Puugid muutuvad aktiivseks juba aprillis

Puugid ärkavad varakevadel, niipea kui õhutemperatuur tõuseb 5-7 soojakraadini. Seega algab nende aktiivse tegutsemise periood juba aprillis, mis sünoptikute prognooside kohaselt tuleb tänavu tavapärasest soojem.


Spetsialistide sõnul on talveunest ärganud ja äsja ilmavalgust näinud puugid näljased. Eriti ohustavad nad inimesi kevade lõpul ja suve hakul. Ekslikult arvatakse, et puugid elavad vaid metsas. Parasiidi võib kergesti hankida ka linnapargis jalutades või mõnel lagendikul piknikut pidades. Meeles tasub pidada, et puugid ei istu mitte puuokstel, vaid rohukõrte otsas ja passivad oma ohvreid just põlve kõrgusel.
Puukide leviku ja nakkusohu uurimisega tegelevad terviseinstituudi spetsialistid. Viimastel andmetel on nakatunud 5-15% puukidest.
“Nakatunud puukide ohtlikkuse järgi ei ole võimalik metsi piiritleda, sest haigusjuhtumeid registreeritakse peaaegu kõikjal Eestis. Puugihammustusi on saadud isegi linnaparkides,” märkis terviseameti Ida osakonna juhtivspetsialisti Svetlana Lissitsina.
2011. aastal oli rohkem haigestumise juhtumeid Saaremaal ja Hiiumaal.

Vaktsineerimine aitab

Terviseamet tuletab meelde, et vaktsineerimise skeem näeb ette kolm süsti. Kaks esimest tehakse intervalliga kaks kuni kolm kuud, kolmas 9-12 kuud hiljem. Kaks esimest doosi annavad immuunsuse ainult samaks hooajaks (vaktsiini kaitsetoime ilmneb kaks nädalat pärast teist vaktsineerimist, seepärast on tark alustada juba talvel). Kuid on olemas ka kiirendatud skeeme.
“Kahjuks tuleb vaktsiin inimestel enamasti omast taskust kinni maksta,” märkis Svetlana Lissitsina. “Tööandjad on kohustatud vaktsineerimise kinni maksma vaid juhul, kui töötajatel tuleb sageli metsas viibida. Meie andmetel sai Ida-Virumaal möödunud aastal vaktsineeritud üle kahe tuhande inimese.”
Puukentsefaliiti haigestumise juhte on Ida-Virumaal viimastel aastatel vähemaks jäänud. Möödunud aastal registreeriti meie regioonis (Narvat lugemata) 6 juhtu (2010. aastal 8), Narvas 11 (2010. aastal 16). Samas keskmine haigestumise sagedus Eestis kasvab. Kui 2010. aastal registreeriti 201 puukentsefaliiti haigestumise juhtu, siis 2011. aastal juba 250.

Sageneb ka borrelioosi haigestumine

Puugihammustusega levib lisaks entsefaliidile ka bakternakkus borrelioos.
Borrelioosi vastu vaktsiin kahjuks puudub, seepärast soovitavad arstid tungivalt panna loodusesse jalutama minnes selga heledat värvi riided, mis katavad keha, ja kasutada putukatõrjevahendeid.
Entsefaliidi läbipõdenud inimesel tekib üldjuhul immuunsus selle haiguse vastu kogu eluks. Suurem osa inimesi põeb selle läbi tüsistusteta. Kuid esineb ka juhtumeid, kus entsefaliit avaldub nii raskelt, et inimene võib invaliidistuda. Seepärast on parim kaitse vaktsineerimine.
Läbipõetud borrelioos immuunsust ei tekita ja seda võib põdeda mitu korda. Raviks kasutatakse antibiootikume.
Borrelioosi haigestumine sageneb mitte ainult meie maal, vaid kogu Euroopas. Terviseameti andmeil haigestus Eestis möödunud aastal 2303 inimest (2010. aastal 1721). Ida-Virumaal (ilma Narvata) on samuti täheldatud haigusjuhtude sagenemist – 26 juhtu 2011. aastal (22 juhtu 2010. aastal). Narvas registreeriti 2011. aastal 42 ning 2010. aastal 25 juhtu.

Mida puugihammustuse korral teha?

Nahale kinnitunud puuk tuleb eemaldada võimalikult ruttu, sest põhiosa haigustekitajatest satub inimese organismi esimestel hammustusjärgsetel minutitel. Pintsettide või puugi ümber seotud niidi abil tuleb putukas ettevaatlikult ülespoole sikutades välja tõmmata.
Hammustuskohta tuleb töödelda desinfitseerimisvahendiga (70protsendilise piirituse või 5protsendilise joodilahusega). Eemaldatud puuk (loodetavasti elus ja vigastamata) pannakse tihedalt suletavasse nõusse ning selle võib viia viroloogialaborisse, kus uuritakse, kas ta kannab entsefaliidiviirust. Kui sellist võimalust ei ole, ei tasu mingil juhul puuki laiaks litsuda, sest nii hõõrute haigustekitajad naha sisse. Eemaldatud puuk tuleb põletada või keeva veega üle valada.
Mida teha, kui puuk on väljatõmbamisel katki läinud ja puugi pea on jäänud naha sisse? Püüdke see pintsettidega välja tõmmata. Kui see ei õnnestu, kõrvetage hammustuskohta 5protsendilise joodilahusega.
Parim oleks viivitamatult pöörduda traumapunkti, kus kogenud arst eemaldab kiiresti puugi ja desinfitseerib hammustuskoha.
Kuu aja jooksul pärast hammustada saamist peaks inimene tähelepanelikult jälgima oma enesetunnet. Kui selle aja sees tekib peavalu ja tõuseb palavik, tuleb kiiresti pöörduda arsti poole, kes määrab tüsistuste vältimiseks õigeaegse ravi.

Allikas:
http://pr.pohjarannik.ee/puugid-muutuvad-aktiivseks-juba-aprillis/
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...