Ehrlihhia infektsioon on veterinaaridele ammu tuntud.
Alžeerias kirjeldati 1935 esimesed haigusjuhud koertel.
Tekitaja on saanud nime avastaja, saksa bakterioloogi Paul Ehrlichi auks. Inimestel kirjeldati erlihhioosi esimest korda 1986. aastal Ameerika sõduritel.
Anaplasma phagocytophila on obligatoorne rakusisene patogeen, mis tungib organismi sattudes perifeerse vere granulotsüütidesse.
Tekitaja seos puugiründe järgse palavikuga on Euroopas teada juba 1930. aastatest.
Bakterit on leitud Ixodes perekonna puukides peaaegu kõikides Euroopa maades.
Esimesed haigusjuhud Euroopas diagnoositi 1995 Sloveenias.
Eestis diagnoositi esimene erlihhioosi juht 2002. aastal Tartu nakkushaiglas (publitseeritud 2003).
Nüüdseni oleme Tartu ülikooli kliinikumi nakkusosakonnas diagnoosinud umbes 15 haigusjuhtu, ühtlasi on seda leitud ka teistes haiglates.
Eestis ei kuulu erlihhioos kohustuslikult registreeritavate nakkushaiguste nimekirja ning seega pole haigusjuhtude arvust selget ülevaadet.
Tegemist on ägeda nakkushaigusega.
Pärast puugi rünnet on peiteperiood 5–21 päeva.
Haigus algab kõrge palavikuga (>38,5 ºC), lisanduda võivad külmavärinad, tugev peavalu, lihaste ja/või liigesevalu, üldine halb enesetunne, harvem iiveldus, kõhuvalu, kõhulahtisus ja köha.
Tüsistusi kaasneb väga harva.
Umbes kolmandik haigetest vajab haiglaravi.
Kroonilist haigusvormi ei tunta.
Ka on ebaselge, kas pärast põdemist tekib pikaajaline immuunsus või on võimalik korduvalt haigestuda.
Kuna haigus algab üldjuhul kõrge palavikuga, siis tuleb kindlasti mõelda ka puukentsefaliidi võimalusele, eriti juhtudel, kui inimene ei ole vaktsineeritud puukentsefaliidi vastu.
Harvem tuleb päevakorda puukborrelioos.
Võimalik on ka segainfektsioon: näiteks eelmisel aastal diagnoositi Eestis 14 segainfektsiooni juhtu (puukentsefaliit ja -borrelioos).
Kirjandusest on teada isegi kolme tekitajaga segainfektsioonid.
Haiguse diagnoosimiseks on kindlasti vajalik laboratoorne kinnitus.
Raviks kasutatakse nii erlihhioosi kui ka puukborrelioosi korral vastavaid antibiootikume, puukentsefaliidi jaoks spetsiifiline ravi puudub.
Vältimaks puukidega levivaid haigusi, tuleb iga looduses viibimise järel ennast hoolikalt kontrollida ja puugid eemaldada.
Praegu on võimalik vaktsineerida ainult puukentsefaliidi vastu.
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2864_2837.html
