Göteborgi ülikooli haigla professor Christine Wennerås märkis ajalehele Dagens Nyheter antud usutluses, et haigust tekitav bakter (candidatus neoehrlichia mikurensis) esineb arvatavasti juba ligi kümnel protsendil Rootsi puukidest.
Bakteriaalne nakkus avastati esmakordselt 2009. aastal ühel 77-aastasel Göteborgist pärit mehel, kes jäi haigeks pärast paadimatka.
Mehel tõusis kiiresti palavik, kadus teadvus ning haiglas avastati tema jalgadest ja kopsudest vereklompe. Antibiootikumiravi abiga sai eakas mees terveks.
Pärast esimest haigusjuhtu on Rootsis avstatatud sama bakteriaalne nakkus veel seitsmel inimesel.
Ohtliku bakteri tõttu on vahepeal haigestunud ka kaks inimest Saksamaal, üks šveitslane ja üks Tšehhi elanik. Üks haigestunud sakslastest suri, kuid seni pole kindel, kas surma põhjustas just puugilt saadud bakter, märkis professor Wennerås Rootsi ajalehes.
Eesti terviseameti peaepidemioloog Kuulo Kutsar ütles BNSile, et Eestis uue bakteriga nakatumise juhtumeid teada ei ole ning Eesti laboritel puudub ka võime kohapeal kahtluse korral uut haigustekitajat analüüsidest tuvastada.
«Loomulikult hoiame me puukidega toimuval silma peal,» lisas Kutsar.
Eestis ei ole viimastel aastatel teadaolevalt aset leidnud ühtegi puuknakkusest põhjustatud surmajuhtumit.
Allikas:
http://www.tarbija24.ee/615272/rootsis-levivasse-puuknakkusesse-pole-eestis-veel-haigestutud/
Bakteriaalne nakkus avastati esmakordselt 2009. aastal ühel 77-aastasel Göteborgist pärit mehel, kes jäi haigeks pärast paadimatka.
Mehel tõusis kiiresti palavik, kadus teadvus ning haiglas avastati tema jalgadest ja kopsudest vereklompe. Antibiootikumiravi abiga sai eakas mees terveks.
Pärast esimest haigusjuhtu on Rootsis avstatatud sama bakteriaalne nakkus veel seitsmel inimesel.
Ohtliku bakteri tõttu on vahepeal haigestunud ka kaks inimest Saksamaal, üks šveitslane ja üks Tšehhi elanik. Üks haigestunud sakslastest suri, kuid seni pole kindel, kas surma põhjustas just puugilt saadud bakter, märkis professor Wennerås Rootsi ajalehes.
Eesti terviseameti peaepidemioloog Kuulo Kutsar ütles BNSile, et Eestis uue bakteriga nakatumise juhtumeid teada ei ole ning Eesti laboritel puudub ka võime kohapeal kahtluse korral uut haigustekitajat analüüsidest tuvastada.
«Loomulikult hoiame me puukidega toimuval silma peal,» lisas Kutsar.
Eestis ei ole viimastel aastatel teadaolevalt aset leidnud ühtegi puuknakkusest põhjustatud surmajuhtumit.
Allikas:
http://www.tarbija24.ee/615272/rootsis-levivasse-puuknakkusesse-pole-eestis-veel-haigestutud/
