Puukborrelioos

Haiguse kirjeldus

Puukborrelioos on puukidega leviv haigus, mis kahjustab nahka, närvisüsteemi,

liigeseid ja südant. Puukborrelioosi haigestumist iseloomustab geograafiline levik ja

sesoonne aktiivsus. Eesti on puukborrelioosi leviku endeemiline piirkond. Eestis

levitavad puukborrelioosi tekitajaid kaks puugiliiki: võsa- ja laanepuuk. Puugid

muutuvad aktiivseteks varakevadel, mil pinnas soojeneb vähemalt +5 kraadini.

Puugihooaeg kestab tavaliselt oktoobrini.

Haigustekitaja

Puukborrelioosi tekitajaks on spiroheet Borrelia burgdotferi, mida inimestele

kannavad üle puugid.

Nakkusallikas
 

Puukborrelioosi nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed,

hobused, põdrad, hirved ja muud loomad, kelle verest puugid toituvad. Loomad on

bakterite kandjad, kes ise ei haigestu.
 

Levikuteed
 

Borrelioosi tekitajate ülekandjateks inimestele on puugid, kes verd imedes kannavad

ühtlasi üle ka borreliabakterit. Haigus ei levi inimeselt inimesele, seega haige ei ole

teistele nakkusohtlik.

Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja

lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt

ennast ohvri riiete külge. Enamasti varitseb puuk ohvrit rohukõrrel mõnikümmend

sentimeetrit maapinnast kõrgemal. Tihtipeale märkame me puuki alles siis, kui ta on

roninud juba ülakehale, mis kindlasti ei tähenda, et puugid kukutavad end inimeste

peale puu otsast.
 

Haigusnähud
 

Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis

borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva kuni nahka imendunud

puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad.

Puukborrelioosile on iseloomulikud palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus,

liigeste ja lihaste valud, kaalu langus. Haiguse peamiseks tunnuseks on nahalööve

erythema migrans, mis kujutab endast vähemalt 5 cm läbimõõduga punetavat laiku.

Erüteem tekib 60-80% nakatunutest puugi hammustuse kohale 1–4 nädala jooksul
pärast puugihammustust. Aja möödudes lööve kaob. Ravimata jäänud borrelioos

võib põhjustada kroonilist haiguskulgu: närvisüsteemi-, südame- või liigeskahjustusi.

Puukborrelioosi registreeritakse aastaringselt. Talvel registreeritud puukborrelioosi

juhud on tavaliselt need, mille puhul inimene on pöördunud arsti poole haiguse

tüsistuste, kõrvalnähtude või jääknähtudega.

Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega.

Pärast puukborrelioosi läbipõdemist ei teki immuunsust ning inimene võib uuesti

nakatuda.
 

Diagnoosimine
 

Haigus diagnoositakse kliiniliste sümptomite, anamneesi (eelnev puugihammustus) ja

spetsiifiliste viirusevastaste antikehade tuvastamisega veres või seljaajuvedelikus.
 

Ennetamine
 

Kuna puukborrelioosi vastane vaktsiin puudub siis saab haigestumist ennetada vaid

puugihammustusi vältides.

Puugihammustuse vältimiseks:

• kanna heledat, pikkade varrukatega riietust, kust puugid kergesti silma

hakkavad. Püksisääred topi sokkide või kummikute sisse;

• kasuta putukatõrjevahendeid;

• pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka

kõrvatagused.

Kui puuk on hammustanud:

• katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis

on ka paar tundi olulised;

• kui ise puuki kätte ei saa, siis pöördu arsti poole abi saamiseks;

• ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või

määrimisest;

• võta puugist kinni võimalikult pea lähedalt;

• võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline

puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult;

• pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga;

• kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või

ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või hakkab hammustuskoht

punetama, siis otsi abi arstilt. Kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või

puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.
 

Puukborrelioosi esinemine
 

Borrelioosi haigestumine on hakanud oluliselt kasvama alates 2007. aastast – 721

haigusjuhtu. 2006 – 482; 2008 – 1423; 2009 – 1787; 2010 – 1721.
Allikas:
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/Borrelioos.pdf