Borrelioosikahtluse varjus võib peituda muu haigus

Kui pärast puugiga kokkupuutumist liigesevalu ja halva enesetunde käes vaevleja saab liiga kergekäeliselt puukborrelioosi diagnoosi, võib teda tegelikult kimbutava tõve avastamine hiljaks jääda.


«Inimesele pole vaja öelda ainult, et sul ei ole borrelioosi, vaid tuleb hakata uurima, mis haigus tal on – miks tal liigesed valutavad,» rääkis Tartu tervishoiu kõrgkooli õppejõud Ülle Parm, üks puukborrelioosi uuringu tegijatest.
Seega pole mõtet hakata kohe paanitsema, kui arst leiab borrelioosikahtlusega inimese verest puukborrelioosivastaseid antikehi. «Antikehade olemasolu ei tähenda alati, et inimene oleks haige,» tõdes Parm. Antikehad võivad olla tekkinud ka puugiga kokku puutudes, nn elukondliku immuniseerimise käigus. See aga ei tähenda puukborrelioosi põdemist. Valusad liigsed võivad anda märku näiteks reumaatilistest haigustest.
Viimastel aastatel on borrelioosi haigestumisi mitmes Euroopa riigis tunduvalt rohkem. See panigi teadlased küsima: võib-olla diagnoositakse borrelioosi põhjendamatult liiga sageli?
Ülediagnoosimine pole aga vaid Eesti probleem. See sai alguse mujalt Euroopast ja Ameerika Ühendriikidest. Parmu ja teisi Eesti teadlasi ajendas teemat kodumaal uurima Saaremaa inimeste sage haigestumus.
«Saaremaal on väga kõrged haigusnäitajad ning viimastel aastakümnetel on hakanud maailmas levima tõendamata arusaam, et kui inimesel esinevad mitmesugused mittespetsiifilised sümptomid nagu lihasevalu, halb enesetunne ja liigesevalud ning kui ta verest on leitud vähesel hulgal IgM või IgG tüüpi antikehi, siis pannakse talle borrelioosi diagnoos,» selgitas Parm.
Kaht teadustööd ühendanud hiljutisest uurimusest selgus, et kui inimesel pole erüteemi ehk punavat ala, mis tekib pärast peiteperioodi puugihammustuse kohale, peab organismis olema üsna suures koguses antikehi, et tegemist võiks olla puukborrelioosiga.
Osa teadusartikleid väidab, et borrelioosi korral tekib erüteem 60–80 protsendil ning teistel andmetel 90–100 protsendil. Seega on ka juhtumeid, kui puukborrelioosi põdejal ei teki nahale punetavat ringi.
«Kui puuk imeb, siis tõenäoliselt jääb sinna kohta väike punetav laiguke, aga see ei ole erüteem – see on naha reaktsioon,» ütles Tartu tervishoiu kõrgkooli õppejõud ja üks uuringu korraldajatest Evi Aotäht, kelle sõnul ei tasu punetavat kohta märgates kohe paanikasse sattuda. Arsti juurde tasub aga kindlasti pöörduda, kui mõne päeva kuni kuu aja möödudes tekivad halb enesetunne ja eespool kirjeldatud punetus puugihammustuse piirkonnas.
Uurimuse esimeses osas otsisid uurijad Saaremaa tervete jahimeeste verest antikehi, mida leitigi ligi poolel uuringus osalenutest. Nende olemasolu sõltus suuresti jahimeeste staažist ja vanusest. Pikema staaži ja vanemate jahimeeste veres oli rohkem antikehi. «See näitab, et me puutume puukide ja nende kaudu ka haigustekitajatega kokku ning sellest kokkupuutest tekivad antikehad, ilma et inimene haigestuks. Kuna vahel laseb puuk ennast ise lahti, siis me ei pruugigi alati puugiründest teadlikud olla,» tõdes Parm.
Teadustöö teises pooles kontrolliti perearsti poole borrelioosikahtlusega pöördunud inimesi. Neile tehti lisaanalüüs ning saadi teada, et kolmandikul esmase borrelioosianalüüsiga positiivse vastuse saanutest seda haigust polnud. Kahe analüüsi tulemused annavad uurijate kinnitusel 99 protsendil juhtudest täpse tulemuse.
Kuigi uurijad rõhutavad, et metsa minnes on oluline kasutada kaitseriietust, selgus uuringust veel, et seda kasutanud jahimeestel oli veres sama palju antikehi kui neil jahimeestel, kes kaitseriietust ei kandnud. «Kaitseriietust võiks kindlasti kasutada, aga tegelikult leiab puuke ka koduhoovist. Kui väljas on 30 kraadi sooja, kas me siis ikka paneme valged tunked jalga – pigem võiks pärast metsas käimist jälgida, kas meil on puuke või ei ole,» tõdes Parm.
Veel lisas ta, et mõnikord on inimesed närvis ega tea, mis saab, kui puuki eemaldades jääb pea sisse. «Midagi ei saa, üldjuhul tuleb see ise ära,» tõdes ta.
Allikas:
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...