Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine on kasvanud, haigestumine oluliselt vähenenud pole

Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine on hüppeliselt kasvanud. 
Samas haigestumiste arv on jäänud kõikuvaks ja selget langust selles viimastel aastatel ei esine.

Peamiselt levitavad puugid kahte haigust: entsefaliit ja borrelioos. Puukentsefaliidi vastu on võimalik vaktsineerida ja seda tehakse aina rohkem, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Loe tervet artiklit siit: https://www.err.ee/967631/puukentsefaliidi-vastu-vaktsineerimine-on-kasvanud-haigestumine-oluliselt-vahenenud-pole

Graafik: kus elavad Eesti kõige kurjemad puugid?

Kõige sagedamini kohtab käesoleva ja eelmise aasta statistika põhjal haigusi levitavaid puuke Lääne-Eestis, eriti Saare- ja Hiiumaal.

Kodumaised puugid võivad levitada kahte bakteri põhjustatavat ja ühte viiruslikku haigust.
Kõige sagedamini nakatuvad inimesed puukborrelioosi ehk Lyme'i tõppe.
Kuigi haigusnähud võivad olla erinevad, seostatakse nakatumisega tavaliselt laienevat löövet ja gripilaadseid sümptomeid.
Nakkuse edasikandumiseks kulub enamasti kaks päeva.

Loe tervet artiklit: https://novaator.err.ee/832774/graafik-kus-elavad-eesti-koige-kurjemad-puugid

Borrelioosikahtluse varjus võib peituda muu haigus

Kui pärast puugiga kokkupuutumist liigesevalu ja halva enesetunde käes vaevleja saab liiga kergekäeliselt puukborrelioosi diagnoosi, võib teda tegelikult kimbutava tõve avastamine hiljaks jääda.


«Inimesele pole vaja öelda ainult, et sul ei ole borrelioosi, vaid tuleb hakata uurima, mis haigus tal on – miks tal liigesed valutavad,» rääkis Tartu tervishoiu kõrgkooli õppejõud Ülle Parm, üks puukborrelioosi uuringu tegijatest.
Seega pole mõtet hakata kohe paanitsema, kui arst leiab borrelioosikahtlusega inimese verest puukborrelioosivastaseid antikehi. «Antikehade olemasolu ei tähenda alati, et inimene oleks haige,» tõdes Parm. Antikehad võivad olla tekkinud ka puugiga kokku puutudes, nn elukondliku immuniseerimise käigus. See aga ei tähenda puukborrelioosi põdemist. Valusad liigsed võivad anda märku näiteks reumaatilistest haigustest.
Viimastel aastatel on borrelioosi haigestumisi mitmes Euroopa riigis tunduvalt rohkem. See panigi teadlased küsima: võib-olla diagnoositakse borrelioosi põhjendamatult liiga sageli?
Ülediagnoosimine pole aga vaid Eesti probleem. See sai alguse mujalt Euroopast ja Ameerika Ühendriikidest. Parmu ja teisi Eesti teadlasi ajendas teemat kodumaal uurima Saaremaa inimeste sage haigestumus.
«Saaremaal on väga kõrged haigusnäitajad ning viimastel aastakümnetel on hakanud maailmas levima tõendamata arusaam, et kui inimesel esinevad mitmesugused mittespetsiifilised sümptomid nagu lihasevalu, halb enesetunne ja liigesevalud ning kui ta verest on leitud vähesel hulgal IgM või IgG tüüpi antikehi, siis pannakse talle borrelioosi diagnoos,» selgitas Parm.
Kaht teadustööd ühendanud hiljutisest uurimusest selgus, et kui inimesel pole erüteemi ehk punavat ala, mis tekib pärast peiteperioodi puugihammustuse kohale, peab organismis olema üsna suures koguses antikehi, et tegemist võiks olla puukborrelioosiga.
Osa teadusartikleid väidab, et borrelioosi korral tekib erüteem 60–80 protsendil ning teistel andmetel 90–100 protsendil. Seega on ka juhtumeid, kui puukborrelioosi põdejal ei teki nahale punetavat ringi.
«Kui puuk imeb, siis tõenäoliselt jääb sinna kohta väike punetav laiguke, aga see ei ole erüteem – see on naha reaktsioon,» ütles Tartu tervishoiu kõrgkooli õppejõud ja üks uuringu korraldajatest Evi Aotäht, kelle sõnul ei tasu punetavat kohta märgates kohe paanikasse sattuda. Arsti juurde tasub aga kindlasti pöörduda, kui mõne päeva kuni kuu aja möödudes tekivad halb enesetunne ja eespool kirjeldatud punetus puugihammustuse piirkonnas.
Uurimuse esimeses osas otsisid uurijad Saaremaa tervete jahimeeste verest antikehi, mida leitigi ligi poolel uuringus osalenutest. Nende olemasolu sõltus suuresti jahimeeste staažist ja vanusest. Pikema staaži ja vanemate jahimeeste veres oli rohkem antikehi. «See näitab, et me puutume puukide ja nende kaudu ka haigustekitajatega kokku ning sellest kokkupuutest tekivad antikehad, ilma et inimene haigestuks. Kuna vahel laseb puuk ennast ise lahti, siis me ei pruugigi alati puugiründest teadlikud olla,» tõdes Parm.
Teadustöö teises pooles kontrolliti perearsti poole borrelioosikahtlusega pöördunud inimesi. Neile tehti lisaanalüüs ning saadi teada, et kolmandikul esmase borrelioosianalüüsiga positiivse vastuse saanutest seda haigust polnud. Kahe analüüsi tulemused annavad uurijate kinnitusel 99 protsendil juhtudest täpse tulemuse.
Kuigi uurijad rõhutavad, et metsa minnes on oluline kasutada kaitseriietust, selgus uuringust veel, et seda kasutanud jahimeestel oli veres sama palju antikehi kui neil jahimeestel, kes kaitseriietust ei kandnud. «Kaitseriietust võiks kindlasti kasutada, aga tegelikult leiab puuke ka koduhoovist. Kui väljas on 30 kraadi sooja, kas me siis ikka paneme valged tunked jalga – pigem võiks pärast metsas käimist jälgida, kas meil on puuke või ei ole,» tõdes Parm.
Veel lisas ta, et mõnikord on inimesed närvis ega tea, mis saab, kui puuki eemaldades jääb pea sisse. «Midagi ei saa, üldjuhul tuleb see ise ära,» tõdes ta.
Allikas:

Terviseamet hoiatab puugihooaja eest

Selle aasta esimese nelja kuuga on registreeritud 125 puukborellioosijuhtumit, mistõttu soovitab terviseamet jätkuvalt hoolt kanda puukentsefaliidivastase vaktsineerimise eest.

Mullu registreeriti Eestis 1289 puukborellioosi ja 83 puukentsefaliidijuhtumit.
Kuigi puukentsefaliidijuhtumite arv oli viimase 15 aasta madalaim, on borellioosijuhud alates 2008. aastast jäänud ühe-kahe tuhande vahele aastas, vahendab terviseamet.

Puugihooaeg algas aprillikuust ja kestab oktoobrikuuni, kui mahe talv seda ei pikenda. Vaktsineerimine on ennekõike vajalik puukentsefaliidi ohualade piirkondades elavatele püsielanikele, eriti lastele, kuna lapsed on enamasti aktiivse eluviisiga ja viibivad tihedamini looduses, teatab amet. Ka enne maale või laagrisse saatmist peaksid vanemad oma lapsed laskma ära vaktsineerida.
Laste vaktsineerimisega soovitatakse algust teha juba esimesest eluaastast alates.
Ameti sõnul on ohustatud ka üle 60 aasta vanused inimesed, kes käivad metsas seenel ja marjul ning kes viimastel aastatel on rohkem haigestunud.
Lisaks neile on riskirühmas veel metsatöölised, kaitseväelased, piirivalvurid, jahimehed ja suvel ohupiirkondades liikuvad puhkajad.
Samuti peaksid ennast vaktsineerima need, kel kavas reis puukentsefaliidi ohualadele Kesk- ja Ida-Euroopas, Skandinaavias, Leedus ja Lätis.
Eestis on enim puukentsefaliiti nakatunud inimesi Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid ohupiirkonnaks võib nimetada kogu Eestit.
Puukentsefaliidi vastane täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist.
Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas üheksa kuud kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, seepärast tulebki immuunsuse pikendamiseks kolmas süst teha.
Iga kolme aasta pärast on vaja teha kordussüst. Nii et ka need, kel on vaktsineerimiskuur pooleli – on vaja teha kolmas kaitsesüst – või on viimasest kaitsesüstimisest möödunud kolm aastat, peaksid juba praegu pöörduma arsti poole süsti saamiseks.
Kuigi terviseamet soovitab kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu alustada aprillikuus, siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda, jõuab kiirvaktsineerimist veel kasutada ka enne seene-marja hooaja algust. Umbes 95 protsenti vaktsineeritutest saab puukentsefaliidi vastu täieliku kaitstuse.
Ameti sõnul võib puukentsefaliidi viirusega nakatuda nii puugihammustuse kui ka piima kaudu, kui kitsed ja lehmad on haigestunud ning pastöriseerimata piima kasutatakse toiduks.
Terviseamet juhib tähelepanu võimalikkusele nakatuda puukentsefaliiti ka toorpiima tarvitamisest.
Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi.
Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, kuid puukborrelioosi vastu vaktsiin puudub.
Puugihammustuse vältimiseks:
kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata, püksisääred topi sokkide või kummikute sisse;
kasuta putukatõrjevahendeid;
pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused.
Kui puuk on hammustanud:
katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised;
kui see endal ei õnnestu, siis pöördu arsti poole abi saamiseks;
ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest;
võta temast võimalikult pea lähedalt kinni;
võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult;
pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga;
kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.

Allikas:
http://tervis.postimees.ee/3191847/terviseamet-hoiatab-puugihooaja-eest

Puugivaktsiini hindade vahel on suured käärid

Puugid võivad tänavu sooja talve ja varajase kevade tõttu tõenäoliselt varem liikvele asuda. Vaktsineerimiseks on seega praegu kõige õigem aeg.

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar rääkis Postimehele, et veel puugid liikvel pole, kuid seda, et nad tänavu varem välja ilmuvad, võib oodata küll.
Kutsari sõnul peaksid öised külmad mööduma ning maapinna temperatuur jääma püsivalt viie kuni seitsme kraadi juurde.
«Siis muutuvad puugid aktiivseks ja hakkavad pärast talvist paastumisaega otsima, kust süüa saab,» lausus epidemioloog.
Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi.
Praegu oleks Kutsari sõnul õige aeg inimestele meelde tuletada, et kindlasti tasub end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida, eriti neil, kes palju looduses ringi liiguvad.
Lyme’i tõve ehk puukborrelioosi vastu vaktsiini aga ei ole.
Vaktsineerimine on ennekõike vajalik puukentsefaliidi ohualade piirkondades elavatele püsielanikele, eriti lastele, kuna lapsed on enamasti aktiivse eluviisiga ja viibivad tihedamini looduses.
Ka enne maale või laagrisse saatmist peaksid vanemad oma lapsed laskma ära vaktsineerida.
Puugihaiguste eest kaitsmiseks võiks kasutada apteekides müügil olevaid puugitõrjevahendeid.
Kõige õigem hetk on haiglate kinnitusel vaktsineerimiseks käes just nüüd – siis jõuab suve lõpuks ka immuunsuse saavutada.
Üldiselt on parem vaktsineerimisega alustada varakevadel, kuigi seda võib teha aastaringselt.
Puugihooaeg kestab aprillist oktoobrini.
Puugid aktiveeruvad, kui õhutemperatuur on püsivalt 4-5 kraadi.
Puugid levitavad puukentsefaliidi viirust ja puukborrelioosi.
Neist esimese vastu on võimalik vaktsineerida.
Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist.
Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas umbes aasta hiljem.
Puugivaktsiinide hinnad pole möödunud aastaga võrreldes muutunud, kuid võivad sõltuvalt kohast tublisti erineda.
2014
2015
TäiskasvanuLapsTäiskasvanuLaps
Lääne-Tallinna keskhaigla3025-3025
Ida-Tallinna keskhaigla3429
(kuni 12 a)
-3429
(kuni 12 a)
Tallinna lastehaigla3027-3027
Tartu Ülikooli kliinikum14,50–24,70 (hinnale lisandub vastuvõtu hind 2,88)14,50–24,70 (hinnale lisandub vastuvõtu hind 2,88)-23.58 - 24.7023.58 - 24.70
Qvalitas Arstikeskus3936-3936
Medicum35,5034-3534
Rapla perearstikeskus2726-2726
Saue perearstikeskus2927-2927
Tallinna munitsipaalperearstikeskus3020-3030
2014. aastal registreeriti Eestis 83 puukentsefaliidi haigusjuhtu ja 1289 puukborrelioosi juhtu. Puukentsefaliiti tänavu tuvastatud ei ole.
Puugihammustuse vältimiseks:
  • kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata
  • püksisääred topi sokkide või kummikute sisse
  • kasuta putukatõrjevahendeid
  • pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused
Kui puuk on hammustanud:
  • katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised
  • kui see endal ei õnnestu, siis pöördu arsti poole abi saamiseks
  • ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest
  • võta temast võimalikult pea lähedalt kinni
  • võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult
  • pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga
  • kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest
Allikas:

Ettevaatust: puugid asuvad tõenäoliselt varem liikvele

Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul hakkavad puugid tänavu suhteliselt sooja talve ja varajase kevade tõttu tõenäoliselt varem liikuma.
«Ei saa veel öelda, et puugid on liikvel, kuid tõsi on see, et tänavu asuvad nad tõenäoliselt varem liikvele,» ütles Kutsar.

Ta rääkis, et eile näitas termomeeter tema akna taga päikesevarjus juba 13-14 plusskraadi ning kui ka öised külmad varsti mööda saavad, siis hakkavad maapinnalähedased kihid kiiresti soojenema.

«Kui maapinna temperatuur on viis kuni seitse kraadi, muutuvad puugid aktiivseks ja hakkavad pärast talvist paastumisaega otsima, kust süüa saab,» lausus epidemioloog.

Tavaliselt algab puugiohtlik aeg küll aprillist ja kestab oktoobrini, ent Kutsari hinnangul võivad puugid tänavu liikvele asuda juba märtsis.

Puugid ja nende vastsed on eriti aktiivsed kevadel, mil neid on rohkesti pinnaselähedasel kõdul, vanade puulehtede ja kulu all nii metsaniitudel kui ka lehtmetsas.

Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge.

Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi.
Praegu oleks Kutsari sõnul õige aeg inimestele meelde tuletada, et kindlasti tasub end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida, eriti neil, kes palju looduses ringi liiguvad.
Lyme’i tõve ehk puukborrelioosi vastu vaktsiini aga ei ole.


Vaktsineerimine on ennekõike vajalik puukentsefaliidi ohualade piirkondades elavatele püsielanikele, eriti lastele, kuna lapsed on enamasti aktiivse eluviisiga ja viibivad tihedamini looduses. Ka enne maale või laagrisse saatmist peaksid vanemad oma lapsed laskma ära vaktsineerida.

Puugihaiguste eest kaitsmiseks võiks kasutada apteekides müügil olevaid puugitõrjevahendeid. «Kindlasti tuleks kodus ka oma keha üle kontrollida ning neid riideid, millega sai looduses käidud, ei tohiks tuppa tuua, vaid need tuleks ära kloppida õues,» ütles Kutsar.

Kui puuk on end ikkagi naha sisse imenud, siis tuleks see avastamisel võimalikult kiiresti eemaldada.

Samuti tuleks kassid ja koerad enne nende tuppa laskmist üle kontrollida, sest puugid poogivad end väga kergesti neile külge.

Terviseameti andmetel on puukborrelioosi selle aasta esimese kahe kuuga diagnoositud 69 korral, mullu samal ajal registreeriti puukborrelioosi juhte 58.

Kutsari sõnul ei tähenda see kindlasti seda, et puugid on juba praegu liikvel.
«Puukborrelioosi iseärasus on selles, et arstid avastavad selle hiljem.
Inimene võis nakatuda eelmisel aastal, kuid haigusnähud lõid välja ning laboratoorsed analüüsid näitasid seda alles nüüd,» nentis ta.

2014. aastal registreeriti Eestis 83 puukentsefaliidi haigusjuhtu ja 1289 puukborrelioosi juhtu. Puukentsefaliiti tänavu tuvastatud ei ole.

Puugihammustuse vältimiseks:
•kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata
•püksisääred topi sokkide või kummikute sisse
•kasuta putukatõrjevahendeid
•pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused

Kui puuk on hammustanud:
•katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised
•kui see endal ei õnnestu, siis pöördu arsti poole abi saamiseks
•ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest
•võta temast võimalikult pea lähedalt kinni
•võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult
•pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga
•kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest


Allikas:

Ettevaatust – puuk, mille hammustus võib teid taimetoitlaseks muuta

Too tilluke nugilestaline saab hakkama ülesandega, mis tervishoiuekspertidele ja toitumisnõustajatele pahatihti üle jõu käib — puuk ladinakeelse nimega liigist Amblyomma americanum muudab punase liha inimestele seedimatuks!
Mõistagi pole puuk ise taimetoitlane, kuid võib eluks ajaks taimset toitu eelistama panna oma ohvrid.
Inglise keeles Texase osariigi sümboli järgi "ühe tähe puugiks" (ingl lone star tick) nimetatav lülijalgne kannab mitmeid haiguseid, kuid tähelepanuväärseim tolle eluka juures on tema võime tekitada inimestel allergiat liha suhtes.

Põhjus peitub ühendis nimega alfa-gal (galaktoos-alfa-1,3-galaktoos), teatud süsivesikus, mis on omane mitte-esikloomalistele imetajatele.
Inimorganismis alfa-gali ei leidu, kuid tavaliselt suudab meie seedeelundkond seda ilma soovimatute kõrvalnähtudeta töödelda.
Kui sööme liha, mis sisaldab alfa-gali, seedub see soolkonnas probleemitult.
Kui toosama aine satub aga puugihammustuse kaudu vereringesse, on tagajärjed hoopis teistsugused — inimese immuunsüsteem tajub ühendit nimelt ohuna organismile ning hakkab tootma selle vastu kaitset pakkuvaid antikehasid.
Antikehad jäävadki vereringesse, mis tähendab, et alfa-gali sisaldava liha söömine võib põhjustada ränki allergianähte.
Reaktsioonide ägedus siiski kõigub inimeseti.
Kõige tõsisematel puhkudel võib ohvril tekkida tunne, et ta põleb, millega kaasneb hingamispeetus.

Reaktsioonid alfa-galile võivad mõnedel juhtudel iga manustamiskorraga hullemaks muutuda. Sümptomid võivad ilmneda isegi kuni kaheksa tundi pärast alfa-gali söömist, mis tähendab, et allergeeni tuvastamine võib osutuda väga keeruliseks.

Tervisehäiret pole seni suudetud kuidagi ravida ning arstid ei oska öelda, kas lihaallergia ajapikku taandub.
See tähendab, et puugilt hammustada saanud inimene peab kogu ülejäänud elu punast liha vältima, kui ta ei soovi kannatada sügelevat löövet või harvadel puhkudel suisa äkksurma läbi elu kaotada.
Kala ja linnuliha alfa-gali ei sisalda, mistõttu Texase puugi hammustusest johtuva allergia all kannatajad võivad neid süüa, kartmata vaevuseid.
Allergianähte võivad aga tekitata mõned piimatooted, nagu ka looma- või searasvas valmistatud köögiviljad.
Seos lihaallergiate ja puukide vahel avastati alles seitse aastat tagasi Austraalias, kus ühe teist liiki puugi hammustus sarnaseid sümptomeid põhjustas.
Puukide tekitatud allergia hämmeldab teadlaseid, eriti seetõttu, et alfa-gal on suhkur, mitte valk. Suurem osa allergiaid — nagu näiteks maapähkliallergia — kujutavad endast immuunreaktsiooni teatud valkudele.
Tõtt-öelda on alfa-gali allergia ainus teadaolev suhkrust johtuv allergia maailmas.
Õnneks elab konkreetne puuk peamiselt Ameerika Ühendriikide kesk- ja lõunaosas.
Pole teada, et mõni Eestis levinud puugiliikidest lihaallergiaid põhjustaks.

Allikas:
http://forte.delfi.ee/news/maa/ettevaatust-puuk-mille-hammustus-voib-teid-taimetoitlaseks-muuta.d?id=69867495

Iga kolmas puuk kannab haigustekitajat

Viimastel aastatel on puukborrelioosi haigestumine Eestis järsult tõusnud
Puuk sööb kolm korda elus ja ainult verd.
Kui ta juhtub imema mõnelt linnult, näriliselt või suurelt imetajalt borrelioosi tekitava bakteriga nakatunud verd, võib ta selle bakteri järgmise toidukorra ajal edasi anda.
Näiteks inimesele.
Ehkki Eestis elab kahte liiki puuke – võsa- ja laanepuuk – pole inimesel vahet, kumma ta külge korjab: neid suudavad eristada vaid spetsialistid ja haigusi võivad kanda mõlemad.
Üksnes elupaiga suhtes on neil pisut erinevad eelistused.
"Laanepuuk tahab pigem tiheda alustaimestikuga metsi, tema inimesele päris koju ei roni, aga võsapuugi võib saada ka mõnest linnapargist," selgitab Maarja Ader, kes kaitses äsja Tartu tervishoiukõrgkoolis lõputöö puukide asustustihedusest ja borrelioositekitajate kandmisest.
 
Palavat pelgab, aga talve ei karda
Sõltuvalt temperatuurist ja niiskusest võib puuk elada kuus kuud kuni kuus aastat ja suurem osa sellest ajast veedab ta sõna otseses mõttes rohujuure tasandil.
"Puuk elab kõdus, pinnases," seletab Ader. "Sealt tuleb ta sobiva ilma korral taimestiku peale alles siis, kui on vaja peremeeslooma jahtida, muidu ta kodust väljas ei käi."
Puuk hakkab ringi vaatama kevadel, kui temperatuur on ületanud 5, veel parem aga 7 plusskraadi; mida suurem õhuniiskus, seda parem. Samas – päris troopilist palavust puuk kah ei talu, kuumal südasuvel eelistab ta vaikselt kodus istuda.
"Enamasti on puugid kõige aktiivsemad aprillis-mais ning siis sügisel: septembris ja oktoobris," tutvustab Ader. "Praegune suvi tundub puukidele aga päris hästi sobivat."
Süüa otsib viie meetri raadiuses
Kui putukad teevad talvitumiseks põhjalikke ettevalmistusi – söövad end rasva ja viivad puhta vee sisalduse organismis miinimumini, et see jääkristalle moodustama hakates rakke ei lõhuks –, siis ämblikulaadsete klassi kuuluval puugil on ükskõik, millal külmaks läheb.
Talve võtab ta vastu seal, kus talv teda tabab. Langeb temperatuur alla viie kraadi, muutub ta lihtsalt loiuks; kestab külmem periood pikemalt, läheb puugi organism diapausi – puhkeolekusse, kus ainevahetus on viidud nii aeglaseks kui eluspüsimiseks vähegi võimalik.
"Ta ei tegutse; lihtsalt ta elutsükkel läheb pikemaks," nendib Ader.
Emane puuk – kuramaaž isasega toimub enamasti söögilaua taga, näiteks koera või rebase seljas – muneb 2000–3000 muna. Sedavõrd suur järglaste arv näitab looduses enamasti kahte asja.
Esiteks, vanem laste eest ei hoolitse, igaüks vaatab ise, kas ja kui kaua tal elada õnnestub. Teiseks, suguküpseks saavad üsna vähesed, suurema osa pistavad teised elukad varem nahka.
Puugil on kolm elustaadiumit. Munast kooruvad vastsed – väikesed ümmargused poolläbipaistvad loomakesed. Vastsed võtavad elu esimeseks söögikorraks ette mõne hiire, rohus ringi sahmiva linnu või koguni sisaliku.
Kui kõht täis, vastne kestub. Nümfistaadiumisse jõudnud puuk on juba päris puugi moodi, ainult et hulga pisem. Temagi imeb endal korra kõhu täis ja kestub. Nüüd on puuk täiskasvanud, valmis võtma oma elu kolmanda, viimase kõhutäie ja pidama pulmi.
Kuna puuk sööb vaid kolm korda, peab ta väga hoolikalt kaaluma, kuidas ja millele saadud energiat kulutada. See on ka üks põhjus, miks puuk ei roni puu otsa – erinevalt üsna levinud arvamusest.
Puuk lihtsalt ei jaksa puu otsa ronida. Lisaks poleks tal seal ka midagi peale hakata, sest ohvrit otsides on puuk passiivne passija.
Metsast tulles tee puugiseire
Eelistatult loomaradade ääres elavad puugid ronivad rohukõrtele ja jäävad lootma hea õnne peale, et neist möödub keegi, kellele end takjanupuna külge haakida.
Puuk ei aja kedagi taga ega jaksa ka ise põgeneda. Ühe toidukorra otsingul kõnnib puuk ringi kõige rohkem viie meetri raadiuses.
Süües võib puuk koos verega sisse imeda bakteri suurest grupist üldnimega Borrelia. Nende, puukborrelioosi põhjustavate bakterite looduslik reservuaar on linnud, närilised ja ulukid.
Järgmises elustaadiumis toitudes võib puuk kanda Borrelia üle uuele ohvrile. Aga võib juhtuda ka, et puuk hoopis vabaneb bakterist.
"Norras tehtud uuringud näitasid, et metskitsede suure asustustiheduse korral on Borrelia esinemissagedus puukidel keskmisest palju väiksem," tutvustab Ader kolleegide tööd.
See tähendab, et kitse organism hakkab Borrelia’ga võitlema – nagu organism sissetungijaga ikka – ja tal moodustuvad verre Borrelia vastased immuunkompleksid. Kui nüüd puuk joob sellise immuunkompleksiga verd, võtab ta sisulistelt rohtu, mis tapab Borrelia ka tema organismis.
Võimalik, et Eestis on selliseid nii-öelda ravikitsesid vähevõitu; võimalik, et puugihammustuse saanud inimesed pöörduvad tihedamini arsti poole; võimalik, et borrelioosi on hakatud sagedamini diagnoosima.
Kindel on see, et borrelioosi nakatumise arv aasta-aastalt tõuseb. Kui 2000–2007 oli aastas vähem kui 1000 haigestumisjuhtu, siis tunamullu registreeriti Tervise Arengu Instituudi andmeil 1546 haigestumisjuhu. Sealjuures oli see näitaja vahepealsetel aastatel veelgi suurem.
Puukidel Borrelia esinemissagedust uurinud Ader kinnitab, et vähemalt Lõuna-Eestis kannab seda bakterit iga kolmas puuk. Mis tähendab, et pärast metsaskäiku tuleb end kiiresti üle vaadata.
Õnneks ei kuku külge hakanud puuk kohe verd imema nagu sääsk. Tal võib kuluda sobiva söögikoha leidmiseks terve ööpäev. Samuti ei pruugi Borrelia kohe esimese suutäiega üle kanduda.
"Eri allikate väitel võtab nakatumine aega keskmiselt 24 kuni 48 tundi, kuid üksikutel juhtudel võib see toimuda ka palju kiiremini," veenab Ader ettevaatlikkusele.
Paraku kannavad puugid peale borrelioosi edasi veel tervet hulka haigusi. Neist tuntuim ja kõige ohtlikum on puukentsefaliit.
Borrelioosi sümptomeid on seinast seina
Borrelia bakter kandub puugilt inimesele edasi sülje, väljaheidete, oksega. See on ka üks põhjus, miks soovitatakse puuk eemaldada pintsettidega – muidu võivad Borrelia-bakterid sattuda kätele ja sealt näiteks silma.
Kui Borrelia on jõudnud inimese verre, otsib ta endale organismis koha, kus elama hakata. Huvi pakuvad talle näiteks süda, liigesed ja aju.
End sisse seades häirib ta meie loomulikku sisekeskkonda ja protsesse ning selle tagajärjel tekib tõbi, mis võib endast märku anda väga mitmesuguste sümptomitega. Alates nahalööbest ja gripile omasest palavikust-lihasvalust; halvemal juhul võib kujuneda välja südamelihase põletik või ajukelmepõletik.
Kuigi kõik Borrelia bakterid ei pruugi kaugeltki haigust põhjustada, tuleb igal juhul pöörduda arsti poole, kui puugihammustuse ümbrus märklauana punetama hakkab. Kiiresti jaole saades on Borrelia seljatatav lihtsa antibiootikumikuuriga.
 
Allikas:

Laste puugivaktsiini tarnega esineb probleeme

Paljud inimesed lasevad end suvel puukidega levivate haiguste vastu vaktsineerida, kuid tekkinud on tarneprobleem lastevaktsiiniga.
Puugid levitavad puukentsefaliiti ja puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu vaktsiin aga puudub. Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laiuse sõnul on hetkel lastevaktsiinis tarneauk, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Laius rääkis, et täiskasvanutele mõeldud puukentsefaliidi vastane vaktsiin on praegu vabalt kättesaadav ning lastele mõeldud vaktsiin on apteekides veel kättesaadav aga hulgimüügi tasandil otsa lõppenud. Apteegid ei saa seda praegu juurde tellida, aga paljudes apteekides seda üle Eesti on veel seda saada, ütles Laius.

Laiuse sõnul on tegemist tootmisprobleemidega. Ravimiamet saaks olukorda lahendada lubades võõrkeelsete pakenditega vaktsiinid Eesti ravimiturule. Praegu aga seda vajadust pole, kuna apteekides on vaktsiin siiski kättesaadav.
"No, mis ma oskan inimestele soovitada on võib-olla see,et minna apteeki ja siis kui selles konkreetses apteegis pole, siis apteeker kindlasti oskab edasi suunata inimest, et millises lähemas apteegis vaktsiini saada on," ütles Laius.
Kui rahvasuu ja mitmed puukide loendajad väidavad, et sellel suvel oleks nagu puuke vähem, siis terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul puugid siiski Eestist ära kolinud pole ja puukide vähesust kinnitada ei saa.
"Sel aastal oleme registreerinud ja arstid on diagnoosinud ainult 16 puukentsefaliidi juhtu, kusjuures juunis oli neid ainult 1, maikuus 4 aga juulikuus 9 - kümne esimese päevaga juba 11 juhtu. Nii et isegi puukentsefaliidi osas näib haigestumine oluliselt sagenevat," ütles Kutsar.
Puuk on Kutsari sõnul seega endiselt meie sega- ja lehtmetsade, puisniitude ning heinamaade tavaline elanik.
"Puuk istub kuskil rohumaal, heinamaal 20, 50, kuni mitte kõrgemal kui 70 cm kõrgusel maapinnast rohul ja ootab seal oma saaki. Ja kui seda saaki kahe aasta jooksul pole tulnud, võib see puuk ära surra," selgitas Kutsar.
 
Allikas:

Kuhu kadusid puugid?

Nii Tervise Arengu instituut (TAI) kui ka zooloog Tõnu Talvi kinnitavad ühest suust, et tänavu on puukide arvukus vähenenud või ei ole puuke olnud nii palju nähtaval.«Puuke on tõesti tänavu vähem kui näiteks aastatel 2006–2009,» tõdes TAI viroloogia osakonna teadur Julia Geller, kuid möönis, et avaldatud andmeid puukide arvukuse kohta käesoleval aastal ei ole.Kuna TAI kogub puuke taimestikult erinevates kohtades üle Eesti, on neil andmeid puukide arvukuse ja nakkustekitajate kohta viimase kahe aasta eest ehk 2012 ja 2013, mil puuke oli selgelt vähem kui 2006–2009.
Tulemustest nähtub, et puukide arvukus võib uuritud kohtadest suurimaks paisuda Pärnumaal.
Üsna suur osakaal puukidest on puukborrelioosi haiguskandjad (sõltuvalt maakonnast kuni 40 protsenti) ning väiksem osa puukentsefaliidi haiguskandjad.
Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi nentis, et kuigi tal pole uuringule tuginevaid andmeid, näib talle looduses viibides, et vähemalt Saaremaal, kus puuke on tavapäraselt palju, neid tänavu võsastikus eriti silma ei hakka.
«Looduse vaatlejana tundub mulle, et neid on looduses praegu üsna tagasihoidlikult.
Põhjuseks ma julgeks tuua jaheda kevade ja suve,» lausus Talvi ja jätkas: «Nad on ju kõigusoojased nagu kõik lülijalgsed, mistõttu näib neid jaheduse tõttu vähem olevat.
See ei tähenda muidugi, et neid mõnes muus piirkonnas rohkem ei oleks ja mõnel teistsugust kogemust poleks.»
Talvi hinnangul on puukide arvukus üldiselt viimastel kümnenditel pigem kasvanud, kuna suur osa möödunud sajandi keskpaigas haritavast maast, heinamaad ja karjamad ei ole enam inimese kasutuses – need alad on võsastunud ning on nüüd puukide lemmikpaigad.
Teisalt mõjutab puukide arvukust Talvi sõnul oluliselt vaheperemeesorganismide olemasolu, näiteks väikesed närilised nagu hiired, karihiired, siilid ja muud keskmist mõõtu imetajad, ka suuremad kodu- ja metsloomad.
See kõik aga ei tähenda, et puugid ei võiks veel välja ilmuda. 
«See ei tähenda, et nüüd, kui ilmad juulikuus soojaks lähevad, ei võiks kohe sama palju tagasi tulla. Nad lihtsalt liiguvad alumisest kõdukihist üles rohukõrte tippudesse ja kinnituvad inimese külge,» jutustas Talvi.
Terviseamet on maikuu seisuga registreerinud 169 puukborrelioosi ja neli puukentsefaliidi juhtu.
Andmed, mis on kogutud aastatel 2012–2013:
MaakondPuukide arvukus 100 ruutmeetri kohta (varieerub vastavalt kuule, kõige rohkem tavaliselt mais, juunis ja augustikuus)Puukide haigusetekitajate nakatumisprotsentKommentaarid ja täpsustused
Järvamaa0,3 – 10,2Kuni 34% puukborrelioosi põhjustajat
Kuni 2,5% puukentsefaliidi põhjustajat
Leitud ka uus puukidega ülekantav haigusetekitaja, neoerlihhioosi põhjustaja. Candidatus Neoehrlichia mikurensis, ~2.6%
Lääne-Virumaa0,2 – 1,3On olemas puukborrelioosi ja puukentsefaliidi põhjustajadTulemused haigusetekitajate kohta puukides ei ole objektiivsed, kuna üldse on taimestikult kogutud ja uuritud puuke on väga vähe (kuni 10 kogu hooaja vältel)
Saaremaa0,8 – 26,9Kuni 40% puukborrelioosi põhjustajat
Kuni 3,6% puukentsefaliidi põhjustajat
Leitud ka uus puukidega ülekantav haigusetekitaja,  neoerlihhioosi põhjustaja. Candidatus Neoehrlichia mikurensis, ~3.6%
Tartumaa0,1 – 5,5Kuni 30% puukborrelioosi põhjustajat
Kuni 4,4% puukentsefaliidi põhjustajat
Pärnumaa0,3 – 38,4Kuni 38% puukborrelioosi põhjustajat
Kuni 2% puukentsefaliidi põhjustajat
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...