Puuk – väike, aga ohtlik

Puuk on Eestis kõige tavalisem suvine nuhtlus, kellega kohtumine võib lõppeda õnnelikult, aga võib ka tuua kaasa raske haigestumise. Kuidas puugihammustust vältida ja mida teha, kui pahalane on end siiski sinu külge imenud?
Kuidas toimub nakatumine?
Nakkuse saamiseks peab puuk inimest hammustama, aga iga hammustus ei tähenda haigestumist. Borrelioosibakterit kannab kuni 30% puukidest, ent risk pärast puugihammustust haigestuda on üks sajast.
Borrelioosiga nakatamiseks peaks puuk olema keha küljes vähemalt kaks ööpäeva, aga entsefaliidi võib inimene saada kohe hammustuse hetkel.

Kuidas puuke vältida
· Puugiohtlikus piirkonnas tuleks keha võimalikult palju riietega katta. Kanna pikkade varrukatega särki ja pikki pükse, topi püksisääred sokkide või kummikute sisse, pane pähe rätik või müts.
· Eelista heledaid riideid – siis märkad puuki kergemini.
· Piserda end ohtralt kas spetsiaalse puugitõrjevahendi või muude lõhnaainetega (sääsetõrjevahend, odekolonn) – puugile ei meeldi tugevad lõhnad.
· Ohtlikust piirkonnast lahkudes kontrolli ennast esimesel võimalusel, eriti kõrvataguseid.

Kui leiad kehalt puugi

Kui elukas pole veel hammustada jõudnud, on asi lihtne – pühi ta lihtsalt maha ja tapa ära. Kui aga puuk on end juba kinni imenud, tuleb see otsekohe eemaldada, aga väga ettevaatlikult. Kui puugi katki pigistad, suureneb nakkusoht mitu korda. Toimi järgnevalt:
· kasuta väljatõmbamiseks sõrmi, pintsette või spetsiaalseid puugitange, mida müüakse apteegis;
· võta puugist kinni võimalikult naha lähedalt;
· tõmba puuk ära otse või kerge keerava liigutusega;
· kui pea jääb sisse, pole vaja seda iga hinna eest välja opereerida;
· pese haav puhta vee ja seebiga, võimalusel desinfitseeri;
· pane kirja juhtunu kuupäev ja teavita sellest oma perearsti.
Kui paistetust ja punetust ei teki, pole kohe puugihammustuse järel mõtet arsti juurde tormata: haigustunnused ja võimalus diagnoosida ilmnevad alles nädala pärast, kui nakkus on saadud. Enamik hammustada saanud inimestest ei haigestugi.
NB! Kui kehal tekib laiguline lööve, tõuseb palavik ja enesetunne halveneb (pea- ja lihasvalu), tuleks otsekohe arsti juurde pöörduda. Vaktsineerimine aitab haigust ennetada ja kergendada ka siis, kui teha esimene süst kohe pärast hammustust.

Vaktsineerimine – kas aitab?

NB!Vaktsineerida saab vaid puukentsefaliidi vastu, borrelioosi vastu vaktsiini pole. (eraldi mumm vms)

Puukentsefaliidivastane vaktsineerimine on väga tõhus. See koosneb kolmest süstist, millest juba esimene annab kaitsefooni. Teine, 3–4 nädala pärast tehtav süst annab immuunsuse, mis kestab vaid ühe hooaja. Aasta pärast tehakse kolmas süst, mis tekitab juba kolmeaastase immuunsuse. Edasi kinnitatakse immuunsust süstiga iga viie aasta järel. Üle 60aastastele tehakse järelvaktsineerimisi iga kolme aasta järel.

Kiirem vaktsineerimine
Kes veel selleks hooajaks ennast puukentsefaliidi vastu kaitsta soovib, saab kasutada ka kiiremat skeemi: kaks esimest süsti kahenädalase vahega ja kolmas süst järgmisel aastal.
Vaktsineerida ei tohi:
· ägeda haiguse ajal, kui palavik on üle 38 kraadi,
· rasedaid,
· kanamuna suhtes ülitundlikke.
Laste vaktsineerimine
Lapsi vaktsineeritakse puukentsefaliidi vastu alates 1. eluaastast. Eelkooliealiste laste vaktsineerimist siiski ei propageerita, kuna alla 7aastastel kulgeb haigus tavaliselt kergelt. Puugiohtliku piirkonna elanikel oleks soovitav siiski ka lapsed vaktsineerida, sest kõrvaltoimete oht on väike.
Saksa arstid ei soovita koguni vaktsineerida alla 14aastaseid lapsi, tuues põhjenduseks just kõrvaltoimed.
Eestis on mitmed arstid soovitanud vältida alla 4aastaste vaktsineerimist. Kui alla 4aastane saab puugilt pea- või kaelapiirkonda hammustada, tuleb temaga kohe minna arsti vastuvõtule.


Mis vaktsineerimine maksab?

Ühe süsti tavahind algab 20 eurost.
Kus täpselt sinu kodukohas vaktsineerimist tehakse, küsi oma perearstilt.

Puukentsefaliit

Puukentsefaliit avaldub nädal-paar pärast puugihammustust gripilaadsena: tekib kerge palavik, lihas- ja peavalu. Enamik nakatunutest terveneb selles faasis.
Ligikaudu kolmandikul nakatunuist järgneb aga nn sümptomiteta periood, millele järgneb haiguse teine staadium, mida iseloomustab uuesti kõrge palavik, tugev peavalu, oksendamine, uimasus, pearinglus. Võivad esineda ka krambid, halvatused, kuklakangestus, oksendamine, uimasus. Sel juhul tuleks otsekohe pöörduda arsti poole või kutsuda kiirabi.
Entsefaliit on ajupõletik, haiguse raske vormi puhul on oht jääda invaliidiks, sest tekkida võib püsiv halvatus, psüühikahäired või krambisündroom. Esineb ka surmajuhtumeid. Haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.

Puukborrelioos
Borrelioosile väga iseloomulik on 1–4 nädalat pärast puugihammustust nahale tekkiv umbes kahesentimeetrise läbimõõduga laik, mis sarnaneb verevalumiga. Laik võib muuta suurust ja isegi vahetada asukohta. Sageli on laigul ümber tugevamalt piiritletud rant. Alati ei pruugi laiku kehal märgata, kuid esineb väsimust, iiveldust, seljavalu, liigesvalu ja on väike palavik. Võivad tekkida ka närvisüsteemi kahjustuse nähud. Borrelioos on antibiootikumidega ravitav.
Kui ravima ei hakata, võivad välja kujuneda haiguse raskemad vormid, mis puudutavad kas liigeseid, närvisüsteemi või südant. Mõnikord võib esineda, eriti lastel, ühepoolset näonärvi halvatust.
Puukborrelioosi läbipõdemine immuunsust ei anna.

Puugihooaeg kestab Eestis tavaliselt aprillist oktoobrini, aga see võib varieeruda – puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on +5 kraadi.

Mida me teame puukidest?

· Puuk ei ole putukas, vaid ämblikulaadne.
· Puugi keskmine suurus on 3–4 mm, kuid end täis imedes kasvab ta oluliselt.
· Eestis elab nelja liiki puuke. Haigustekitajatena on ohtlikud kaks liiki: võsapuuk ja laanepuuk. Võsapuuk on levinud kogu Eestis. Elukohana eelistab niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub neid enamasti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel.
· Laanepuuki leidub peamiselt Kagu-, Lõuna- ja Edela-Eestis, ka Ida-Virumaal. See puuk elab põlistes okas- ja segametsades.
· Puugi arengus on kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Igas arengufaasis toitub puuk ainult ühe korra, seejärel talvitub ja jõuab järgmisesse faasi.
· Puugid on väga viljakad – üks emane muneb 2000–5000 muna. Viirus antakse edasi ka munale.
· Puugid varitsevad tavaliselt oma saaki – looma või inimest, kelle verest nad toituvad – rohukõrrel või põõsas mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal, kuid välistatud pole puugi saamine ka maapinnalt.


Siilid loevad puuke

Puukide rohkust mõõdetakse siiltundides. Selleks on vaja puukidest vaba siili, kes lastakse tunniks ajaks metsa, ning hiljem loetakse üle tema külge imenud puugid.


Apteegist puukide vastu
NB! Loe kindlasti kasutusjuhendit, sealt saad teada, kui kaua toode kaitseb!
Tõrjevahendid
Zanzarin – looduslik, kogu perele. Puugikaitse kuus tundi. Pihus 7.60
Autan Activ – tõhus sääse- ja puugitõrjevahend. Lastele alates 2. eluaastast. Puugikaitse neli tundi. Pihus 4.80
Off Super – puugi- ja sääsetõrjevahend. Lastele alates 3. eluaastast. Pihus 3.30
Puugi eemaldamine
Tickner – pihus, mis tapab puugi kiire külmutamise teel ja eemaldab selle nahalt spetsiaalse ekstraktori abil. 50 pihustuskorda, eemaldab sõltuvalt puugi suurusest kuni 20 puuki. Hind 17.-

Allikas:
http://naistemaailm.ee/?id=37409
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...