse toiduks.
Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole.
Vaktsineerimine ja riskirühmad
Vaktsineerimine on ennekõike vajalik puukentsefaliidi ohualade piirkondades elavatele püsielanikele, eriti lastele, kuna lapsed on enamasti aktiivse eluviisiga ja viibivad tihedamini looduses. Ka enne maale või laagrisse saatmist peaksid vanemad oma lapsed laskma ära vaktsineerida.
Laste vaktsineerimisega soovitatakse algust teha juba esimesest eluaastast alates.
Kuid riskirühma kuuluvad ka üle 60 aasta vanused inimesed, kes käivad metsas seenel ja marjul ning kes viimastel aastatel on rohkem haigestunud. Lisaks neile on riskirühmas veel metsatöölised,
kaitseväelased, piirivalvurid, jahimehed ja suvel ohupiirkondades liikuvad puhkajad. Samuti peaksid
ennast vaktsineerima need, kel kavas reis puukentsefaliidi ohualadele
Kesk- ja Ida-Euroopas,Skandinaavias, Leedus ja Lätis.
Eestis on enim puukentsefaliiti nakatunud inimesi Saaremaal, Ida- ja
Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid ohupiirkonnaks võib nimetada kogu Eestit.
Puukentsefaliidi vastane täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3-
kuulise vaheajaga, kolmas 9 kuud kuni aasta hiljem.
Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, seepärast tulebki immuunsuse pikendamiseks kolmas süst teha.
Iga kolme aasta pärast on vaja teha kordussüst.
Nii et ka need, kel on vaktsineerimiskuur pooleli (on vaja teha kolmas
kaitsesüst) või on viimasest kaitsesüstimisest möödunud kolm aastat, peaksid juba praegu pöörduma arsti poole süsti saamiseks.
Umbes 95% vaktsineeritutest saab puukentsefaliidi vastu täieliku kaitstuse.
Puukentsefaliidi ja puukborrelioosi haigusnähud.
Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega.
Need vaevused kestavad kuni nädala, seejärel saab enamik inimesi uuesti terveks.
Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja
ajukelmetesse – tekitada ajukelmepõletiku.
Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne.
Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde!
Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole, antibiootikumid ei aita. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse.
Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle
kanduvad.
Kõige tavalisem borrelianakkuse tunnus on nahalööve (paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik),mis tekib hammustuskohal 1–4 nädala pärast.
Varem või hiljem lööve kaob.
Kuid haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes, südames.
Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega.
Nii puukentsefaliit kui ka puukborrelioos on looduskoldelised haigused ning nende haigustekitajate loodusperemeesteks on linnud, pisinärilised ja ka suuremad imetajad.
Haigustekitajad ringlevad loodusperemeeste vahel puukide vahendusel. Sellest tuleneb ka haiguse erisugune ilmnemine piirkonniti
ja sesoonselt.
Kus puuk varitseb
Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades,metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge.
Enamasti puuk varitseb rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal.
Tihtipeale märkame me puuki alles siis, kui ta on roninud juba ülakehale, mitte aga ta ei kukuta end inimestele puu otsast.
Puugihammustuse vältimiseks:
• kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata, püksisääred topi sokkide või
kummikute sisse; kasuta putukatõrjevahendeid;
• pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused.
Kui puuk on hammustanud:
• katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi
olulised;
• kui see endal ei õnnestu, siis pöördu arsti poole abi saamiseks;
• ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest;
• võta temast võimalikult pea lähedalt kinni;
• võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta
ettevaatlikult;
• pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga;
• kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.
NB! Terviseamet juhib tähelepanu võimalikkusele nakatuda puukentsefaliiti ka toorpiima tarvitamisest
Allikas:
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/puuk.pdf
